a) Zachmani tugiraamistik Zachmani tugiraamistik – 1990 John A. Zachman. Kirjeldab valdkonna infosüsteemi üldist ülesehitust ja arhitektuuri. Mudel infosüsteemile endale. Saab rakendada igale ärivaldkonnale sõltumata suurusest, „Puhtale valdkonnale“ ja (IT) infrastruktuurile. Veerud vastavad põhiküsimustele: Mis? Kuidas? Kus? Kes? Millal? Miks? Read vastavad süsteemitöö põhilistele osapooltele-huvigruppidele: juhtkond, tippjuhid, planeerijad, ärimõistete omanikud, arhitekt-disainerid, ehitaja-tehnoloogid, tehnikud, ülalhoidjad. „Puhas valdkond“ - 2 ülemist rida. IT infrastruktuur alates kolmandast allapoole. MDA (Model Driven Architecture) mudelitüübid: CIM (Computing Independent Model) – teine rida PIM (Platform Independent Model) – kolmas rida
kujunevad välja poliitiliste protsesside käigus 8) Kultuuri koolkond-strateegia kujunemine on sotsiaalse koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete ühisel uskumustel ja tõekspidamistel 9) Keskkonna koolkond- näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi 10) Konfiguratsiooni koolkond- püüab ühendada erinevad käsitlused Henry Mintzberg- strateegia kui praktiline tegevus, planeerijad vs juhid, Organizational Configurations model. ''Juhtimine on segu oskustest(kogemus), kunstist (nägemus), teadusest(analüüs).'' Strateegia põhimõisted: Stateegia- on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutmiseks (Alas 1997) Strateegia juhtimise protsess: 1) Määrata tegevusvaldkond 2) Luua visioon-pikaajaline nägemus 3) Võtta endale missioon 4) Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid
Lühiajaline orientatsioon Traditsioonidel ei ole mingit kaalu Palju aega kulub sotsiaalsetele rituaalidele rituaalide endi pärast Valitseb moraalne kohustus vastata kingitusele kingitusega, isegi kui see tähendab võlgu elamist Eesmärgid ei motiveeri, vaid soov näidata oma stabiilsust Nad naeratavad, on armastusväärsed ja suhtlevad meelsasti Lewise jaotus Konkreetsete ülesannete lahendamisele orienteeritud kõrge organiseeritustasemega planeerijad ehk lineaar aktiivsed; Tunnused: keskmise kontaktivajadusega või mittekontaktkultuurid, emotsionaalselt neutraalsed, otsene vestlusstiil, napisõnaline, ootab oma järjekorda. Sakslased, sveitslased, hollandlased, rootslased ja eestlased. Inimestele orienteeritud jutukad suhtlejad ehk multi aktiivsed Tunnused: puudutuslembesed, emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele.
-Tööde järjekord- kõik süsteemi protsessid. -Töövalmis tööde järjekord- kõik protsessid, mis on mälus ning valmis täitmiseks. -Seadmete järjekorrad- protsessid, mis ootavad antud seadme taha I/O lõppemist. -Protsesse liigutatakse vastavalt vajadusele järjekordade vahel. -Erinevate järjekodade jaoks võib opsüsteem kasutada erinevat haldus poliitikat. -Load average- töövalmis tööde järjekorra keskmine pikkus. Planeerijad *lühiajaline planeerija -valmis protsesside hulgast sobiva tööks valmine -töötab tihti, peab olema kiire *Pikaajaline planeerijad -Uute protsesside loomine -Hoolitseb multiprogrammeerimise astme eest -Käivitub harva, pole kiirusekriitiline -Õige protsessisegu hoidmine (I/O taga ootavad ja protsessori taga ootavad protsessid) *Vahepealne planeerija- protsesside välja ka sisse saalmine (swamping) Kontekstivahetus
eskiisprojektis muutusi, mis aga nurjaksid Maxima ehituse plaani. Minu arvates seisid inimesed oma nägemuse järgi oma seisukohtade eest ja nähes vastukõlasid eskiisprojektis ja detailplaneeringus asusid oma seisukohti kaitsma 5 õigustatult. Kuigi on aru saada, et selgelt rikkama piirkonna inimesed protesteerisid just nn. odava Maxima kaubanduskeskuse vastu. 6 Planeerijate argumendid Planeerijad lükkasid loomulikult kodanike vastuväited ümber ning lisasid, et paljudel protestikirjale allkirja andnud elanikel polevatki üleüldse õigust protestida, sest neil pole "subjektiivset puutumust", mistõttu kaubanduskeskuse ehitamine ei saagi nende õigusi rikkuda. Lisatakse, et kaubanduskeskuse rajamine hotelli asemel ei ole detailplaneeringuga vastuolus, sest planeeringuga määratakse vaid kinnistu sihtotstarve - ärimaa, mis hõlmab nii majutusettevõtteid kui kauplusi.
