NaOH Naatriumhüdroksiid Alus e. Hüdroksiid Cu2O Vask(I)oksiid Oksiid H2S Divesiniksulfiidhape Hape H2CO3 Süsihape Hape Fe(OH)2 Raud(II)hüdroksiid Alus e. Hüdroksiid Li2O Liitiumoksiid oksiid 4) Ph-määramine 1. Kui tegemist on hapetega, siis alati pH < 7 2. Kui tegemist on vees lahustuvate aluste ehk hüdroksiididega, siis pH > 7 3. Kui tegemist mitte lahustuvate aluste ehk hüdroksiididega, siis pH = 7 Vees lahustuvad alused on I A rühma omad ja IIA rühma Ca-st allapoole jäävad !
Leeliste saamine: · Leelis-või leelismuldmetalli reag. veega, tekib leelis ja vesinik 2 Na + 2 H2O = 2 NaOH + H2 · Tugevalt aluselise oksiidi reag. veega Na2O + H2O = 2 NaOH Lahustumatute aluste saamine: Vastava vees lahustuva soola reag. leelisega: CuCl2+2KOH=Cu(OH)2 +2KCl Lõpetage reaktsiooniõrrandid, mis toimuvad: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid 3) Magneesiumhüdroksiid 4) Fosforhape+naatriumhüdroksiid 5) Liitiumoksiid+vesi 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid 8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape 9) baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat 10)Kaalium + vesi Kontrolli võrrandid: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2Fe(OH)3 +3H2CO3 = Fe2 (CO3)3 + 6H2O 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid SO2 + Ca(OH)2 = CaSO3 + H2O 3) Magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 = MgO + H2O 4) Fosforhape+naatriumhüdroksiid H3PO4 + 3NaOH = Na3PO4 + 3H2O 5) Liitiumoksiid+vesi Li2O + H2O = 2 LiOH
• vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiidide valem • Liitiumoksiid- • Vääveltrioksiid- • Cl2O- • Lämmastikdioksiid-
1.1. Oksiidide koostis ja vääveldioksiid SO2 nimetused dikloorheptaoksiid Cl2O7 A. Määra elementide tetrafosfordekaoksiid P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Määra indeksid) 1) N2O5 ; ClO2 ; ClO3 ; NO2 ; Br2O
OKSIIDID - TK 1. A. Tõmba joon alla aluseliste oksiidide valemitele. BaO, NO, CO2, SnO, Cl2O7, Na20, MgO, B2O3 B. Vali allajoonitutest üks ning koosta ja tasakaalusta võrrand selle oksiidi reageerimisest veega. BaO + H2O = Ba(OH)2 2. Kirjuta ühe toatemperatuuril tahke oksiidi valem ja nimetus. Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6
HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid CsOH Hüdroksiid- lahustuv (leelis) tseesiumhüdroksiid HCl Hape-tugev hape- vesinikkloriidhape Sool-happeline sool- hõbe(I)nitraat AgNO3 Oksiid- happeline oksiid- N 2O 3 dilämmastiktrioksiid K2CO3 Sool-aluseline-kaaliumkarbonaat
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O
Hape -aine, mis annab lahusesse vesinikioone. (H2SO4 - väävelhape) Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape
A. Mitu grammi lauaäädikat on pudelis, mille mahuks on märgitud 0,5 liitrit (eeldame, et pudel on täis)? B. Mitu grammi puhast äädikhapet on pooles liitris lauaäädikas? c. väävel + hapnik vääveldioksiid Tase 3 Mitu cm3 vett on tarvis lisada 150 g 8%-lisele lahusele, et saada 5 %-line d. fosfor + hapnik tetrafosfordekaoksiid lahus? II. Koosta ainete valemid, mis koosnevad... e. liitium + hapnik liitiumoksiid a. mangaanist (OA-ga VII) ja hapnikust b. kaltsiumist ja väävlist (OA-ga II) V. Lõpeta reaktsioonivõrrandid ja tasakaalusta need! c. liitiumist ja hapnikust a. H2 + O2 d. ränist (OA-ga IV) ja vesinikust b. K + O2
Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 di 3 tri 4 tetra 5 pentra 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON
Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne) Oksiid- liitaine, mis koosneb kahest elemendist ja millest üks on hapnik (o.-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH)2. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ise oksüdeerudes. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides. Fluor on alati oksüdeerija! Oksüdeerumine- elektronide loovutamine, redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa suurenemine.
