Referaat Vilsandi rahvuspargist (0)

Vilsandi rahvuspark 2
1.Vilsandi rahvuspargi asutamine 3
2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus 3
3. Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis 4
3.1 Poolsaared 4
3.2 Lahed 5
3.3 Saared 6
4.Vilsandi rahvuspargi ülesanded 9

Vilsandi rahvuspark

Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart , ala võtab kokku 180 km².
Vilsandi, mis on kaitseala ainuke inimasustatud saar, on ise on väga väike – 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand.
Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal .
Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil.
http://y.delfi.ee/norm/44547/1862393_add4Tn.jpeg

Vilsandi rahvuspargi asutamine

Esimesena tundis huvi Vilsandi lindude vastu tuletornivaht Artur Toom, kes 1906 a. asus omal algatusel Vaika  saarte linde kaitsma. 14. augustil 1910 aastal sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna  kirikumõisa  vahel  rendileping, mille alusel Vaika saared läksid  kuueks  aastaks  Riia  Loodusuurijate  Seltsi  käsutusse.  Vaika saared kuulutati looduskaitsereservaadiks ja selle ülevaatajaks jäeti Artur Toom.
1957. aasta 7. juunil  võeti Eestis vastu  looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971 . aastal nimetati ümber  Vilsandi  Riiklikuks  Looduskaitsealaks  ning  7. detsembril 1993. aastal  nimetati see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks.

2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus

Rahvuspargis on registreeritud 247 liiki haudelinde, neist on üle 4000 paariga arvukaim pesitseja hahk. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Vilsandi linnustikus on arvukalt esindatud ka jääkoskel, sinikaelpart , merivart, merikajakas  ja ristpart. Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid seal kuus (2 isast ja 4 emast).
Rahvuspargi ligi poolesajast taimeliigist asub üks viiendik oma levikuala piiril , tervelt kolmandik sealsetest taimeliikidest kuulub kaitstavate taimede nimekirjadesse (näiteks taani-merisalat, rand -kesakann, rand-seahernes, arukäpp jpt). Suurem osa kaitstavatest taimeliikidest kuulub kas lubja- või soolalembelistesse kooslustesse.
Hahk; http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/hahk.jpg

Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis

3.1 Poolsaared

Vilsandi rahvuspargi aladel on 14 poolsaart :
1)Eeriksaare poolsaar 
2) Elda poolsaar 
3)Juksirahu poolsaar 
4)Kakru nukk  
5)Kelba nukk 
6)Kubjama säär
7)Kuusnõmme poolsaar
8)Maturahu poolsaar
9)Orjassaare nukk 
10)Panga nukk
11)Pikanina
12) Papissaare poolsaar on endine saar ja praegune poolsaar Kihelkonna lahes. See asub umbes 3 km Kihelkonna alevikust lääne pool ja on ümbritsetud põhja poolt Abaja lahe, lääne poolt Kiirassaare lahe ja lõuna poolt Lüllelahega.
Poolsaarel asub ka Papissaare sadam.
13) Harilaid  on poolsaar Saaremaa looderannikul Saare maakonnas  Kihelkonna vallas.
Harilaiu liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu Tagamõisa poolsaarega.
Poolsaare pindala on 3,6 km². Harilaiul on suured liivaalad ning kliburand, lõunas kasvab männik. Poolsaare keskosas on riimveeline järv – Laiapea laht.
Harilaid kerkis merest saarena 1000–2000 aastat tagasi.
14) Kiipsaare nukk on  neem  Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaare loodetipus Saaremaal.
Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn , mis ehitati neeme keskele , kuid on tänaseks jõudnud merre.
Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks .
Kiipsaare tuletorn
http://www.geopeitus.ee/pic/13043.jpg

3.2 Lahed

Vilsandi rahvuspargi aladel paikneb 12 lahte :
1)Auksaare laht
2) Haagi lõugas
3)Junkru laht
4) Kiisa laht
5)Kööbe lõugas
6)Lülle laht
7)Uudepanga laht
8)Abaja laht on laht Saaremaa läänerannikul, Kihelkonna lahe kaugem kagupoolne sopp Papissaare poolsaarest  kirdes . Laht on piklik, kagu-loode sihiline, lahesuu jääb loodesse. Selle pikkus on umbes 2 km, laius lahesuus umbes 400m , kõige laiemas kohas umbes 1 km. Laht on madal, lahesuus on sügavuseks mõõdetud 1,8 m. Sinna suubuvad kagusopis Kihelkonna oja ja Allika oja.
9)Atla laht on Eesti läänepoolseim laht, mis asub Saare maakonnas Lümanda vallas Atla küla lähedal. Laht koos sealsete arvukate väikeste saartega jääb Vilsandi rahvuspargi territooriumile. Lahe laius on 2–3 km ja see jääb Elda ja Eeriksaare poolsaare vahele.
10) Kihelkonna laht asub Saaremaa lääneosas Kihelkonna vallas Tagamõisa poolsaare ja Vilsandi saare vahel.
11) Kiirassaare laht asub Saaremaa läänerannikul Papissaare ja Kuusnõmme poolsaare vahel Kihelkonna valla territooriumil.
12) Kuusnõmme laht on laht Lääne-Eestis Saaremaa läänerannikul. Jääb Eeriksaare ja Kuusnõmme poolsaarte vahele.
Lahes asub mitu väikset saart (teiste seas Kurgurahu, Lambarahu, Võrkrahu ja Umalakotid).

