Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lammaste kodutöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on lammaste tõuraamatu A ja B osa ja kuidas sinna lambaid kantakse?
  • Milliseid andmeid kogutakse lammaste jõudluskontrollis?
Millised nõuded on lammaste ja kitsede märgistamisel seadusandluse järgi?
Määruse kohaselt toimub kitsede ja lammaste märgistamine ja registreerimine Euroopa Nõukogu 17. detsembri 2004. a määruse 21/2004 nõuete kohaselt. Lisaks seni kasutusel olnud ühele kõrvamärgile on vaja loomale, kes on sündinud alates 9. juulist 2005. aastal, paigaldada Euroopa Nõukogu määruse lisa A lõikes 4 nimetatud teine identifitseerimisvahend. Sisuliselt tähendab see kohustust kasutada kas teist kõrvamärki, tätoveeringut, (sõrgatsile kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit. Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks ja ühendusevälisesse riiki eksportimiseks määratud loom tuleb alates 1. jaanuarist 2008. aasta märgistada alati ka elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponderiga). Kits ja lammas tuleb määruse kohaselt märgistada kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast, aga igal juhul enne, kui loom viiakse ühest karjast teise või tapamajja. Seega peab loom olema märgistatud varem juhul, kui ta viiakse karjast välja enne kuue kuu möödumist. Siiani kehtis kohustus märgistada kits 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast. Kitsepidajad peaksid silmas pidama , et tegu on võimalusega, mis ei välista märgistamise jätkamist seni kehtinud 20 päeva jooksul. Enne 10. juulit 2005. aastal sündinud lambaid ja kitsi ei pea uuesti märgistama ega registreerima. Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral väljastab JKK loomapidajale sama registrinumbriga kõrvamärgi ehk nn asenduskõrvamärgi - enne 10. juulit sündinud looma puhul ühe kõrvamärgi, alates 10. juulist sündinud looma puhul vastavalt vajadusele kas ühe või kaks asenduskõrvamärki
Märgistamisel kinnitatakse lambale kõrvamärk, millel on põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registrinumber. Lamba kõrvamärk on plastikust ja kollast värvi ning koosneb kahest identsest poolest. Märgi esimesel real on JKK logo ja Eesti ISO-kood "EE", teisel real on kümnekohalise registrinumbri viis esimest ning kolmandal real viis viimast numbrit.
Märgistamisel kinnitatakse kitsele kõrvamärk, millel on põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registrinumber. Kitse kõrvamärk on plastikust ja punast värvi ning koosneb kahest identsest poolest. Märgi esimesel real on JKK logo ja Eesti ISO-kood "EE", teisel real on kümnekohalise registrinumbri viis esimest ning kolmandal real viis viimast numbrit.
Mis on lammaste tõuraamatu A ja B osa ja kuidas sinna lambaid kantakse? Tõuraamatu põhiossa  (A osa) kandmise tingimused:  Lammas kantakse tõuraamatu põhiossa, kui ta:
1.       vanemad ja vanavanemad on kantud sellesama tõu tõuraamatusse;
 2.       Kui lammas on vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduse (RT I 2002,96,566) §17p.1 ja loomatauditõrje seaduse (RT I 1999,57,598;2002,13,80)§11 nõuete kohaselt identifitseeritud ja põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud.
 3.       Aretusprogrammis tunnustatud parandajate tõugude hulka kuuluva aretuslamba importimise korral Eestisse kantakse ta Eesti lammaste tõuraamatusse ja antakse tõuraamatu number, kusjuures märgitakse ära ka päritolu riik. 
 Tõuraamatu lisasse ( B osa)  kandmise tingimused: 1.       Kantakse emasloomad kes ei vasta tõuraamatu põhiossa kandmise tingimustele,   kuid kes on nõuete kohaselt identifitseeritud ja põlvnemine on dokumentaalselt tõendatud ja kelle isa on kantud tõuraamatusse
2.       Kantakse isasloomad, kelle välimik ja lihavormid on vähemalt heaks hinnatud ja kellel on vähemalt kaks põlvkonda eellasi.
Nimeta vähemalt 5 momendil suuremat lammaste jõudluskontrollis olevat aretajat? Saaremaa Ökoküla As (581), Lammas Ja Puu Oü (530), Aavo Arm (368), Ants Schmidt (360), Maa- Investeeringud As (268)
Millised on Jaan Aru 5 kõige hilisemate sünniaegadega lammast (5viimast).