ated Ioonidest koosnevad ained • Kristallilised ained. • Koosnevad katioonidest ja anioonidest, mida seovad omavahel külgetõmbejõud. • Mittemolekulaarsed ained – molekule ei esine. http://de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid • Leitakse tinglik molekulmass vastavalt valemile. Ülesanne 2 •a) Tõmba joon alla ioonilistele ainetele: CaO, O, NaCl, S b) Anna nimetus järgmistele ainetele: Ca kaltsiumfluorii O d liitiumoksiid naatriumsulfiid S alumiiniumkloriid Al Teemaga seotud lingid • http:// www.mhhe.com/physsci/chemistry/an imations/chang_7e_esp/bom1s2_11.s wf • http://mudelid.5dvision.ee/ • http:// www.youtube.com/watch?v=LRVW0tgS LRI&feature=related Kasutatud materjal • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Atom ic_%26_ionic_radii.svg • http ://www.youtube.com/watch?v=QqjcC vzWwww&feature=related • http:// de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid
Al + O2 = AlO 2Al + O2 = 2AlO 13. Hapnikuühendid- Oksiidide nimed, valemite koostamine, o, - a määramine, õhu koostis, oksüdeerumine, tuntumad oksiidid, arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. a) Kui metallil erinevad oksüdatsiooniastmed Fe2O3 Alumiinium (3) Oksiid, MgO b) Kui elemendi ühendites on vaid 1 oksüdatsiooniaste (1,2,3A rühm), Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- CO2- Süsinikdioksiid 14. Vesinik Saamine- elektrolüüsiga Redutseerub - lahutab elektrone - Oksüdeeruja Oksüdeerub - Liidab elektrone - Redutseeruja 15. Happed HCl- Soolhape/Vesinikkloriidhape HNO- Lämmastikhape
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2
iooniline side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side metalliline side- keemiline side, mis tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone pH-suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses 3. OKSIIDID: 1) mittemetallid:2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 10-deka (vääveldioksiid,tiboortrioksiid) 2)metall I,II,III A rühm (liitiumoksiid,magneesiumoskiid) 3) ülejäänud metallid: raud(III) oksiid vask(I) oskiid CaO-kustutamata lubi,valge tahke aine,ehituses FeO raud(III)oksiid,rooste,tekib raual CO-süsinikdioksiid,tekib kütuse ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel.süsihappegaas CO-süsinikoksiid, väga mürgine vingugaas,värvusetu,tekib hapniku mittetäielikul põlemisel NO ja NO lämmastikoksiid ja kämmastikdioksiid, mürgine keskkonna saastaja, punakaspruun
veega ei reageeri, tõmmake lahtrisse kriips. Oksiidi liik Veega Oksiidi Nimetus Aluse- Amfo- Happe- Neut- reageerimisel valem line teerne line raalne tekkiv saadus SO2 alumiiniumoksiid CO liitiumoksiid BaO ränidioksiid 3 ÜLESANNE 8 (6 punkti) Lugege tähelepanelikult läbi järgmine tekst. Koostage (ja tasakaalustage) tekstis kirjeldatud protsessile vastava nelja keemilise reaktsiooni molekulaarsed võrrandid. Soodat toodetakse tööstuslikult Solvay ammoniaakmenetlusel järgmiselt. Kõigepealt lagundatakse lubjakivi kõrgel temperatuuril
2) Reageerimine hapetega, tekib sool ja vesi (neutralisatsioonireaktsioon) NaOH + HCl = NaCl + H2O Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O 3) Reageerimine happeliste oksiididega, tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O Metallid Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Aktiivsed leelismetallid, aluselised oksiidid (O-²), hüdroksiidid (OH-¹) Li+¹-liitium Li2O-liitiumoksiid LiOH-liitiumhüdroksiid K+¹-kaalium K2O- kaaliumoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid Na+¹-naatrium Na2O-naatriumoksiid NaOH- naatriumhüdroksiid Aktiivsed leelismuldmetallid Ca+² -kaltsium CaO-kaltsiumoksiid Ca(OH)2- kaltsiumhüdroksiid Ba+²-baarium BaO-baariumoksiid Ba(OH)2- baariumhüdroksiid Vähemaktiivsed metallid
VII A rühma mittemetallid: F2 fluor, Cl2 kloor, Br2 broom, J2 jood. Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist. Liitainetes on alati võimalik eristada +ioon ja ioon. Positiivne pool ja negatiivne pool. + - + - NaCl Na2/So4 Oksiid : (Jagunevad : metallid ja mittemetallid) metallioksiid: +1 -2 +2 -2 Näide : naatriumoksiid Na O baariumoksiid BaO +2 -2=0 + -2 liitiumoksiid LiO 2 mittemetallioksiid -2 SO vääveltrioksiid 3 Hüdroksiid ehk alus Näide +1 -1 NaOH naatriumhüdroksiid , vees lahustuv leeliseline +3 -1 Al(OH) alumiiniumhüdroksiid , vees ei lahustu Osad hüdroksiidid lahustuvad vees ja osad mitte. Leelisteks nim. vees lahustuvaid hüdroksiide. Leeliseline keskkond tähendab, et vees lahustunud aineks on leelis. 6 Hape +1 -2 väävelhape H2SO4 +2
Cu2O , HNO2 , AlCl3 , NH3 , H4SiO4 , Cl2 , Mg Reaktsioonivõrrandite koostamine. 14. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. 1) tsink+divesiniksulfiidhape 6) süsinikdioksiid+vesi 11) magneesium+hapnik 2) alumiinium+väävelhape 7) fosforhape+kroom(III)hüdroksiid 12) kaltsiumoksiid+vesi 3) naatriumhüdroksiid+väävlishape 8) magneesiumkloriid+hõbenitraat 13) liitiumoksiid+vesi 4) süsihape+magneesiumhüdroksiid 9) alumiiniumbromiid+plii(II)nitraat 14) vääveltrioksiid+vesi 5) kaaliumkarbonaat+kaltsiumkloriid 10) alumiinium+hapnik 15) liitium + soolhape · Metalliaatomite välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone (1-3). A-rühma number näitab väliskihi elektronide arvu. B-rühma metallide aatomite väliskihis on enamasti 2 elektroni.
veega ei reageeri, tõmmake lahtrisse kriips. Oksiidi liik Veega Oksiidi Nimetus Aluse- Amfo- Happe- Neut- reageerimisel valem line teerne line raalne tekkiv saadus SO2 alumiiniumoksiid CO liitiumoksiid BaO ränidioksiid ÜLESANNE 13. (6 punkti) Lugege tähelepanelikult läbi järgmine tekst. Koostage (ja tasakaalustage) tekstis kirjeldatud protsessile vastava nelja keemilise reaktsiooni molekulaarsed võrrandid. Soodat toodetakse tööstuslikult Solvay ammoniaakmenetlusel järgmiselt. Kõigepealt lagundatakse lubjakivi kõrgel temperatuuril. Ühe saadusena tekkinud süsihappegaas juhitakse
annaabi.ee 
