Sahharoos C12H22O11 Glükoosi käärimine - C6H12O6 > 2C2H5OH + 2CO2 Ained : glükoos etanool süsihappegaas Tärklis/Tselluloos (C6H10O5)n · Redoksreaktsioonid Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, ta võtab elektrone juurde. Redutseerija oksutatsiooniaste auureneb, ta annab elektrone ära. 3P + 5HNO3 + 2H2O = 3H3PO4 + 5NO P0 > P5 redutseerija P 5e- | 5 N5 > N2 oksüdeerija N + 3e- | 3 · Reaksioonirida S > SO2 > H2SO3 > K2SO3 > KOH > KCl S + O2 = SO2 SO2 + H2O = H2SO3 H2SO3 + K2O = K2SO3 + H2O K2SO3 + RbOH = Rb2SO4 + 2KOH KOH + HCL = KCl + H2O · Elektronskeem Pärast elektronide juurde võtmist või ära andmist peab jääma viimasesse kihti alati 8 elektroni. Nt. Naatriumi elektronskeem. Na: 11| 2)8)1) Na 1e - = Na 1+ Na 1+: 11| 2)8) · Tekstülesannete valemid 1) n = m : M n moolide arv; m mass; M molaarmass. 2) n = V : 22,4 n moolide arv ; V liitrid/ruumala
K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. SO2 + 2 LiOH = Li2SO3 + H2O K2O + 2 HCl = 2 KCl + H2O K2O + SO2 = K2SO3 8. Milliseid oksiide iseloomustavad järgmised laused. a) tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite põlemisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel – CO2 b) rahvapärase nimetusega kustutamata lubi, on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall kristalne aine. See oksiid on sööbiv, ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal - CaO
Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O
II ( rühm) Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. 4+ - (laeng) Mn(OH)4 mangaan(IV)hüdroksiid 3+ - Kroom(III)hüdroksiid Cr(OH)3 INDIKAATORID JA PH. Ph on negatiivne kümnendlogarihm vesinikioonide konventatsioonist. 0 10 = 0 pH 0 1 10 = 10 pH 1 2 10 = 100 pH 2 3 10 = 1000 pH 3 SOOLAD. Püsiva oksüdatsiooniastmega soolad ( IA- IIA + Zn ) K2SO3 - kaaliumsulfit GaBr3 galliumbromiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metalsed soolad + 2- Ag2S hõbe(I)sulfiid 3+ 2- Fe2(CO3) raud(III)karbonaat 2+ 2- Mo2(SO4)2 molübiidium(II)sulfaat 3+ - Alumiiniumnitraat AlNO3 +4 2- Vanaadium(IV)sulfaat V2(SO4)4 2 +2 2- Nikkel(II)karbonaat Ni2(CO3)2 +3 2-
Leeliste hulka kuuluvad näiteks · Naatriumhüdroksiid - NaOH · Kaaliumhüdroksiid - KOH · Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH) · Baariumhüdroksiid - Ba(OH)2 Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH. Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine. Keemilised omadused Kaaliumhüdroksiid reageerib: · happega KOH+HCl=KCl+H2O · happelise oksiidiga 2KOH+SO2=K2SO3+H2O · soolaga 2KOH+CuCl2=2KCl+Cu(OH)2 on termiliselt stabiilne.Kuumutamisel sulab temperatuuril 420 Celsiust, moodustades ioonse elektrolüüdi, ja keeb ilma lagunemata temperatuuril 1317 C, moodustades aurufaasis dimeerid. Kaaliumhüdroksiid moodustab vee või õhuniiskuse toimel kergesti rea kristallhüdraate ja kontsentreeritud vesilahuse. Reageerib keha valkudega, moodustades aminohapete sooli, niiviisi tekitab söövitushaavu nii limaskestadele kui nahale. Kaltsiumhüdroksiid
Sr(NO3)2 + 2NaOH 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade. 4) sool + sool kaks uut soola Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine lahustumatu ehk sade. Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu. Kui saadustes puudub sade, siis reaktsiooni ei toimu. 2+ - 2+ - 2+ - 2+ - RaBr2 + Pb(NO3)2 PbBr2 + Ra(NO3)2 3+ 2- 2+ - 3+ - 2+ 2- Fe2(SO4)3 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + 2- + 2- + 2- + 2- K2SiO3 + Na2SO3 K2SO3 + Na2SiO3 Reaktsiooni ei toimu, kuna saadustes puudub sade. 2+ 3- + 2- Fe3(PO4)2 + Li2S Reaktsiooni ei toimu, kuna lähteaines on sade
