Liisa Piirisalu (0)

Hüljes
Sissejuhatus
• Maailmas on  4500  liiki imetajaid. Eestis on neid 65 liiki.
Hülged  on  loivalised  imetajad. Kokku on neid 19  liiku . Nad 
kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad 
küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- 
ja ninaaugud.
Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede  rannavees ja 
mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka 
randalhüljes ). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse 
kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem,  viigerhüljes  on 
paiksem ja inimpelglikum.  Hallhüljes  rändab ringi vaata, et  
tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. 
Hallhüljes
• Hallhüljes on Läänemere suurim 
imetaja. Isased on tumedamad kui 
emased . Läänemeres on kuni 10000 
isendit, Eestis  kevaditi   7600 . Nad on 
karjalise eluviisiga, kogunevad vahel 
mitmesajapealistesse karjadesse.
Kehamõõtmed ja  kehamass
• Täiskasvanud isasloomade pikkus on 
2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 
kg.
• Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja 
kehamass 180-250kg.
Elukoht
• Eestis elavad hallhülged Läänemere 
ulguosa saarte ja laidude ümber. 
Mujal maailmas elavad Atlandi 
ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani 
kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa 
ümbruses.
Toitumine
• Peamiseks toiduks on  kalad - tursk, 
lõhilased,  lest , heeringlased. Veel 
söövad nad veeselgrootuid ja taimi. 
Kuna söövad samu kalu , mis 
inimesed siis satuvad neid  püüdes  
hallhülged sageli kalavõrkudesse 
kuhu võivad ka oma elu kaotada.
Areng
• Hallhülged kannavad poegi aasta 
aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus 
või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. 
Vastsündinud pojad on 
halllikasvalged, pehme karvaga ja ei 
oska  ujuda . Kui vanem poegi ei 
abistaks, sureks nad kindlalt. Jää 
puudumisel on hallhüljes võimeline 
pojad ka maismaal üles kasvatama.
Ohustatus
• Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. 
Poegadele  ka  kotkad . Neid ohustab 
Läänemere reostamine,  laevaliiklus  
ja küttimine. Ohustavad tegurid 
Eestis on ebasoodsatest 
poegimisoludest tingitud suur 
suremus  ja hukkumine kalapüünistes. 
Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II 
kategooriasse.
Viigerhüljes
• Viigerhüles on üks kolmest Eesti 
rannavetes elavatest hülgeliikidest 
ning on ka maailma väikseim hüljes. 
Eestis umbes 1500 isendit. 
Viigerhüljes inimestega eriti ei  suhtle . 
Ta meenutab oma näolt natuke kassi. 
Viigerhüles ei näe hästi, kuid kuuleb 
ja haistab hästi.
Kehamõõtmed ja kehamass
• Keha pikkus ulatub 120-180cm
Isased kaaluvad kuni  100kg  ja 
emased kuni 40kg.
Elukoht
• Elab maakera põhjapoolkera kõikides 
meredes. Suurem osa viigritest 
asustab  Euraasia  ja Põhja-Ameerika 
arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on 
rüsijää , kus nad elavad suurema osa 
aastast. Suvel võivad moodustada 
suurel kividel või klibustel laidudel 
väikesi lesilaid.
Toitumine
• Viigerhüljes jälgib põhimõtet- vähese 
vaevaga priskeks. Peatoiduks on 
kergelttabatav parvekala või siis 
rammusad väiksemad põhjakalad ja 
koorikloomad , kelle  püüdmine  pole 
raske.
Areng
• Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse 
sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu 
rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine 
on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis 
ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab. 
Innaaeg on märtsist  maini . Ti nus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt 
on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, 
mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase 
jääkaru  eest. Poeg on  sündides   koheva  heleda karvaga. 
Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad 
elada 40
aastat. 
Ohustatus
• Peamiseks ohuks meie aladel on 
soojad   talved  ja elupaikade nappus. 
Looduslikuks  vaenlaseks on jääkaru. 
Poegadele kotkad. Suureks 
vaenlaseks on ka looomulikult 
inimene. Inimene  reostab  keskkonda 
mürkainetega, kalapüüdmisel 
kasutavad võrke, kuhu võivad hülged 
kinni jääda ja samuti ka kütitakse 
hülgeid. Viigerhüljes kuulub 
kaitstavate liike II kategooriasse.
Kokkuvõte
• Sain teada palju uut ja huvitavat 
Läänemeres  elavate  hülgeliste kohta. 
Sain teada mis vahe on viigerhülgel ja 
hallhülgel kus nad elavad , mida söövad jne.
Inimesed on ned küttinud, hävitanud nende 
elukohti ja  võtnud  kasutusele nende 
ajalooolised asupaigad. 
Selle tulemusena on oht ilma jääda  millestki  
nii ilusast .
Selllest oleks kahju.

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Hallhüljes
• Kehamõõtmed ja kehamass
• Elukoht
• Toitumine
• Areng
• Ohustatus
• Viigerhüljes
• Kehamõõtmed ja kehamass
• Elukoht
• Toitumine
• Areng
• Ohustatus
• Kokkuvõte