piirkonda (kas ettevõtte poolt pakutavat või avalikku). Analüüsi käigus toon välja järgmised asjaolud: 1) Toote/teenuse lühike sisu ja kirjeldus (mis teeb sellest loodusturismi toote või teenuse või piirkonna). 2) Toote või teenuse sihtgrupp (kas see on määratletud, kas toode vastab soovi(ta)tud sihtgrupile). 3) Toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikkus (kas ja kuidas toote või teenuse kirjeldusest tuleb välja, et selle koostajad või planeerijad on sellega arvestanud). 4) Toote vastavus seadustele (kas tegevused toimuvad kaitsealadel, kas on arvestatud liikumispiirangutega või muude seaduste ja normidega (ohutus, hügieen, looduskaitse, eetika jms)). 5) Toote või teenuse hind ja saadavus (kas toote sisu, eeldatav kvaliteet ja hind on omavahel vastavuses). 6) Turundus (kuidas on toode turundatud erinevates kanalites, kas valitud turunduskanalid soovitud sihtrühma jaoks sobivad ja piisavad). Reimann Retked OÜ
piirkonda (kas ettevõtte poolt pakutavat või avalikku). Analüüsi käigus toon välja järgmised asjaolud: 1) Toote/teenuse lühike sisu ja kirjeldus (mis teeb sellest loodusturismi toote või teenuse või piirkonna). 2) Toote või teenuse sihtgrupp (kas see on määratletud, kas toode vastab soovi(ta)tud sihtgrupile). 3) Toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikkus (kas ja kuidas toote või teenuse kirjeldusest tuleb välja, et selle koostajad või planeerijad on sellega arvestanud). 4) Toote vastavus seadustele (kas tegevused toimuvad kaitsealadel, kas on arvestatud liikumispiirangutega või muude seaduste ja normidega (ohutus, hügieen, looduskaitse, eetika jms)). 5) Toote või teenuse hind ja saadavus (kas toote sisu, eeldatav kvaliteet ja hind on omavahel vastavuses). 6) Turundus (kuidas on toode turundatud erinevates kanalites, kas valitud turunduskanalid soovitud sihtrühma jaoks sobivad ja piisavad). Adrenaator Grupp OÜ
Kord on tegu maardlate rajamisega, kord Nabala maastikukaitse alaks muutmise pärast. Urmas Sisask on loonud isegi loitsu, mis pidavat kaitsma seda kaunist ja omapärast kohta Harjumaal. Viimasel ajal on poleemikat, aga teinud Rail Baltic raudtee rajamine, mida taheti läbi Nabala, 3 kilomeetri kaugusele nõiakaevust hakata ehitama. Keskkonnaministeerium küll on ära öelnud oma sõna, et raudtee ei hakka läbi Nabala käima, aga millegipärast, ei ole planeerijad seda mõtet veel maha laitnud. Järgnevalt toon oma referaadis välja nii poolt kui vastu argumente. Nabala NabalaTuhala piirkonnas on just tundlik veereziim see, mis keskkonnaministri sõnul erilist kaitset vajab. Raudtee rajamine pole veereziimi pöördumatult kahjustamata ekspertide hinnangul võimalik.Nabala looduskaitseala on jagatud kaheks piiranguvööndiks ja kuueks sihtkaitsevööndiks. Viimased on karmide nõudmistega. Seal on
