Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Soojenemine,ainete kokkupuude, peenestamine,valgus fotosünteesiks,elektrivool 12) Mis kiirendab keemilist reaktsiooni? Kuumutamine, purustamine,segamine. 13) Kiired ja aeglased reaktsioonid? Aeglased: kõdundamine, hingamine, Kiired: põlemine, plahvatamine 15) Laborivahendid? Klaasanumad,katseklaas, keeduklaas, kolbe,pipette,mõõtesilinder,lehter, uhmer,tiiglitangid, portselankauss
6. Aine füüsikalised ja keemilised omadused/ nähtused. 7. Segude lahutamine koostisosadeks 8. Redokreaktsioonid (o.a, redutseerija ja oksüdeerija määramine) 9. Keemia argielus ja keskkonnas (erinevate ainete käsitlemisel kehtivad reeglid, ainete rakendused argielus/ tööstuses/ põllumajanduses, igapäevaelus kasutatavad nimetused- O2; H2; H2O - põhjalikumalt; Fe; Al; CO2; SiO2; HCl; H2SO4; NaOH; Ca(OH)2; NaCl; NaHCO3; CaCO3) 10. Keemiakatsed ja ohutus (laborivahendid, laboris käitumise reeglid, ohutusmärgid) 11. Keemia põhimõisted (eriline tähelepanu mõistetel puhas aine, liitaine, lihtaine, molekul, aatom, ioon) Aatom Aine Alus Aatomi tuumalaeng Aine hulk Aluseline keskkond Aatomimudel Aine massi jäävuse Anioon
2. Lahustada 20% lahuse sisse purgis olevat soola 3. Segada kokku 50% ja 20% kokku (1 osa 50% lahust ja 2 osa 20%) 4. Luua uus lahus deloniseeritud vee ja purgis oleva soolaga (10 osa vett ja 3 osa soola) 5. Luua uus lahus mis on tugevam kui 30% (ei ole 50%) ja segada seda kokku, et tuleks 30% 6. Luua uus lahus, mis on nõrgem, kui 30% lahus (ja ei ole 20%) ja lahustada 50% lahust sellega, kuni tuleb 30% . · Millised laborivahendid on iga meetodi puhul vajalikud? V: lusikas/spaatel/klaaspulk segamiseks; nõu, mille sees hoida ja lahustada; kaalu keelusoola kaalumiseks, et tekiks täpne vastus; mõõtesilinder 5. Laborandil on tarvis valmistada 250,0 g 12,0%-list glükoosilahust. Selleks on tal kasutada 5,00%-line (=1,019 g/cm3) ja 40,0%-line (=1,149 g/cm3) glükoosilahus. Mitu milliliitrit kumbagi lahust laborant võtma peab? V: Selleks, et saada 12,0%-list glükoosilahust 5,00%-lisest ja 40,00%-sest
VI REAGEERIMINE SOOLADEGA metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui on aktiivsem, kui soolas olev metall. m N V n= = = M N A Vm n moolide arv [mol] m aine mass [g] M aine molaarmass [g/mol] N osakeste arv [molekuli; aatomit jne.] NA 6,02 * 10 23 [molekuli/mol] V aine ruumala [dm3] Vm 22,4 [dm3/mol] PEATÜKID: 1. laborivahendid katseklaas, piirituslamp, keeduklaas, koonilinekolb, seisukolb, ümarkolb, uhmer koos nujaga, spaatel, mõõtesilinder, klaassilinder, statiiv, portselan kauss, mesuur, tiigel, tilgapipett, lehter, jatuslehter. ohusümbolid mürgine tuleohtlik söövitav oksuteeriv kahjulik
III ja IV rhma katioonide segu anals. 23.-26. Praktiline t. IV ja V rhma katioonide segu anals. 27.-38.Praktiline t. I - V rhma katioonide segu anals. 39.-42. Praktiline t. Anioonide segu anals. 43.-58. Praktiline t. Tahke aine kvalitatiivne anals. 59.-60. Kvantitatiivne anals : kaalanals, mahtanals, arvutused mahtanalsil. 61.-62. Praktiline t. Tiitrimine.(H2SO4 lahuse tiitrimine KOH lahuse abil.) 63.-64. Fsikalised ja fsikalis-keemilised analsimeetodid. 65.-70. Varuaeg. Vajalikud laborivahendid. ldised (rhma peale). * Tsentrifuug. * Tmbekapp. * Statiivid rngaste ja asbestvrkudega - ks komplekt 3-4 pilase kohta (tmbekapis). * Mikroskoop. * Reaktiivipudelid pipettidega, dest. vee pudelid, universaalindikaatorpaber - ks komplekt 2 -3 pilase kohta. * Filterpaber. * Veevann (saab ka ilma hakkama). Igale pilasele. * 2 tsentrifuugiklaasi * 2 - 4 vikest katseklaasi * 1 vike portselantiigel * 1 vike keeduklaas * 1 klaasplaat
Lisade loend antakse sisukorras. Joonised. Jooniste alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid ja fotod. Iga joonis peab olema nummerdatud (joonise numbrit võib rõhutada rasvases kirjas) ja allkirjastatud, mis sellel kujutatut sõnastab. Joonisele tuleb tekstis viidata ning joonis on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist (vt Näide). Näide: 15 Joonis 1. Põhilised laborivahendid: 1 - katseklaas, 2 - keeduklaas, 3 – mõõtsilinder, 4 – statiiv, 5 – seisukolb, 6 – ümarkolb, 7 – pipett, 8 – uhmer ja nui, 9 – portselankauss, 10 - tiigel. Valemid. Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit.
annaabi.ee 
