Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku
Hüpotees Katse käigus eraldub KNO3 st O2 2KNO3 -> 2KNO3 + O2 Vajalikud vahendid piirituslamp katseklaas statiiv salvrätik käpp muhv KNO3 pird Katse käik · Pandi kokku statiiv. · Pandi katseklaasi kaaliumnitraati (KNO3) ~2cm3 · Süüdati piirituslamp 3 · Kuumutati kaaliumnitraati kuni selle sulamiseni ja jätkati kuumutamist kuni gaasimullide eraldumiseni · Süüdati pird · Põlev pird muudeti hõõguvaks. · Pandi pird otsapidi katseklaasi otsast sisse. · Pird süttis leegiga põlema. Analüüs Hüpotees oleks osutunud õigeks kui katse oleks välja tulnud. 4 Joonis nr
kogu tema mahust. Keeduklaas – lahuste valmistamiseks ja kuumutamiseks. Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks. Ei tohi vahetult leegis kuumutada. Kolb (kooniline kolb ja ümarseisukolb) – lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks, suletavad korgiga. Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks. Uhmer – paksuseinaline portselanist anum tahkete ainete peenestamiseks uhmrinuia abil. Piirituslamp – ainete kuumutamiseks koolilaboris. Piirituslamp süüdatakse tikuga ja tema leegi kustutamiseks suletakse see kuplikesega. Piiritus on süttiv vedelik! Vedelike mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit, mensuuri, pipetti. Vajadusel kinnitatakse katsevahendid statiivi külge, kasutades seejuures klambreid ja rõngaid.
Seebi valmistamine Katsevahendid: · 5g sulatatud searasva · 10ml etanooli · 5ml kraanivett · 3-4g naatriumhüdroksiidi · 20ml NaCl lahust · Suur kolb · Väike keeduklaas · Statiiv · Piirituslamp · Filterpaber Katse käik: · Paigutasime kolbi statiivi külge. · Panime suurde kolbi umbes 5g sulatatud searasva. · Lisasime kolbi 10ml etanooli. · Lisasime kolbi 5ml vett. · Lisasime veel 3-4g naatriumhüdroksiidi. · Sulgesime kolbi korgiga. · Süütasime kolbi alla asetatud piirituslambi. · Alguses liigutasime piirituslampi, et kolvis olev segu ühtlasemalt soojeneks. Teinud seda mõnda aega, jätsime piirituslambi paigale.
Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi. Eralduv hapnik tõestada katseklaasi avasse viidud hõõguva pirruga 5.3 Katse tulemus:
äärmuslikul juhul võib viia isegi surmani. 2) rõhu all muutub hapnik toksiliseks. Seetõttu kasutatakse erinevatel sügavustel erinevaid hingamissegusid. Kasutusalad Tööstuses- kütusepõletamine Transport Meditsiin-vere hapnikutaseme tõstmine Hingamine Reovee bioloogiline puhastamine Tselluloosi valgendamine. Katse Vaja läheb: Katseklaas Veekauss Kolb Bürett Piirituslamp Tikud Puupulk H2O2 Pärm või MnO2 Katse kirjeldus Veekausi täitsime poolenisti veega. Asetasime katseklaasi vette, et õhku välja lasta. Kolvi põhja panime MnO2 pulbrit või pärmi. Lisasime H2O2. Seejärel hakkas kolvist hapniku eralduma, mis läbi kummitoru liikus katseklaasi, surudes vee sellest välja. Süütasime puupulga, võtsime katseklaasi veest välja nii, et vesi sinna sisse ei satuks. Kustutasime puupulga. Järgnevalt
vett. Kas kogu sool Antud on sinist värvi hüdraatunud vask(II)sulfaat lahustus? Kas saadi CuSO4·5H2O. küllastumata või 2.1 Tuvastada veevaba vask(II)sulfaadi värvus, küllastunud lahus? kasutades aurustamist. 3. 60°C juures (vajalik piirituslamp, segamiseks pulk ja portselankauss+ valmistati 275 g statiiv+ rõngas) kaaliumnitraadist 2.2 Määrata veevaba vask(II)sulfaadi lahustumise küllastunud lahus. Mitu soojusefekt ja põhjendada nähtust lähtuvalt keemilise g kaaliumnitraati sideme energeetikast. kristallub sellest lahusest välja, kui jahutada see 30°C-ni?