Linna pargialade kaardistamisega võib linnavalitsus tuvastada vajaduse uute roheliste alade järgi. Lindude rändeteede kaardistamine aitab kaitsta ohustatud liike. GIS aitab meil leida korrapärasusi nii tehis- kui looduslikele aladel ning aitab aru saada maailmas toimuvatest protsessidest. GIS seisneb probleemide lahendamises. Vahel tuleb meil koostada uusi korrapärasid või olemasolevaid ümber kujundada. Igasugused planeerijad (linnaplaneerijad, keskkonnaplaneerijad, äriplaneerijad) teevad seda iga päev. Nende ülesanne on koostada selline raamistik, et areng oleks pideva kontrolli all ja sellest saaks kasu võimalikult paljud inimesed, samas tuleb arvestada ka loodusvarade säilitamist. Iga päev tuleb ettevõtetel vahendada kaupu ja teenuseid kogu linna klientidele. Igal autol on klientide külastamiseks oma marsruut. GIS-i abil saab leida kõige ökonoomsema marsruudi.
d) firmal on konkurentidega võrreldes kulueelised e) firma turupositsioonid on tugevad f) väiksed kulud, tavaliselt ei reklaamita, kuna kardetakse, et tarbija võib pidada kauba kvaliteeti madalaks. 21. Pane ostjatüübid hinnatundlikkuse ja osakaalu järgi kõigist ostjatüüpidest õigesse järjekorda alustades kõige hinnatundlikumatest ja kõige suurema osakaaluga ostjatüüpidest Eestis: 2 a) ........Planeerijad a) ........Impulsiivsed hinnatundlikud ostjad b) ........Hinnatundlikud ostjad c) ........Elitaarsed ostjad 22. Milliste hinnastrateegiatega on tegemist ( vertikaalteljel hind ja horisontaalteljel aeg) Kirjuta graafiku alla kasti oma valik: a) Diferentseeritud hindade strateegia b) Turul juurdumise strateegia c) Turu hõlvamise strateegia d) Koore riisumise strateegia
Zachmani raamistiku veerud? Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku read? Read vastavad süsteemitöö (arendus + ülalhoid) põhilistele osapooltele-huvigruppidele: Juhtkond, tippjuhid, planeerijad: ärisõnastik, ärimõisted, loetelud; Ärimõistete (n. protsesside, toodete, süsteemide) omanikud: ettevõtte/valdkonna/äri mudel, ärimõistete definitsioonid; Arhitekt-disainer: süsteemi mudel, loogiline mudel, ärimõistete esitus süsteemis; Ehitaja-tehnoloog: tehnoloogia mudel, füüsiline mudel; Tehnik (n. programmeerija): tööriista (tarkvara) mudel, detailne spetsifikatsioon, kood; Ülalhoidja: toimiv ettevõte/valdkond/äri/tarkvara.
Kiiretaoliselt hargnevate tänavate süsteem sai iseloomulikuks ka teistele barokiajastu linnaansamblitele, kuigi tänapäeval vihjatakse ka sellele, et ühest punktist kiirjalt hargnevate tänavate süsteemi rakendati esmakordselt mitte Roomas vaid Torinos. Just tänu selle arhitekti, urbanisti, inseneri, oma ajastu geeniuse komplekssele ja loogilisele lähenemisele muutus Rooma linnaehituskunsti tõeliseks näiteks, milleni edaspidi pürgisid kõik planeerijad. 3. Millistes linnades veel barokiajastul analoogilisi võtteid kasutati leidke ja lisage nende plaanid. 17.sajandil kerkis Itaalia kõrvale linnaehituses Prantsusmaa. Esialgu küll suhteliselt märkamatult, sest Pariis oli tol ajal tõeliselt keskaegsetesse müüridesse suletud keskaegne linn. Tõenäoliselt oli Pariisis 17.sajandi algul ligikaudu 300000 elanikku, see arv kasvas aga pidevalt ning kuna järjest suurenev inimmass pidi kuhugi ära
üldlevinud vahend igapäeva elus: teejuht metroos, ilmakaart televisioonis, asukohakaart reisibrosüüris jne. Kaardid on seetõttu harjumuspärased, kuid samas ka murettekitavad, kuna võivad eksitada, kui kaarti õigesti lugeda ei osata. Kaardistamise keerukuse ja ebamäärasuste äratundmine pole mingi tähelepanu äratav avastus. Neile, kes on kaartide valmistamisega või kasutamisega seotud professionaalselt või tehniliselt - näiteks kartograafid, vaatlejad, geograafid ja planeerijad on kaardistamise ambitsioonikus ammu juba teada. Nii proffesionaalid kui ka need, kelle suhe kaardistamise ja kaartidega on väiksem, on viimasel ajal eriti suurt akadeemilist, kunstipärast ja hariduslikku huvi kartograafia vastu välja hakanud näitama. Seda on kergesti näha: 1980datel hakkas University of Chicago Press välja andma mitmeosalist "Kartograafia ajalugu", mille toimetajaks olid David Woodward - tunnustatud autoriteet kaartide ja kaardistamise tehnilises valdkonnas
keskkonnale. Integreerida saab erinevad uurimisandmed, nagu näiteks geofüüsikalised pildid, geokeemilised andmed, geoloogilised kaartid, radiomeetrilised uuringud, puuraugud ja mineraalide ladestud (Phifer, 2012). GIS-i saab kasutada kogu kaevandusperioodi jooksul, alustades esmastest uuringutest kuni kaevandamise lõpuni. Näiteks saab kasutada GIS-i visualiseerimaks geoloogilist struktuuri, selle vaheldumist ja mineralisatsiooni 2D ja 3D kaartidena (vt. joonis 2). Kaevanduste planeerijad saavad hõlpsalt välja valida parima asukoha (kaugus vajaminevatest tehnosüsteemidest, tehnovõrgustikust), arvestada põhjavee taseme, ohtlike gaaside, ebastabiilsete kivimikihtidega jms. Seega on kogu planeerimisprotsess GIS-i kasutades täpsem, kiirem ja majanduslikult efektiivsem. Joonis 2. 3D kaart geoinfosüsteemis Arcgis (Geosoft, 2012) 5 2.2 Kaevandamine
rahvastikust) ja alad kus noorte keskkool oli juba populaarne oli sihiks võetud saada üldkehtiv noorte-keskkooli haridus. Hariduse planeeriatel oli ette kujutatud et 90ndate keskpaigaks on ranniku, sisemaa linnade ja uuenduslikult arenenud aladel ( ühendatud populatsioon umbes 300 400 miljonit inimest) on kas kohustuslik 9 aastat haridust või kutseharidus ja et nendel aladel elavatel 5%dil on kõrgharidus, ehitades kindla intelektuaalse aluse Hiinale. Tulevikus planeerijad oletavad et teiseastme -ja kõrgkooli sisenejate arv on kasvanud aastaks 2000. Teine kategooria on suunatud alla 9 aastase kohustusliku hariduse seadust mi skoosneb linnadest ja küladest mis on keskmise arengu tasemega ( umbes 50% Hiina rahvaarvust), kus üldkehtiv haridus oli ennustatud et jõuab noorte keskkoolini aastaks 1995. Tehnili -ja kõrgharidus oli ennustatud et kasvab sama kiiresti. Kolmas kategooria majanduslikult alaarenenud alad (umbes 25% Hiina rahvastikust)
Sõir, kruubipuder, kapsasupp. Ungari toidukultuu- maitseainerikkad, serveeritakse suurte portsudena. Prantsuse, slaavi, türgi, austria mõjutustega. Lihasööja rahvas. Guljass, pirukad, liha. Poola toidukultuur- hõrk maitsestamine. Supid paksud, palju maitserohelist, hapud. Kastmeid maistsestatakse veini ja rosinatega. Bors, ravioolid, rosol. 5.Eestis on rootsi mõjutustega küla.( Noarootsi). Gustav II Adolf ( Tartu Ülikool) 6.Väärtustatakse otsekohesust ja ühemõttelist juttu. Head planeerijad. Orienteeritud ühe ülesande lahendamisele. Eelistatakse teha ainult ühte asja päevakavas ettenähtud ajal. Sakslased, sveitslased, Põhja- Ameerika valged protestandid. 7.Individualismis on omane ühiskondadele, kus sidemed indiviidivahel on lõdvad: igaühelt oodatakse hoolt iseenda ja oma vahetu perekonna eest. Võitlus. Kollektivism on omane ühiskondadaele, kus inimesed on sünnist saati seotud tugevatesse sidusatesse gruppidesse, mis neid eluajal kaitsevad tasuks lojaalsuse eest
analoogset krunti. Neil on küll kinnisvara mujal, kuid mitte nii heas kohas. SRV sõnul ei pakkunud nad madalamat krundi hinda. Kuna Lewis Invest polnud nõus arhitektide liidu ning Maakri piirkonnas kinnistuid omavate firmade tahtega kogu piirkonnale ühtne planeering teha, soovis SRV krunti ise ära osta. Kuid kinnistut ei tahetud realiseerida, ja iirlased olid nõus ainsaks väljapääsuks kohtusse minema. Mõlemad planeerijad andsid väga selgeid selgitusi, miks nad ettepanekuga nõus ei olnud, kuid minu jaoks olid kinnisvarafirma SRV argumendid veenvamad. Ma arvan, et Lewis Investi firma ei oleks isegi suurema hinnaga SRV-le krunti müünud, sest muidu oleks nad liiga palju kaotanud. nad võisid küll väita et sobiva hinna juures oleks ehk kokkulepe saavutatud, kuid seda on raske uskuda. Teise planeerimisettepaneku tegi arhitektide liit sooviga korraldada piirkonna
6. SKAALAD Reformierakond on kindlasti üks neist Eesti erakondadest, mis propageerib kõige enam vabaturumajandust. Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg, kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Selle vastandiks võib tuua endise NSVL-i, mis oli käsu- ehk plaanimajanduslik. Need planeerijad otsustasid, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele realiseerida. Kogu majanduslik võim oli koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Reformierakonna vabaturumajanduslikku poliitikat näitab ka see, et Eestis puudub astmeline tulumaks, mis on omamoodi rikastelt raha ära võtmine ning vaestele andmine. Tänapäeva ühiskonnas on indiviidi roll tähtis. Näiteks võib tuua erinvaid
andmeid. 11 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Kaardifirmad, kaardistamisega tegelevad asutused, kindlaid andmebaase koostama ja haldama seatud asutused (ka teadusasutused) 2. Lõppkasutajad Olemasolevate GIS-de kasutajad oma töödes: riigiasutused, planeerijad, teadlased, insenerid, ehitajad jne. a) Passiivsed - kasutavad juba töödeldud andmeid Riigiasutused (juba valmis kihid), koolid (aluskaardid), armee jne b) Aktiivsed - töötlevad eelnevalt ettevalmistatud andmeid. Planeerijad, teadlased, kommunikatsiooni insenerid, modelleerijad jne. 19. Andmete jagunemine geoinfosüsteemis ja kaardi jagunemine kihtideks, atribuudi informatsioon. Ruumiinfo jagunemine 1. Geograafiline asukoht e geograafilised koordinaadid 2
vastaspoolele märkamatult, kuid dessandi juures toob edu just üllatusmoment. ,,Kahjuks olid sakslased järeldanud Ühendkuningriigis toimuvatest ettevalmistustest, et vaenlane maandab suure hulga vägesid Loode-Prantsusmaale 1944. aasta suvel. /.../ Kartes, et sillapeade loomine Prantsusmaa rannikule saab olema raske, kui mitte võimatu, sest vaenlase väed oleksid sissetungivate vägede vastu suures arvulises ülekaalus, jõudsid liitlaste planeerijad, eriti Britid, kiiresti järeldusele, et operatsioon Overlord vajab kindlustuspoliisi."2 Sellest kindlustuspoliisist sai üks edukaimaid petteoperatsioone läbi aegade. 1.2 Operatsioon Fortitude Sakslaste eksitamiseks oli tarvis koostada plaan. Selle plaani esmaseks eesmärgiks pidi olema natsidele valeinfo söötmine dessandi toimumise aja ja koha suhtes. ,,Nad pidid hoidma sakslasi toomast lisavägesid Normandiasse nii kaua kui võimalik enne ja pärast invasiooni algust
