Juhan Sütiste (1)

Juhan Sütiste
Juhan Sütiste 28. detsember 1899 Tähtvere vald – 10. veebruar 1945 Tallinn oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 1923–1931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 1938–1941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg . Saksa okupatsiooni ajal 1941–1942 oli vangis Patarei vanglas . Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (1929–1930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja ). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Tähelepanu äratanud esikkogu " Rahutus " luuleotsingutes vaheldub autobiograafiline aines ümbritseva tegelikkuse kujutusega, tundeavaldus ekspressiivse hoiakuväljendusega, klassikalise üle domineerib retooriline vabavärss. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri". Oma aktiivset hoiakut eelistas Sütiste väljendada objektiveeritult, eluseikadest kujutamiseks valiku kaudu.. Detailirikkad värssportreed kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijaist ja teisitimõtlejatest on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud žanrid. 1930. aastate keskel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luulet maaelu ja looduse vaatluserksa värvika kujutusega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Kogus "Valgus ja varjud " ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Luulekogu "Umbsed päevad" vastandas kirjanik sõjakale fašismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaaarmastusest.