Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks. Eestis elab kärplastest 10 liiki: Kärp ( Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Mink (Mustela vison) Naarits (Mustela lutreola) Tuhkur (Mustela putorius) Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra) Mäger (Meles meles) Ahm ( Gulo gulo) Kirjeldan loetletud loomi kirjanduse ja internetist leitud materjalide abil. 3 4 Kärp (Mustela erminea) Kärp on üldjoontes sarnane nirgiga, kuid suurem ja hästi ära tuntav oma musta sabaotsa järgi. Tüvepikkus on 16 38 cm, sabapikkus on 6 12 cm, mass kuni 760 g. Nagu nirk muutu ka kärp talvel valgeks, ent sabaots
..3 aasta jooksul. Noored saavad suguküpseks tavaliselt 4, harva 3aastaselt. Elavad nad kuni kahekümne aasta vanuseks. Looduslikest vaenlastest võib mainida hunti, kuid üldiselt saarmatel neid eriti ei ole. Saarmas kuulub looduskaitse alla. Saarmas on imetaja, kes kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda kärplased ning perekond ja liik on Lutra lutra. Saarmas elab mererannikutel ja mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsad, mis pakuvad talle varjualust Saarmas on ettevaatlik loom. Ta on aktiivne peamiselt öösiti. Kui saarmas otsib toitu, võib ta teekonnal langeda teiste loomade saagiks. Saarmate jahipiirkond on suur territoorium. See on hea ka eraklikus eluviisiks. Saarma üks öine harjumus on see, et ta märgistab oma territooriumi väljaheidetega. Emaste ja poegade käsutuses on väiksem ala, mis asub isase territooriumil. Saarmas on suhteliselt mänguhimuline loom. Talvel meeldib talle mööda lumiseid nõlvu alla liuelda
toitumisharjumisi. Lisaks sellele hindab saarma arvukuse suuruse ohustatust ning liigi kaitsmise põhjuseid. 3 1. SAARMA KIRJELDUS 1.1. Taksonoomia RIIK Loomad (Animalia) HÕIMKOND Keelikloomad (Chordata) KLASS Imetajad (Mammalia) SELTS Kiskjalised (Carnivora) SUGUKOND Kärplased (Mustelidae) PEREKOND Saarmas (Lutra) LIIK Saarmas (Lutra lutra) Joonis 1. Saarmas. (autor: Nick Garbutt) 1.2. Välimus Täiskasvanud saarma keha on 7090 cm pikk, saba 3050 cm. Ta võib kaaluda 512 kg, hästi toitunud vanemad loomad isegi 15 kg. Isasloomad on mõõtmetelt suuremad ja kaalult raskemad kui emased. Näljaperioodidel kõhnub saarmas märgatavalt ning võib talve lõpul kaaluda täiskasvanud loom vaid 56 kg (Laanetu, 2007; 2010). Saarmas on suur, pika ja
Paaritumine kestab 15- 60 minutit. Poegimine alates jaanuari keskpaigast, kõrgaeg märtsist aprillini. Suguküpsus saabub isastel 9-18 kuuselt, emastel 1-2 aastaselt. Tiinus kestab 7 nädalat. Pesakonnas on keskmiselt 3 poega. Vastsündinud pojad on roosad, halli siidise karvaga. Silmad avanevad umbes viiendal elunädalal. Kutsikad jäävad urgu umbes kaheksaks nädalaks. ( Euroopa imetajad) 9 Saarmas ( Lutra Lutra ) Kehaehitus ja välimus Saarmal on pikk sale keha, lühikesed jalad, pikk jämeda tüveline ja ühtlaselt ahenev saba. Tal on lai koon ja väikesed kõrvad. Kõikide varvaste vahel on tal ujulestad. Ta ujub kiiresti ja ühtlaselt, veest ulatuvad välja vaid silmad ja nina. Ujumisel sukeldub sujuvalt ja vaikselt. Aastas vaid üks kuid kauakestev karvavahetus. Veeall ujudes kerkib pinnale mullirida. Isased saarmad kasvavad 1, 2 m
Kunstigümnaasium 5.C klass Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kärplased Mustelidae Alamsugukond: Lutrinae Perekond: Saarmas Lutra Liik: Saarmas Välimus Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega. Keha ülapool on tumepruun aga alapool heledam.Keha suurus oleneb liigist näiteks Lõuna-Ameerikas elutsev hiidsaarmas kasvab peaaegu kahe meetri pikkuseks, aga Eestis elutsev saarmas on 70-90 cm pikk. Saba pikkus 3050 cm. Isendid võivad kaaluda 512 kg, maksimaalselt 15 kg Emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad .Saarmal on tihe, veekindel ja väga
Ökoniss · Võilille ökoniss Eluvorm mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5...70 cm. Taimedel on valge piimmahl.Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda võilill. Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Eluviis-t
kusjuures ta eelistab väiksemaid. Talvel sööb ta rohkesti konni, sageli ka puruvanasi. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab linde, näiteks parte ja kurvitsaid, isegi vähke. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge uuristada. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi pesasarnast. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib ta elada ka järve kaldal. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Kui tingimused on soodsad, siis on saarma territooriumiks 26 km jõelõik. Ta eelistab sügavate hauakothadega ja kärestikega jõgesid, mis aasta läbi jäävabad on. Jõest üle saja
saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimad vaenlased ja toidukonkurendid on saarmas, mink ja rebane. 1980-tel aastatel üritati Eesti naaritsapopulatsiooni päästa Tallinna Loomaaias, kuid loodusest püütud isendid ei hakanud seal sigima ning surid. Praegu Tallinna Loomaaias Hiiumaale asustamiseks kasvatatavad loomad on pärit Venemaalt. Kuigi mõnedes kohtades Eestis on nähtud Euroopa naaritsa tunnustega isendeid, ei ole naaritsa leidumine meie looduses kinnitust leidnud. www.jahindusinfo.ee
Kõik kommentaarid