KRISTALLIDE KASVAMINE ERI KUU FAASIDEL Jevgeni Malešin 8B Aleksandra Ivask 8B Eesmäärgid 1.Kuidas kristalli kasvada? 1.Milles kuu faasidel kristall kasvab kiiremini? HÜPOTEES Kristallide kasvamine ei sõltub kuu faasidest. kristallid kristallid — on tahke aine ,milles on väikesed osakesed (aatomid,ionid või moleekulid) . ! Kristallid ei kanna nägu aksesuaar.et kristallid mõne aja pärast hakkavad katki saama, ja nad kahjustavad nahka! KRISTALLIDE LIIGID monokristall– õige kristall (õige kristalli polükristall– kristall millal on teiset kristallid kokku kuju). kasvanud. MEILE ON VAJA: 1.lehter 2.piirituslamp 3.kolb 4.keraamiline kruus 5.statiiv 6.mõõtetsilinder 7.filter Töö kaik Keeduklaasi valatakse u 50 ml – 100 ml keevat vett (mida rohkem...
Halvasti läks ka see et alguses ei saanud päris täpselt aru kuhu pidi algselt vee panema ja panime selle kahjuks valesse nõusse. Järgmine kord peaks võtma seda tööd ka tõsisemalt ja tegema rohkem märkmeid vihikusse ja joonistama suuremad pildid. Tööjaotuse võiksime kokkuleppida juba enne töö alustamist. Katse 2. Aurutamine 1. Eesmärk Katse eesmärgiks oli eraldada vees lahustuv tahke aine vedelikust. Vahendid : * rõngas * statiiv * portselan kauss * muhv * piirituslamp * soola ja vee lahus 3. Katse käik Kõigepealt kinnitasin juuksed ja siis alustasin katse käiguga,et juuksed ei jääks ette ega ei süttiks. Seejärel kinnitasin rõnga muhviga statiivi külge täpselt nii madalale et piirituslambi ja rõnga vahe oleks üks näpp et leek ulatuks kausini. Siis panin kausi rõngale ja kallasin peale lahuse. Järgmisena ootasime millal õpetaja süütaks piirituslambi ja lükkasime ettevaatlikult selle kausi alla
suured. Oma laste vastu oli ta ülimalt karm. Ta ikka lootis oma pojale ikka rikast naist ja tütrele rikast meest kaasaks. Oli tütre abielu vastu. Kogu tema elu keerles raha ümber. Olles oma uue maja valmis saanud, siis esimene asi mis ta sinna viis oli rahakapp-kõige tähtsam. Kord lõi aga välk majja sisse ja maja läks põlema. Mees saatis oma poja tühist rahakappi päästma, juhtus õnnetus toas olnud piirituslamp lõhkes ja noor Märt jäi sinna sisse. Ta riskis oma poja eluga tühise raha pärast. Selline traagika. Peale matuseid oli vana Märt väga muutunud. Ta oli justkui teine inimene. Ta rääkis tühise vihmaussiga, ta hoolis inimestest. Miili poeg Mäit tundus talle tema enda poja Märdina. Põhjus oli selles, et mees oli muutunud vanaks ja ka tulekahi mõjutas teda. Mõeldes sellele mis oleks saanud siis kui noorem Märt poleks tulekahjus surma saanud, mis siis oleks juhtunud
metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui on aktiivsem, kui soolas olev metall. m N V n= = = M N A Vm n moolide arv [mol] m aine mass [g] M aine molaarmass [g/mol] N osakeste arv [molekuli; aatomit jne.] NA 6,02 * 10 23 [molekuli/mol] V aine ruumala [dm3] Vm 22,4 [dm3/mol] PEATÜKID: 1. laborivahendid katseklaas, piirituslamp, keeduklaas, koonilinekolb, seisukolb, ümarkolb, uhmer koos nujaga, spaatel, mõõtesilinder, klaassilinder, statiiv, portselan kauss, mesuur, tiigel, tilgapipett, lehter, jatuslehter. ohusümbolid mürgine tuleohtlik söövitav oksuteeriv kahjulik
Statiiv- katsevahendite hoidmiseks Mõõtesilinder vedelike koguste ligikaudseks mõõtmiseks Pipett vedelike täpseks mõõtmiseks. Tilgapipett vedelike tilkhaaval võtmiseks. Lehter vedelike valamiseks. Uhmer ja nui tahkete ainete peenestamiseks. Portselankauss ainete kuumutamiseks (ei tohi lahtisel leegil). Portselantiigel ainete kuumutamiseks lahtisel leegil. Tiiglitangid kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