EE Eesti valgepealine 11.04.07 kastraat 28,EE Eesti valgepealine 21.04.07 kastraat 25, EE Eesti valgepealine 20.05.07 kastraat puudub,EE Eesti valgepealine 02.04.07 kastraat 24,EE Eesti valgepealine 20.03.07 jäär 34 R2.
Milliseid andmeid kogutakse lammaste jõudluskontrollis?
Jõudluskontroll Jõudluskontrolli ülesandeks on lamba põlvnemisandmete, jõudlusnäitajate ja poegimiste pidev registreerimine ning tõuloomade geneetilise väärtuse, s.o. tõuloomade aretusväärtuse määramine. Lammaste jõudluskontrolli teostatakse Aretusloomade põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, registreerimise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise korra alusel (Lisa 1), jõudlusandmete koguja ja jõudluskontrolli läbiviija poolt. Jõudluskontrolli läbiviijaks on Eesti Lambakasvatajate Selts. Osades jõudluskontrollis olevates karjades peetakse omaniku soovil ka villa jõudluse arvestust.
Poegimiste registreerimine
Kui poegimise andmete töötlusel vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse lamba poegimine , genereeritakse tema järglaste põlvnemise kirjed , farmis oleku kirje ja, kui sünnikaalud on antud, järglaste kaalude kirjed.
Kui poegimise sisestamisel on ekslikult märgitud tallele vale sugu, siis parandamiseks
1) tuleb vahetada sugu õigeks põhiinfos
2) tuleb vahetada sugu õigeks liikumises
Kaalude registreerimine
Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse kaalumise andmed ja lisaks, kui kaalumine oli 90-150 päeva vanusel loomal, arvutatakse 100 päevane mass.
Väljamineku registreerimine
Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse karjast väljaminek ja, kui oli sisestatud , looma kaal. Kui väljamineku põhjus oli looma lõpetamine (hukkumine,tapmine...) surma kuupäev ja põhjus registreeritakse ka põlvnemise tabelis. Müümise puhul loom viiakse müüja karjast välja, aga ostja karja loom registreeritakse alles siis, kui ostja teatab looma ostmisest. Kui ostja kari on jõudluskontrolli all, siis nimi ja aadress on lihtsalt lisa info. Ostja nimi ja aadress on oluline info juhul, kui ostja ei teosta jõudluskontrolli.
Looma ostmise registreerimine
Ostmine registreeritakse siis, kui müüja teatab looma müümisest.
Looma põhikarja kandmine
Muudetakse looma staatus (utt- tall -> utt; jäär_tall -> jäär). Andmebaasis liikumise tabelis olemasolev kirje lõpetatakse põhikarja mineku kuupäevaga (põhjus - põhikarja) ja tehakse uus liikumise kirje uue staatusega ja alguse kuupäevaga.
ELaS-i soovitused sündmuste sisestamisel / parandamisel
Praktilised soovitused andmete sisestamisel või parandamisel.
Tutvu lammaste tõuraamatu hetkeseisuga. Kui palju on EV ja ET lambaid tõuraamatu A osas?
Eesti tume
A Utt-tall 143
A Utt 342
A Jäär-tall 4
A Jäär 23
Eesti valge
A Utt-tall 198
A Utt 573
A Jäär-tall 21
A Jäär 28
Lammaste kodutöö #1 Lammaste kodutöö #2 Lammaste kodutöö #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Aretusõpetuse kordamisküsimused
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 ­ Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi. Mõlemad meetodid on kasutusel ka tänapäeval. Kunstliku seemenduse ja sperma sügavkülmutuse rakendamine on XX sajandi suurim võit tõuaretuse praktikas. 3. aretusõpetuse areng eestis Edgar Keevallik (1908..

Aretusõpetus
Aretusõpetuse vastused
28
docx

Aretusõpetuse vastused

Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W. Johannseni (1857...1927) puhaste liinide teooria, G.H. Hardy ja W. Weinberg: sõltumatult kahe riigi teadlase poolt geenide sageduse ja geneetilise tasakaalu seadus. Henderson ­ BLUP meetod. Loomade kehaehituse, kasvu ja arengu seaduspärasuste avastamisel on suuri teeneid vene teadlastel N.P. Tsirvinskil (1848...1920), kes uuris lammaste ja veiste luudede kasvu ja arengut. ja N.P. Kulesovil (1854...1936), kes uuris samuti kehaehitust. M.J, Pridorogin (1862...1923) käsitles uuringutes välimikku, I.A.Bogdanov (1872...1931) loomade põlvnemine, konstitutsioon ja valik, M.F.Ivanov (1871....1935) lõi uute tõugude loomise teooria, mille rakendas ka praktikas. Vene teadlastest kõige tihedam side Eestiga oli J.F. Liskunil (1873...1958), kes põhjalikult uuris kranioloogit, välimikku ja interjööri

Aretusõpetus
Lambakasvatuse konspekt
74
docx

Lambakasvatuse konspekt

Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel

Lambakasvatus
Lambakasvatus
54
pdf

Lambakasvatus

Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4

Lambakasvatus
Veisekasvatuse arvestus
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

Loomakasvatus
Hobusekasvatuse loengud
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune ­ E. caballus 2. Przewalski hobune ­ Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan ­ E. caballus gmelini ­ primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid ­ E.asinus ­ (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab v

Hobusekasvatus
Konspekt
37
doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. ­ 33,4 tuh

Veisekasvatus
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun