1.JUMALAD 1.8.Aphrodite(Venus) Aphrodite oli armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alla andsid. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peas. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemides kirjtatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse
mitmetähenduslik sümbol. Vabameelsed vaated väljendusid poeedi kõneldes kui ka kirjutates. Puskini romantikuna: Romantismi õitseaeg(1820-1824) tema pagendusaastad Lõuna-Venemaal.Luule keskendub poeedi enese biograafia mõtestamisele- reaalsed muljed ja elamused loovad aluse poeetiliselt ümber kujundatud biograafiale. Puskini romantilises lüürikas täiendab pettumuse, kibestumise motiivi valmidus hinge ümbersünniks, uueks tundeks. Kõige eredamalt väljendus Puskini romantism"Lõuna- poeemides". Ta lob romantilise-lüürilise poeemi. Puskini poeemide süzeedes on kangelannad aktiivsed osalejad, nende tundemaailm väärib samuti autori tähelepanu. Poeem kui zanr dramatiseerub. Ta lõi värssromaani jaoks olulise värsistusega riimiskeemi. 4)Lermontov: Esitatakse loomingus kahte perioodi- varane noorukiea luule ning küpse loomingu periood.Varasem looming on tugevasti mõjutatud kirjanduslike eeskujude poolt. Teistelt autoritelt omandab tihti valmiskujundeid,..
on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. 1930. aastate keskel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luulet maaelu ja looduse vaatluserksa värvika kujutusega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Kogus "Valgus ja varjud" ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Luulekogu "Umbsed päevad" vastandas kirjanik sõjakale fasismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaaarmastusest.
Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest ja vaimsest rõhumisest. Puskini vabameelsed vaated põhjustasid tema väljasaatmise Lõuna-Venemaale, need pagendusaastad kujunesid romantismi õitseajaks Puskini loomingus, valdavaks sai eleegiline lürism, enese biograafiline mõtestamine. Eredaimalt väljendus Puskini romantism ,,Lõuna-poeemides": ,,Kaukasuse vang" (1822), ,,Mustlased" (1827). Ta alustas ka värssromaani ,,Jevgeni Onegin" (avaldati peatükkide kaupa 18251832). Pagendusaastad Mihhailovskojes kujunesid Puskini jaoks pöördeliseks, temast oli saanud Venemaa esiluuletaja, keda huvitasid nüüd isiksuse ja rahva roll ajaloos, ajalooprotsessi seaduspärasused. Ta kirjutas tragöödia ,,Boriss Godunov" (1825), poeemid ,,Poltaava" (18281829) ja ,,Vaskratsanik" (1833), jutustus ,,Kapteni tütar" (1833)
• Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta elujaatav, vaba ja kokku luuletuses oma kodumaad armastav inimene “Exegi monumentum” Poeemid • Kõige eredamalt väljendub romantism poeemides “Kaukasuse vang” , “Mustlased” • Peale Venemaa ajaloo uurimist ilmus “Vaskratsanik” • värssromaan “Jevgeni Onegin” Proosa • 1830 võttis loomingus valdava osa. • Üldtuntuks sai “Padaemand” 1833 • Ilmusid ajaloolised jutustused “Kapteni tütar” ja “Dubrovski”. Draamateosed • 1825 valmis tragöödia “Boriss Godunov” • 1830 lõpetas Puškin neli väikest tragöödiat:
amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka kõikjal neitsiliku nooruse kaitsja. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Poibeks ja Selenaks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotus Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Temale olid pühendatud küpress ja kõik metsloomas, eriti aga põder. 8 Aphrodite (Venus) Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav
Aphrodite Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, nagu "Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose
abielu lahutatakse. Lisaks sellele, et tema abielu ei kestnud kaua tekitas tema isiku ümber suhted oma poolõe Augustaga. 1816 otsustab ta Inglismaalt lahkuda ja minna ära Itaaliasse. Sellel ajal valmib tal rida nn ida-poeeme. Valmib rida poeemide sarju 1813-1816. See poeemide tsükli nimetus on tinglik ,,Ida-poeemid" sest poeeme ühendab eksootiline temaatika. Ta ei räägi ainult idamaade temaatikast vaid pöördub ka lõunamaade poole. Byron vastandab nendes poeemides kogu Euroopat ja idamaa temaatikat. Ta vastandab teistsugust elutunnetust. Just nendest nn Ida-poeemides võttis selgema kuju ka Byroni romantiline kangelane- see kangelane oli uhke üksik mässaja. Lisaks veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest ja pigem on tema romantiline kangelane pessimistlike vaadetega, sest see kangelane peab koguaeg taluma orjalikku massimoraali. Ka byronism on tuletatud Byroni romantilisest kangelasest mis iseloomustab romantilist maailmavaadet.
Ajaloolisel teemal ,,Poltava" räägib Peeter I ja Karl XII vahelisest võitlusest, hindab Karli väejuhina väga kõrgelt, kuigi tegu on vaenlasega. Vastandatud on Ukraina kasakate juht Mazepa, kui reeturlikkuse võrdkuju. Tugineb ajaloole ka ,,Vaskratsanik"- paralleelis jooksevad 2 lugu, kuidas Peeter I ehitas Peterburi ja teiseks: üks linna õnnetu väikeametnik toob välja mõtte, et on kaks stiihiat mille inimene on võimetu: LOODUS ja TSAARI VÕIM. Kokkuvõte: P kirjutas oma poeemides palju armastusest, eriti traagilistest(,,R ja L", ,,K v"). Poeemides oli ka ajalugu(,, P ,, ja ,,Vr"). Väikesed tragöödiad- kõigi tegevus toimub keskajal. ,,Ihne rüütel" raha mõju inimesele, peateglane on väga rikas ja väga kitsi, probleemid inimsuhetes . ,,Mozart ja Salieri" puudutab kunstiteemat. Mozart on geniaalne, kõik tuleb kergelt kätte, aga Salier peab tööd tegema. Salier tahab Mozarti mürgitada
"Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajaloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831
temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. 9 Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt tähelepanuväärne amet naisterahavale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Hilisemats poeemides identifitseeritakse Arteemist Hekatega. Temale oli pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder. 10 Aphrodite (Venus) Armastuse ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna ,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast
Samas tegid tolleaegsed rüütlis ka tegusid, mis tänapäeva rüütellikkusega kokku ei lähe : vallutatud alade paljaks röövimine, linnade ja külade mahapõletamine ning ka inimsuhetes oldi julmad. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu puigelnud ning sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid. Ristisõdade ajal ehk 13. sajandist hakati looma romantilisi luuletusi rüütlite kangelaslikkusest oma südamedaami auks. Poeemides ülistasid rüütlid kõrgest soost daame, keda nad ei suutnud tegeliult kunagi endale naiseks võtta. Seega pidi tõeline rüütel olema ustav, vapper, heade kommetega ning alati olema valmis kaitsma endast nõrgemaid ja ohverdama kasvõi oma elu senjööri, kuniga või südamedaami nimel. Kõrgeim väärtus rüütlile oli tema au, mida tuli hoida rohkem kui oma elu. Au haavamist sai maha pesta vaid verega.
5 fakti elust: -Sündis 6. juunil 1799 -Suri 10. veebruaril 1837 -Ta elas Moskvas oma lapsepõlve -Puskin alustas õppimist 1811. aastal Tsarskoje Selo lütseumis -1830. aastal abiellus Puskin Natalja Gontsarovaga 5 fakti loomingust: -Puskinil on mitukümmend erinevat teost kokku tehtud oma karjääri jooksul -Ta varaseim säilinud luuletus on pärit aastast 1813 -Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses ,,Exegi monumentum" -Kõige eredamalt väljendub romantism ta poeemides ,,Kaukaasia vang" ja ,,Mustlased" -Kõige populaarsem värssromaan tal on ,,Jevgeni Onegin" Mihhail Jurjevits Lermontov 5 fakti elust: -Sündis 15. oktoobril 1814 -Suri 27. juulil 1841 -Ta sündis Venemaal, Moskvas -Ta vanemate kooselu ei olnud hea, ta isa pettis korduvalt ta ema -Mihhail läks Peterburi sõjakooli 5 fakti loomingust: -Mihhail hakkas varakult luuletama -Ta üks tuntumaid luuletusi on ,,Puri" -1830
Iidne Tallinn ja Saaremaa rannad, metsad, vaene kivine maapind, vanad külad ning sealne inimene on olnud olulised pidepunktid ka Vaarandi luules. Vaarandi esimene luuletus ilmus 1936 Eesti Naises. Debüütkogu "Põleva laotuse all" kodumaa-armastust ja valulist koduigatsust väljendavad sarjad paistsid silma isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes Vaarandist noore luule esindavamaid autoreid Eestis. Kaasaega kujutavais luuletustes ja lüürilistes poeemides oli vaade suunatud tulevikku. Kogus "Unistaja aknal" kajastub murrang, mis toimus Vaarandi loomingus ja kogu eesti luules 1950-ndate aastate teisel poolel. Avara temaatilise haardega kogus "Unistaja aknal" tõuseb poeetiliselt enam esile sugestiivne loodus- ja armastuslüürika. Viimastes kogudes oli Vaarandi oma ande täielikult välja arendanud. Klassikaliste luulevormide kõrval omandab suure osatähtsuse vabavärss, mida luuletaja eelistab suurte,
A.Vaarandi (1941) ja J. Smuuliga (kodaniku naine 1952-70). 4 Debora Vaarandi looming Vaarandi esimene luuletus ilmus 1936. Debüütkogu "Põleva laotuse all" kodumaa- armastust ja valulist koduigatsust väljendavad sarjad paistsid silma isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes Vaarandist noore luule esindavamaid autoreid Eestis. Kaasaega kujutavais luuletustes ja lüürilistes poeemides oli vaade suunatud tulevikku. Kogus "Unistaja aknal" kajastub murrang, mis toimus Vaarandi loomingus ja kogu eesti luules 1950-ndate aastate teisel poolel. Avara temaatilise haardega kogus "Unistaja aknal" tõuseb poeetiliselt enam esile sugestiivne loodus- ja armastuslüürika. Viimastes kogudes oli Vaarandi oma ande täielikult välja arendanud. Klassikaliste luulevormide kõrval omandab suure osatähtsuse vabavärss, mida luuletaja eelistab suurte,
SUFISM SISSEJUHATUS Sufism on kõige täpsemas mõttes ühtsuse, kõikjaloleva jumaluse filosoofia. Jumala armastuse religioon kõige rangemas tähenduses. Räägitakse, et isegi kõige ortodokssemad vedantistid ei suuda kujutleda absoluutsemat jumalust, kui sufid. Üldisemalt öeldes on sufism armastus jumala vastu selle kõige otsesemas mõttes. Nad väljendavad seda enda poeemides, hümnides, lauludes ja tantsudes. Sufide Jumal on Allah ja nende pühakiri on koraan. TEKKEAEG Sufid ise arvavad, et nende kultus on eksisteerinud juba mitutuhat aastat. Suured autoriteedid väidavad, et sufism tekkis kristluse esimestel sajanditel. Sõna sufism meenutatakse esimest korda seoses kellegi Abu Hasimiga, kes elas ja õpetas 750. Aastatel m.a.j. Pool sajandit hiljem ilmus see sekt Pärsiasse, kus seda õpetust levitasid laialt Abdul Said, Abdul Kaid, Dul-Nun-al-
aprillist oktroobrini ning korduvalt kuulunud Kirjanike Liidu juhatusse. 1945 oli Nõukogue Liidu kommunistliku partei liige. Mart Raud suri Tallinnas ning on maetud Metsakalmistule 3 2. Looming Mart Raud alustas loometegevust luuletajana ning saavutas küpsuse 1930. aastate II poolel. Tähtsal kohal tema sõnastuselt taidurlikus luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema, eriti poeemides "Maa kasvab". Hilisemas luules süvenes mõtisklev elukujutus. Tähtsamad luulekogud on "Sõjasõna" (1943), "Jõud ja valgus" (1948). Siin leidub nii siirast paatost kui ka võitluspäevade elu- ja ilujaatavat lürismi. Omapärasemaid teoseid on "Ballaad sinirebasest", milles dramatismiga liitub aine satiiriline käsitlus. Siingi esineb refrään, ja just sellega saavutab autor ülesehitusliku keskendatuse ning mõjuva puändi.
tähtsamaid jumalaid valguse, ennustamise ja muusika kaitsja; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Tema lõbustas Olümposel teisi jumalaid oma kuldset lüürat mängides. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Artemis oli tema kaksikõde, jahijumalanna ja amatsoonide jumalanna. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Hilisemats poeemides samastatakse Artemist Hekatega. Temale oli pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder. Aphrodite oli armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna, imeilus ja võrgutav, vahel kujutatakse teda õrna ja malbena, aga temalgi oli tumedam pool, palju kujutatakse teda reetliku ja õelana. Tema sünni kohta on mitmeid variante, hilisemal ajal peetakse teda Zeusi ja Dione tütreks, aga Hesiodose järgi oli ta üks ürgjumalustest, kes oli olemas enne Zeusi ja teisi jumalaid.
Majakovski läks kaasa Oktoobrirevolutsiooniga. Aastast 1917 kuulutades, et ,,Se on minu revolutsioon!". Ta jättis kahjutundeta kõrvale romantilise poeesia ja asus kogu jõuga kujutama päevakajalisi poliitilisi sündmusi temast sai agitaator. 1918-1921 viljeles peamiselt agitatsiooniluulet, lõi skemaatilisi üldistavaid revolutsiooni teoseid, kus vana maailma satiirilisele käsitlusele vastandub revolutsiooni ja tuleviku hüperboliseeritud kujutus, poeemides ,,150 000 000" (1920 a.) ja ,,Koomiline müsteerium" (1021 a.). 1920-datel aastail oli Majakovski postfuturistide rühmituse ,,Lef" eesotsas. Kultuuritraditsioonide hülgamine asendud nende tunnustamisega, luuletuses ,,Juubel" (1924 a.), rahva nimel oma minast loobumine isikliku ja üldise sünteesiga, üldistavad skemaatilised kujundid konkreetse tegelikkuse kujutamisega. Majakovski loomingu peateemad on uue
Looming Palju erinevaid zanre. Värssromaan ,,Jevgeni Onegin" Tuntuks saanud ka klassikalise luulega, kus ta keskendub loodusele, armastusele ja ühiskonnaprobleemidele. Mida Puskini luule endast kujutab? Kirjutab palju elust, inimeste mõttemaailmast, armastusest ja loodusest. Puskini poeemid Tuginevad ajaloolistele faktidele. Olulisemad on ,,Ruslan ja Ludmilla" - tugineb vene rahvaluulele. Vabaduse teema kerkib esile ka poeemides. (,,Kaukaasia vang" - lugu tserkessi neiust, kes armub vangi ja aitab tal põgeneda. Oma rahva ja pere jaoks on tüdruk nüüd reetur ja teades, et tal pole võimalust ere juurde tagasi pöörduda, uputab end) Tunnete tasandil vabaduse temaatika - ,,Mustlased" - kõrgklassist pärit noormees armub mustlasneidu, vastuarmastuseta jäädes tapab nii armastatu kui rivaali ja mustlased kihutavad ta endi hulgast minema. Mustlased arvavad, et armastusel peab laskma vabalt otsustada.
talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumala õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Viimane on jumal kolme palgega Selene taevas, Artemise maa peal ja Hekate allilmas ning maa peal, kui maa on mähitud pimedusse. Hekate oli noorkuu jumalanna, pimedate ööde perenaine, kui kuu ei paistnud. Teda seostati pimeduse tempudega, teda peeti teeristide jumalannaks; teeriste peeti kurja maagia vaimude paigaks. See on metsade kütitar, kuu, mis muudab oma valgusega kõik kauniks, neitsiliku jumalanna omapärane kujunemine olevuseks, kes
alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Zeusi ja Dione tütar, kuid ,,Iliases" mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikul polnud vaja karta.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos, inetu lombakas sepatööjumal. 9. Hermes (Mercurius). Hermes oli meeldiv ja kärmas. Kandis jalas tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi.Ta oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma sama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalaist oli ta nutikaim ja kavalaim.Ta oli ka
Hellespontose väina).Kirjutas teose ,,Child Harold", kus kajastab kaasajaprobleeme, loodust ja armastust. Ta kritiseeris võõrvõimu vallutusi (sel ajal vallutas Napoleon Euroopat). Ta oli 3 aastat Inglismaalt ära, siis naaseb ja abiellub jõuka naisega. Nende abielu kestab ligikaudu aasta, sest Byronil tekivad tunded oma poolõega. I8I6.aastal lahkub Inglismaalt jäädavalt. Veel enne avaldab ta poeeme (põhiliselt idapoeemid, mis on idamaadega seotud): ,,Lara", ,,Korsaar", ,,Gjaur". Poeemides on jäädavalt uhke, mäslev, romantiline kangelane, kes võitleb armastuse ja vabaduse eest. Ta trotsib maailmapahesid, kuid on pessimist. Ta tajub, et ühiskonda ei saa muuta, sest see on allaheitlik. Ta peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Seal loob poeemi ,,Chilloni vang", kus räägib Sveitsi vabadusvõitlusest ja annab ajaloolise tausta. Ta läks Itaaliasse jäädavalt. Talle läks kreeklaste käekäik korda. Kreeklased olid siis türklaste võimu all
ning kiirelt tekkiv kadedus. Nendele kahele loole lisaks on veel mütoloogiaversioon, et kuna Aphrodite kadestas kolme gorgo ilu, needis ta nad ära, nii et nad said juuste asemele maod ning pilgu, mis kivistab. Arvestades, et ta juba mitmes teises müüdis on sellist käitumismustrit kasutanud, siis ei ole ka selle loo puhul raske uskuda, et ta niimoodi tõepoolest tegi. ,,Iliases" kujutatakse jumalannat malbe ja jõuetu olendina, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides on ta aga reetlik ja õel ning Kreeka religioon ja mütoloogia 10.05.2011 Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond
–usku ning tulevikulootust, looduslüürika kaudu on tunnetada inimese ja looduse ühtsust ning oluliste eluväärtuste püsimist. „Jäälilled“ (1988) süvendab eelmiste kogude eetilist tunnetust, isamaaluule omandab üha selgemaid ja ühemõttelisemaid metafoore, Traat ennustab kurjuse impeeriumi hävimist. „Ajalaulud“ (1990) on tervenisti isamaaluule, selgelt on tunda kriitikat valitseva korra ja vägivalla suhtes, ta nõuab oma poeemides vastust sünnimaa ja rahva saatusele. Katkend luuletusest „Kõik kokku on kuritegu“: „Inimene sureb rahva eest, rahvas hävitatakse mitte millegi eest, nägemata tõotatud maad. Kõik kokku on kuritegu. Ja teie ei suutnud ega suuda meid panna seda sõpruseks kiitma.“
lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile leidub vähe varaseid usulisi või vähemalt antikvaarseid allikaid. Mükeene savitahvlid umbes 1200 e.m.a on proosalised arvetekstid, mis juhuslikult edastavad ka jumalate nimesid kui andami saajaid. Eepos on põhiliselt ilmaliku laadi, tegevuse üle rippuv jumaluse dekoor on juba veidi ooperlik ja peegeldab sõdalaste vaimulaadi. Homerose poeemides leiame seevastu tumedaid ja kaudseid müüdivihjeid, kus näiteks jumalad püüdsid Zeusi aheldada, mis kukkus läbi kuna Thetis korraldas ihukaitsjaks sajakäelise Briareose või siis kuidas Otos ja Ephialtes sulgesid Arese 13 kuuks pronksnõusse, kust napilt tänu Hermese õigeaegsele sekkumisele pääses jne. Selliste juttude kultuslik ja müüdiline sisu on tihti lootusetult tume. Meie kultuuris juurdunud Kreeka müüdid on algallikast mitmekordselt
tõmbama meid üksteisest eraldavat joont, mida vist kõik on otsustanud mitte märgata." Ida-poeemid Need poeemid räägivad eksootilistel teemadel (,,ida" on tinglik). Byroni pöördumine nende lõuna- ja idamaiste tegelaste ja tegevuspaikade poole pole juhuslik. Ta on pettunud kaasaegses ühiskonnas, sest arvab, et see väärtustab liiga palju materiaalsust ja ratsionaalsust. Sellepärast pöördub teistsuguste maade inimeste poole. Nendes poeemides kujuneb lõplikult välja Byroni romantiline kangelane. See saab eeskujuks väga paljudele romantikutele. Byroni romantilise kangelase iseloomulikud jooned: 1) Uhke üksikmässaja, 2) Võitleb armastuse ja vabaduse eest 3) Trotsib maailmapahesid 4) On pessimist (sest on kaasaegses ühiskonnas pettunud) Byroni nimest on tulnud termin byronism. Seda kasutatakse romantilise maailmavaate teatud joonte iseloomustamiseks. Esimene ida-poeem on ,,Korsaar". ,,Korsaar"
vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, nagu "Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse tähendusega "vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma
iseloomustab kõiki taevalisi. Temale olid pühendunud küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder. Aphrodite (Venus) Armastuse-ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, nagu "Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse tähendusega "vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust.
Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal,kust ta kanti Küprosele.Mõlemad saared pühendati temale ja teda hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Ta oli armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja;naeru armastav jumalanna,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki,kes ta võludele alistusid,vastupandamatu jumalanna,kes rõõvis aru isegi tarkade peast.Kuid tal oli ka teine külg.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana,kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Tema abikaasaks enamikes müütides on Hephaistos,kes oli lombakas ja inetu sepatööjumal. Tema sümboliteks olid mürt,tuvi,varblane ja jänes. Roomas kutsuti teda Veenuseks. Veenuse sünd.(Sandro Botticelli 1485) Hermes Zeusi ja Maia(Atlase tütar)poeg,kes sündis Kyllene mäel Arkaadias.Ta oli meeldiv,nutikas ja
tõttu saab temast piraat. Selles romaanis kirjeldab Byron, kuidas hääbuvad inimeste voorused ja talent, kui nad ei leia väljapääsu ühiskonnas. See teema huvitas Byronit väga. Huvitav on röövli fenomen - ta ise ei joo ega prassi, kuid siiski on ta suutnud temast nii erinevad röövlid enda võimu alla seada. Byron oli ise poliitik ja ka parlamendi liige. Ta korraldas ka rahva väljaastumisi. See kõik on kajastunud tema poeemides. Kuna Byronit tema eluajal vähesed peale poolõe 8 mõistsid, on ka ta kangelased harilikult kas täiesti ilma, või väga väheste sõpradega. Enamasti ei vea Byroni kangelastel armastuses ning harilikult on nad pidanud jätma kodukoha, mõnikord isegi oma enda tahte vastaselt. Nagu romantilisi tegelasi ikka kujutatakse, nii on ka Byron romaanides kujutanud neid ausate ja üllastena. Nii nagu
piiranguid ei õigus- ega väärtuskoodeks. Ristisõdade ajal hakkas ristiusk üha enam ka rüütlite maailmavaatele mõju avaldama. Ordudesse kuuluvad rüütlid elasid üheskoos linnustes, olles andnud tõotuse loobuda ilmalikest rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele. 13. sajandil hakati looma romantilisi poeeme, mis pajatasid vapratest rüütlitest ning nende kangelastegudest oma südamedaamide auks. Poeemides ülistasid rüütlid kõrgest soost daame, keda nad ei saanud tegelikult kunagi naiseks võtta. Seega pidi tõeline rüütel olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsma väeteid ning ohverdama kas või oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus rüütlile tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Relvastus keskajal Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni
"Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Poeemid Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). Proosa 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836).
kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus, kui sinikroonne Kytheria naeratas." "Iliases jutustati Aphroditest nii nagu ta oleks olnud malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos, lombakas ja inetu sepatööjumal.(Hamilton 1975:27) Hephaistos suutis Olümpose jumalate suureks heameeleks Aphrodite koos Aresega voodis lõksu püüda.(Chaline 2005:37) Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik.(Hamilton 1975:27) 10.Hermes Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema
Tutvusid Heiti Talvikuga ningg abiellusid 1937. 1944 asuti elama Pärnusse. 1945 arreteeriti. Heiti ning paar aastat hiljem saadeti Siberisse ning suri seal. 1956 abiellus ta Mart Lepikuga. 50ndatel oli tema jaoks raske aeg ning ta oli haiglas ravil. Alver suri 1989 Tartus, olles 83-aastane. Tema luulet on iseloomustatud meheliku ja mõistuspärasena. Tema luuletusi on tsiteeritud väga palju. 1931. ,,Lugu valgest varesest" poeem 1933 ,,Ulla" poeem 1935 ,,Vahanukk" poeem Tema poeemides oli Voltaire teravmeelsust. 1937 ,,Pähklikoor" Tema esikkoguks oli ,,Tuli ja tolm"(1936), mis sisaldas 62 luuletust. Kogu jagati neljaks tsükliks. Esimesed lüürilised luuletused ilmusid 1931.aastal. 1943 ,,Elupuu" luulekogu 1966 ,,Tähetund" valikkogu, 120 luuletust ja poeemi. J. Liivi nimeline luuleauhind. 1971 ,,Eluhelbed" luulekogu, 48st 31 uut luuletust. sümbolistlikud luuletused ja lühipalad 1979 ,,Lendav linn" luulekogu, sisaldab ka vanu. 1986 ,,Korallid emajões" luulekogu
1930ndatel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luuulet maaelu ja looduse vaatluserksa ja värvika kujutuse ning välisreiside tähelepanekutega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Luulekogus „Valgus ja varjud“ ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Euroopa liikumine II MS poole soetab morne toone ja kutseid olla inimlikkuse kaitseks valvel. Kogu „Umbsed päevad“ klassikalistes luulevormides, eriti ulatuslikus sonetitsüklis „Arm“, vastandas ta sõjakale fašismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu kirkast inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaa-armastusest. Oma viimastes luuletustes tervitas Sütiste kõiki rahvaid, kelle ühispingutused vabastasid Euroopa fašismist.
* Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Teoseid kanti ette rapsoodide poolt deklameerides, nad ei olnud ise loojad vaid esitasid enam-vähem fikseeritud teksti ja esitus toimus kitaara saatel. * Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Põhjendage oma arvamust. Kaldun pigem arvama, et sõda toimus. Eeposte aineseks oli ajaloolised sündmused, ei ole põhjust arvata, et nüüd mõeldi sõda välja. Trooja sõda kajastati ka teistes tolle aja poeemides, mis minu arvates viitab siiski mingile kunagi toimunud sündmusele, mitte väljamõeldisele. Kui oleks olnud väljamõeldis ei oleks nii paljud teosed seda kajastanud. Samuti tundub loogiline sõjapõhjus, et sõda alustati, sest Troojal oli nõnda hea kaubanduslik positsioon, mille tulemusel ta kogus rikkusi ja mis võis vallutajatele väga ihaldatav olla. Samuti on kaevamiste tulemusena tehtud kindlaks, et Trooja linn oli tõesti olemas
· ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus. Looming sai alguse 1330ndatel. Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest. Üks põhilisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid sai temast suur looming, zanriliselt mitmekülgne. · Algatas itaaliakeelse proosaromaani ,,Filocolo", võttis kasutusele poeemides oktaavi (see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses.
Byron pöördus pärast 3 aastat Inglismaale tagasi, abiellus kauni jõuka naisterahvaga, kuid neil ei klappinud millegipärast. Byronil tekkisid suhted oma poolõe Augustaga. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkub ta varsti Inglismaalt jäädavalt ega pöördu kodumaale enam tagasi. Inglismaal jõuab ta aga avaldada mitmeid poeeme, nn ,,idapoeeme", mille temaatika on seotud idamaadega. Üks neist on ,,Gjaur". Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal pole usku ega lootust nnng ta tajub, et ühiskonda ei õnnestu muuta, kuna mass on allaheitlik, orjalik ega pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga
Espana" Noortele indiaanlastele õpetas ladina tähestikku. Kaua kogus materjali ja lõpuks süstematiseeris selle.. ja siis tõlkis naavatlist hispaania keelde. See oli tema elutöö, 1582 valmis see. Tema käsikiri lebas tundmatus ja teadmatuses 200 aastat. 1829 avaldas selle üks Mehhiko ajaloolane. Oviedolt ja Saharunilt on kõige rohkem vahetumat kontakti sellest ajast. Renessansiaegne eepiline luule Uue maailma kujutamine eepilistes poeemides. Sel ajal oli eepiline luule väga suure au sees, põhiesindajad olid itaallased. 1516- Ariosto (itaallane) ,,Raevunud Orlando", rüütliromaan. Hispaanias hakati sel ajal kirjutama rohkem proosas, aga Itaalias läks edasi värssteoste traditsioon. Kõige rohkem kasutatud vormiks sai oktaav- puhaste riimidega, küllaltki keeruline, suurem osa tolle aja eepilist luulet on kirjutatud oktaavides. Täiuslikult pole võimalik edasi anda oktaavides kirjutatut.
Mõned hellenismiaja teadlased asusid seisukohal, et ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoreiks on eri isikud, pidasid Homerost vaid ,,Iliase" autoriks. Teoste stiilide erinevust (pateetiline/rahulik) põhjendati vanusevahega. Igatahes see, et Homeros on nimetatud teoste autor antiikajastul kahtlusi ei tekitanud. Antiikaja kriitikat huvitas ka küsimus, kas Homerose eeposed on säilinud algkujul. Homerost publitseerides ja kommenteerides märkasid antiikaja uurijad poeemides mitmeid süzeelisi lahkuminekuid, vasturääkivusi, kordumisi, stiili ebaühtlust. Neid puudusi seletada sellega, et Homerose tekst olevat halvasti säilinud ja sellesse sugenenud meelevaldseid vahelisandeid. Arvati ka, et kui türann Peisistratose algatusel hakkasid rapsoodid Ateenas 6. saj. riiklikel pidustustel, nn. suurtel panatenaiadel Homerose poeeme ette kandma, siis kirjutas võib-olla mingi komisjon poeemid üles ja võttis nende tekstides ette redaktsioonilise muudatusi
Nende kaitseks räägib, et stilistiliselt on poeemid ühtlaselt ja kompaktselt kokku liidetud. Parry on uurinud Homerost. Kas need laulud on lauldud ühe mehe poolt või kahe erineva? Ka ei teata, millal need kokku lauldi, kindlasti mitte enne 8.saj, aga kuskil sealkandis. Hesiodose poeemid. Tal oli teos "Theogonia", mis on jumalate kohta ja "Tööd ja päevad". Ta ilmub kui jõukas talumees Askra asulas. Ta vend oli Perses, neil oli tüli isa päranduse pärast, mis kajastub ka tema poeemides. Ülistab töö tegemist ja laidab kergelt saadud raha. Leiutas ka põllutööde kalendri- mida ja millal külvata. Tee tööd ja näe vaeva, siis oled jumalatele meelepärane. Nende kahe autori järgi saabki teada, mis Kreekas toimus. Mõlemad oldi 7saj I pool, aga Homeros ei kirjelda kaasaegset ühiskonda, vaid muistet kangelasaega ja jumalaid. Aga no üldiselt arvatakse, et ta kirjeldab enam vähem 7-8 saj ühiskonda.
