Hüljes (0)

HÜLJES
referaat
Toomla 3A
 
Sisukord:
Sisukord: 2
Sissejuhatus 3
3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4
3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4
3.2. Elukoht 4
3.3. Toitumine 4
3.4. Areng 4
3.5. Ohustatus 4
4. Viigerhüljes ( Pusa hispida Schreb) 5
4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5
4.2. Elukoht 5
4.3. Toitumine 5
4.4. Areng 5
4.5. Ohustatus 6
Pildid 7
Joonis 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad: 11
Sissejuhatus
Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki.
Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes, on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes
rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Tahtsin neid ilusaid ja armsaid loomi paremini tundma õppida. Samuti on nad ka LK all olevad loomad. Referaadis kirjutan, milline on viigerhülge ja hallhülge elu-olu. Uurin, mida nad söövad ja mis nende elu ohustab.
3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.)
Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja . Isased on tumedamad kui emased . Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse.
3.1. Kehamõõtmed ja kehamass
Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7 m ja võivad kaaluda 250-300 kg.
Emasloomade pikkus on 1,6-1,9 m ja kehamass 180-250kg.
3.2. Elukoht
Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses.
3.3. Toitumine
Peamiseks toiduks on kalad  - tursk , lõhilased, lest , heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada.
3.4. Areng
Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda . Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama.
3.5. Ohustatus
Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad . Neid ohustab Läänemere
reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest
poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.
4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb)
Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi.
4.1. Kehamõõtmed ja kehamass
Keha pikkus ulatub 120-180cm.
Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg.
4.2. Elukoht
Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää, kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid.
4.3. Toitumine
Viigerhüljes jälgib põhimõtet  - vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks
on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad ,
kelle püüdmine pole raske.
4.4. Areng
Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab.
Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40
aastat.
4.5. Ohustatus
Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks
vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka loomulikult
inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad
võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes
kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.
Kokkuvõte
Referaadi tegemise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate
hülgeliste kohta.
Sain teada, mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel, kus nad elavad, mida söövad jne. Inimesed on neid küttinud, hävitanud nende elukohti ja võtnud kasutusele nende ajaloolised asupaigad. Selle tulemusena on oht ilma jääda millestki nii ilusast. Sellest oleks kahju.
Kasutatud allikad:
http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1LAHEME/viigerh.ht m
http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m
http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/
http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/pildid/pildid.html
http://home.delfi.ee/~loodus/arhiiv/marts98/hyljes.ht m