Kaamel referaat (0)

  Tallinna Kristiine Gümnaasium   
 
 
 
 
 
 
 
 
  KAAMEL  Referaat   
 
 
    Autor: Karoliina Velleste  Klass: 8.a   Juhendaja: Jana Kosk   
 
 
 
   
 
    Tallinn 2019   


2    SISUKORD 
 
SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3   1. KAAMELI VÄLIMUS ....................................................................................................... 4   1.1 Eluviis .......................................................................................................................... 4   1.2 Toitumine ..................................................................................................................... 5   1.3 Poegimine .................................................................................................................... 5   1.4 Elupaik ......................................................................................................................... 5   1.5  Kasu inimesele ........................................................................................................... 6   1.6 Kaitse liiva ja kuumenemise eest ................................................................................. 6   KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 7   KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................. 8    
 
 
     
 
   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


3    SISSEJUHATUS 
  Antud  referaat  keskendub  autori  valitud  kõrbeloomale.  Autori  teemavaliku  põhjuseks  oli  huvi  antud  looma  vastu  .  Referaadi  eesmärgiks  on  saada  uut  infot  antud  looma  kohta  ja   kinnitada oma oskusi erinevate tekstide vormistamisel arvutis.                                                     


4    1. KAAMELI VÄLIMUS 
  Kaamel  on  kuni  3  m  pikkune  ja  800  kg  raskune  loom.  Kaamelitel  pole  sõrgu  ega  kapju,  nende  kahevarbalistel  jalgadel  on  kõverad  nürid  küünised.  Mõhnad  taldade  all  kaitsevad  jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest „kõrbelaevadeks“,  sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi  nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva.    Joonis 1. Kaamel    1.1 Eluviis 
  Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani.  Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana.  Kaamel võib olla ilma veeta kogu  talve,  kuna  uriini  ja  roojaga  eritub  vaid  veidi  vedelikku.  Samuti  ei  kutsu  tema  kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel.  Kaamelid hoiavad  end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui  teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende  veetarvet.  Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu-  ja veepuudusel kasutab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett.   


5    1.2 Toitumine  
  Kaamel on toidu suhtes vähenõudlik, ta võib süüa igasuguseid kõrbetaimi, milliste ogadega  see end  ka ei kaitseks, üldiselt võib ta olla pikka aega söömata, küüru talletatud rasvavarud  aitavad  kaamelit  näljaaegadel.  Vangistuses  toidetakse  neid  datlite,  rohu  ja  viljadega,  harvemal  juhul  ka  kala  või  lihaga.  Kui,  aga  toitu  pole  saadaval,  siis  kasutab  ta  küüru  talletatuid rasvatagavarusid, mida külluslikul toiduperioodil ladestati. Üldiselt võib kaamel  olla pikka aega söömata, veeta kuni kolm nädalat.       1.3 Poegimine  
  Emased  kaamelid  saavutavad  suguküpsuse  3-  aastaselt.  Isased  ei  osale  sigimises  enne  viieaastaseks saamist. Jooksuaeg on jaanuaris või veebruaris. Sel ajal toimub isaste vaheline  heitlus,  mis  on  vahetevahel  raevukad.  Heitlusel  vajutavad  nad  teineteise  kaelale,  püüdes  vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem  ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased  ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle  aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem  kui  üks  aasta  andes  päevas  4-  5l    piima.  Kaamelipiim  on  suhteliselt  rasvane,  kuid  väga  mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku  keskmiselt 1700 kg piima.      1.4 Elupaik 
  Kaamelid  elavad  Aafikas,  Aasias  ja  Austraalias.  Üksküürkaamelid  elavad  kodustatuna  laialdasel alal Aafrikast Indiani. Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Väike-Aasias, Kesk-  ja Sise-Aasias, metsikult elutseb neid  üksnes Gobi kõrbes.         
 


6    1.5  Kasu inimesele  
  Kaamel on kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi.  Kõige  rohkem  on  neid  Gobi  kõrbes.  Nad  on  hindamatud  koorma-  ja  sõiduloomad,  sest  suudavad kanda endaga  samas kaalus koormat.   Kaamel  võib inimesi kanda päevas kuni  100 kilomeetrit palavas kõrbes. Kaameli soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse  peenekoelist  riiet  ja  vilti.  Aasta  läbi  annab  ta  piima,  piima  juuakse  kas  värskelt  või  hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett.      1.6 Kaitse liiva ja kuumenemise eest    
Kaamel  kaitseb  end  edukalt  liiva  eest.  Liivatormi  ajal  suruvad  kaamelid  oma  õhukesed  silmalauad  kinni  nähes  nende  läbi  hästi.  Liivatormi  ajal  hoiavad  kaamelid  silmad  kinni,  nähes  siiski  läbi  oma  õhukeste  silmalaugude  piisavalt  hästi,  et  edasi  liikuda.  Kaamelid  saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse.   Ta ei lase liival  kõrva tungida. Selle jaoks on tal kõrvas tihe karvastik. Kaamel on keskkonnaga väga hästi  kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda,  aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett.  Keha üleliigse kuumenemise eest  kaitsevad pikad jalad, mis hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10°  madalam  maapinna  temperatuurist.  Liival  kõndimiseks  on  kaamelil  paksud  ja  laiad  jalatallad. Need ei vaju liiva sisse  kuna on paksud.     
 
 
 
 
 
 
 
 
   
 


7    KOKKUVÕTE 
  Autor õppis antud referaadist, et kaamelid on kõrbes asendamatud loomad. Nad võivad olla  terve talve ilma veeta ja kaameleid hüütakse „kõrbelaevadeks“, sest ta tõstab käies ja joostes  korraga mõlema kehapoole jalgu. Lisaks õppis autor veel, et kaamelid elavad 30 liikmelistes  karjades  ja  võivad  elada  kuni  40  aastaseks.  Autori  teadmised  kaameli  eluviisi,  elupaiga,  toitumise ja poegimise kohta arenesid suuresti tänu sellele referaadile. Autori arvates sai ta  päris hästi hakkama ja on oma tööga rahul.     
                                             


8    KASUTATUD MATERJALID   
Kaamelid. Kättesaadav:  https://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm 
Kõrbetaimed ja loomad. Kättesaadav:  https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm  Lory, Herbison; George, W. Frame. Camelus. Kättesaadav:  https://www.britannica.com/animal/camel