Lugalbanda=Achilleus). Gilgamesi kohta oli terve tsükkel, mis sai ilmselt oma lõpliku kuju Uri III dünastia ajal. Bilgamesi kohta oli sumeritel palju poeeme. Sumerikeelset pärimust hakkasid semiidid akkadi keelde adapteerima juba II aastatuhandel eKr. Mingil hetkel loodi nende tõlgitud/ adapteeritud poeemide põhjal akkadikeelne koondeepos, mis aga uuendusena annab eeposele filosoofilise alatooni (surelikkuse üle mõtisklemine), mida sumeri poeemides ei olnud. Gilgamesi eepost kandvad tahvlid on leitud Assupanipali raamatukogust (seega on nad pärit 7. sajandist eKr, kuid eepose tegelikku valmimisaega see ei anna). Arvatakse, et eepos loodi kuskil 12.-11. sajandil eKr, st umbes samal ajal mis Enuma Elis. Egiptus Egiptuse areng on mõneti hilisem kui Mesopotaamias. Egiptuse org oli asustatud juba vaarses paleoliitikumis. Millegi pärast ei olnud Niiluse org asustatud aga viljelusmajanduse kujunemise ajal
10 on täiuse sümbol. Edasi juba ka individuaalsus, ei saa kaugele minna keskajast tuletamisega. Sümboolikat ära kasutades on poeemis 100 laulu (10x10). Nende pikkus ei ole päris ühesugune. Kolm osa, 33 laulu + üks sissejuhatav laul. Korrapärane sümboolika viitab pühendumisele Jumalale. Individuaalsus D leiutab ka uue stroofi vormi, et arvu 3 väljendada. Uus vorm tertsiin. Kolmest värsireast koosnev stroof, mida kasutatakse suurtes eepilistes poeemides. Eesti keeles Grünthal Ridala tõlge esimesena. Harald Rajamets Jumalik kom oli tema peaaegu elutöö, päris lõpuni ei jõudnud kahjuks. Müüte palju sees, aga ka ajalooline tegelikkus Itaalia kohta tugevalt. Müüdi ja ajaloo põimumine. Põrgu osa saab siduda reaalse ajaloolise inimesega. Väga terviklik teos igas mõttes. Kindlasti mitte tragöödia, aga samas ka mitte alati komöödia tasandil. Seetõttu pealkiri Commedia oleks jäänud valeks. Seetõttu kui
Luuletajakshakkamine oli otsustav samm. Luuletajakutse ei olnud tol ajal võrdväärne teiste elukutsetega. Tänu Puskinile muutus luuletajakutse diplomaatia-, ametniku- ja 24 sõjaväekarjääriga samaväärseks. Odessas oodati Puskinilt korraliku ametniku tööd. Ta ei tahtnud seda aga teha, kuna ta arvas, et ta on luuletaja. 1820ndate algus on Puskini romatismiperiood, see on byronlik periood, kus lõunamaistes poeemides on kujutatud eksootilist loodust, miljööd, metsikuid rahvaid, tsivilisatsioonis pettunud kangelast, kes otsib endale uut teed. See periood ei kestnud kaua. Juba 23. aastal hakkas ta kirjutama ,,Jevgeni Oneginit", mis on teist tüüpi teos. Tavaliselt lõpetas Puskin oma teosed väga kiiresti. Oneginiga tegeles ta u 7 aastat. 1833. aastal täiendas ta seda teksti. See tekst näitab, et Puskini romantistlik periood on ammu seljataga.
vaenlased anti kohtu alla. Muid teemasid, armastust, vee-maareformi, oopiumi kahjulikkust käsitles väljapaistvaimalt K. Burunov106 (18981965). 1930. aastatel ülistati daihanide ehk talupoegade ühinemist kollektiivsetesse majanditesse. Üks esileküündivamaid oli selles Ata Salih107 (19081964). Klassivõitlust kujutati esileküündivamalt Oraz Tatsnazarovi (1904-1942) poeemis ,,Batrak" (1930)108, Sali Kekilovi (19061944) poeemides ,,Edasi" (1935)109, ,,Viimane kohtumine"110 (1939), Agahan Durdõjevi (19041947) poeemis ,,Klassivõitlus" (1932)111. Turkmeeni rahva ajaloo temaatika kujutamisel paistis silma B. Kerbabajev (18941974). Tema poeemi ,,Amurdarja" (1931) esimeses osas jutustatakse turkmeenia rahva raskest minevikust112, teises osas helgest tänasest113. Uue elu rajamise liialdusi naeruvääristas Sali Kekilov, kelle poeemi ,,Liiderlik" (1935) kangelaste meelest piisab kultuurseks saamisel vaid maalt
loogikapõhiseid järeldusi tegema. Selle filoosfia õitseaeg 5 saj lõpp- 4 saj algus.(Sokrates, platon ja aristoteles) Pindaros ja koorilüürika- silmapaisteb ja kuulus kreeka poeet, teeba päritolu ja aristokraatliku päritolu, sündinud 520 aastatel, arha peri lõpul, küpsuse ja hiigelaja saavutamise aeg pärast pärsia sõdade aega. Kõik tellisid neid talt ja lavastas ka neid. Oli seisusekaaslane suurtel poliitilistel riikidel. Pidas delikaatselt oma poeemides oma õpetussõnu jagada.Valitsejad tahtsid ülistusi oma võitudest. Epinikionid – võidu ülistus laulud, spordivõistluste, aristokraatilliku ellusuhtumist ülistas, ülistas nende lauludes võit ja edukus on jumalate antud, aga nad ei anna suvaliselt vaid nendele kellel on voorus ehk arete, jumalikust soosikust märk, annab talle edu ja võidu. Võit on märk voorusest ja jumalikust väljavalimisest, saab osaks parimatele ja vähestetele. Vahend näitamaks
annaabi.ee 