happelises keskkonnas redutseerub ta Mn (II) sooladeks ja neutraalses ning nõrgalt leeliselises keskkonnas tekib MnO2, tugevalt leeliselises keskkonnas tekib manganaat(VI)ioon. Arvestades permanganaadi (lilla), manganaat(VI) (roheline), MnO2 (pruunikas-must) värvuste teket või kadumist, saab otsustada reaktsioonide kulgemise üle 5K2SO3 + 2KMnO4 + 3H2SO4 6K2SO4 + 2MnSO4 + 3H2O 3K2SO3 + 2KMnO4 + H2O 3K2SO4 + MnO2 + 2KOH K2SO3 + 2KMnO4 + 2KOH K2SO4 + 2K2MnO4 + H2O Mn(VII) Mn(II), Mn(VII) Mn(IV), Mn(VII) Mn (VI). KMnO4 antiseptilise ja desinfitseeriva toime tõttu kasutatakse tema lahust (0,1 %-list) haavade pesemiseks, suuõõne loputamiseks, nahapõletuste puhul kasutatakse 4%-list KMnO4 lahust. AgMnO4 küllastunud lahusega absorberitakse vesinikku, Ca(MnO4) 2 on efektiivne katalüsaator H2O2 lagundamiseks ning leiab kasutamist reaktiivtehnikas. 5
.......................... 12. Kirjuta nimetused: a) Cu(OH)2 ................................ e) HBr .......................................... b) Zn(NO3)2 .............................. f) Co2(SO4)3 .................................. c) SeO2 .................................... g) CaO ........................................ d) K2SO3 ................................... h) H3PO4 ...................................... Elementide oksüdatsiooniastme määramine. Oksüdeerumine ja redutseerumine. 13. Määra kõikide elementide oksüdatsiooniastmed järgmistes ühendites: Cu2O , HNO2 , AlCl3 , NH3 , H4SiO4 , Cl2 , Mg Reaktsioonivõrrandite koostamine. 14. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.
KK: aluseline KK: happeline KK: neutraalne Soola valemist lähtudes kirjutame, millise aluse ja happe vahelisel reaktsioonil sool moodustuks. Keskkonna iseloomu määrab see hape või alus, kumb on tugevam elektrolüüt (vt. eespoolt, millised olid tugevad happed ja alused ning millised nõrgad) ? 7. Määra järgmiste soolalahuste keskkonnareaktsioon (pH): K2SO3, AlCl3, CuSO4, KNO3, ZnCl2, Na2S, Fe2(SO4)3 8. Lahuse keskkonna määramine Paljud ained annavad lahustudes vees aluselise või happelise keskkonna: Et keskkonda oleks lihtsam määrata kasuta järgmist tabelit: Mida vaadata? Happeline keskkond (H+) pH<7 Aluseline keskkond (OH-) pH>7 1. Kas aine on hape või alus? Hape HCl = H+ + C- Alus NaOH = Na+ + OH- 2
Leida lahustunud aine Leida koefitsiendid järgmiste redoksreaktsioonide võrrandites: protsendiline sisaldus saadud lahuses. 73. HBr + H2SO4 = Br2 + SO2 + H2O 53. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 60 kuupsentimeetri 70%-lise(=1500 kg/m3) ja 100 74. P + HNO3 + H2O = H3PO4 + NO kuumsentimeetri 15%-lise lahuse ( =1100kg/m3) segamisel? 75. KMnO4 + K2SO3 + H2O = MnO2 + K2SO4 + KOH 54. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 400 kuupsentimeetri 30%-lise lahuse ( =1250 76. KClO3 + KI + HCl = I2 + KCl + H2O kg/m3) lahjendamisel 0,5 kuupdetsimeetri veega? 77. KClO3 + CrCl3 + KOH = KCl + K2CrO4 + H2O 55. 500 grammile lahusele lisati 250 grammi vett, mille tulemusena saadi 10%-line lahus. 78. Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2S + H2O Leida lahustunud aine protsendiline sisaldus esialgses lahuses
annaabi.ee 