3.3 Saared

Vilsandi rahvuspargi aladel on 43 saart :
1)Aherahu
2)Antsulaiud
3)Kalarahu
4)Kitselaid
5)Kolmekivirahud
6)Koerakuiv
7)Kuivarahu
8)Kurgurahu 
9)Käkimaa 
10)Käkirahu 
11)Laasirahu 
12)Lambarahu
13)Lausma saar 
14)Linderahu 
15)Loonalaid
16)Mihklirahu 
17)Noogimaa 
18)Pihlalaid 
19)Piskumadal 
20)Punasekivirahu 
21)Pätsurahu 
22)Rannasitik 
23)Riinurahu
24)Saarejaagu rahud 
25)Salava
26)Sepasitik
27)Sokulaid 
28)Säinaste kuiv
29)Telve 
30)Umalakotid 
31)Urverahu 
32)Vasikalaid 
33)Võrkrahu 
34)Alumine Vaika saar on saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes, Vaika saarte põhjapoolseim saar.
35)Innarahu on rahu Läänemeres Saaremaa Soegi ninast 1 kilomeeter läänes.Tuntud hüljeste poegimise kohana.
36)Karirahu on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
37)Keskmine Vaika saar on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
38)Kullipank on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
39)Mustpank on Vaika saarte hulka kuuluv saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
40)Nootamaa on Saare maakonda  kuuluv Eesti läänepoolseim saar. Nootamaa asub Läänemeres 1 kilomeeter Loonalaiust edelas, Vilsandi rahvuspargi piires Lümanda valla territooriumil.Saarel asub Eesti läänepoolseim maismaapunkt. Saare pindala on 5,8 hektarit.Laguun on madal ning kinni kasvamas, sest sinna liigub pidevalt  adru .
Vanematel rannavallidel kasvab  mage sõstar,  kadakas , kibuvits ja  pihlakas . Nootamaa on asustamata. Nootamaa ja selle ümbrus on loodusreservaat.
41)Vesiloo saar on saar Saare maakonnas Kihelkonna vallas Vilsandi rahvuspargis Vilsandi saarest põhja pool.Vesiloo taimestikus on palju magesõstraid ja nõgeseliike.
Saar on madala vee puhul Vilsandilt Riimisääre kaudu ligipääsetav.
42)Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul. Saare pindala on 8,75 km². Halduslikult kuulub Kihelkonna valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kuid kellest enamik talviti saarel ei viibi.
17. sajandil oli praeguse Vilsandi asemel kaks saart Suur-Vilsandi jaVäike-Vilsandi.
1809. aastal ehitati saarele  tuletorn.Saar on osa Vilsandi rahvuspargist. Siin on rikkalik merelinnustik.Saare rannajoon on liigestatud neemede, lahesoppide ja paljude väikeste rannikulähedaste saarte poolt. Vilsandi lääne– ja põhjarannikul on domineeriv dolomiitne kaljurand.
Seal asuvad Maturahu poolsaar, Kubjamaa säär, Orjassaare nukk, Panganukk, Sõnninina ja rahvuspargi bioloogiajaam koos majutamiskeskusega, mida saavad kasutada kõik saare külalised.
43)Ülemine Vaika saar on saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes, Vaika saarte lõunapoolseim saar.
Vilsandi saar
http://www.saaremaaestonia.com/sites/default/files/Vilsandi%20tuletorn.jpg

Vilsandi rahvuspargi ülesanded

• kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu;
  
• kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku;
  
• ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte;
  
• arendada ja säilitada Lääne–Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi.
  
• leida uusi linde
  

Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi on rahvuspargi alal ainus asustatud saar, ta pikkus on 6 km ja laius vaevu 3 km. 7. detsembril 1993. aastal  nimetati see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Rahvuspargis on registreeritud 247 liiki haudelinde, neist on üle 4000 paariga arvukaim pesitseja hahk. Vilsandi rahvuspargi aladel on 14 poolsaart, 12 lahte ja 43 saart.
Kasutatud kirjandus :
http://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=398:vilsandi-rahvuspark&catid=79:vaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et
http://www.vilsandi.ee/?id=578
http://www.loodus.envir.ee/8page.html
http://www.google.ee/