üksustes, on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse kinnises keskkonnas, tegeletakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga, jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel. Käesoleval ajal enamjaolt veel vaid Ida-Siberis ja Lõuna-Ameerikas 2) 2. Plaanimajandus - mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. (Nt. Nõukogude Liit) 3) 3. Käsumajandus - Planeerijad ütlevad, poliitiline juhtkond annab käsud. Planeerijad kehtestavad palga, intressimäärad, kasumi, rendi, ning vastavad sellega küsimusele kes saavad kauba ja teenused. (Hiina) Otsused ressursside jaotamise suhtes võtab vastu keskvõim (enamasti üks poliitiline partei), kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Süsteemi iseloomustab totalitaarne režiim. Religioossete või ideoloogiliste ideede realiseerimise vahend. Plaanide kaudu
mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, ja põhjuse eelnimetatud arengu suuna muutmiseks. 17. Võrreldes haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. 1. Planeerija ei saa ega tohi omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid. planeerijad ei tohtinud end oma töös segada poliitikaga. 2. Planeerija ei saa ega tohi käituda väärtusneutraalselt, hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi osa ning planeerija peab oma intelligentsi ning teadmistega saavutama parima võimaliku planeerimislahendi saavutamiseks. 18. Planeerija kolm missiooni: · Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid? · Kuidas käsitleda nn ressursirikaste investorite huvisid selliselt, et ühiskonna huvid
peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem, mida viljeldakse paljudes piirkondades: Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, ent ka Ida-Siberis mõne põlisrahva seas. Käsumajandus Käsumajandus ehk plaanimajandus on süsteem, kus kõrgemalseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Need planeerijad otsustavad, mis kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele müüa. Kogu majandusvõim on koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Kogu majandus on mitme aasta peale ette plaanitud, kusjuures plaanid on jäigad ega ole muudetavad. Ka reklaami käsitletakse võimuna. Võim pole siin üksnes oma tahte pealesurumine, vaid ka info valdamine ja eelistuste mõjutamine / muutmine. Turumajandus
võimetuks oma ülesandeid täitma. 3. Seadusandlik võim kontrollib oma korda kohtuvõimu mõjutades teda riigieelarve kaudu, ta võib koostada ka seaduseelnõud mis võivad mõjutada kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib riigikontroll(haldus tegevuse osas). Majandussüsteemi põhitüübid. 1. Käsumajandus: on süsteem kus kõrgemal seisvad majanduseplaneerijad töötavad välja strateegia mille järgi juhitakse kogu majandus tegevust. Need planeerijad otsustavad milliseid kaupu toota kuidas neid toota ja kellele realiseerida.Koguvõim koondub riigikätte ja see ei ole ainult omatahte pealesurumine vaid ka infovaldamine ja tarbiaeelistuste mõjutamine. 2. Turumajandus: ehk vabaturu konkurents on süsteem kus inimesed vabatahtlikult astuvad lepingulistesse suhetesse ja kogumajandus protsessi määrab turg ja kõige tähtsam on efektiivsus. 3
EELDUSED: TOOTJAD EI KOORDINEERI OMA TEGEVUST, TOOTJAD EI ÕPI OMA VIGADEST. 65 ALATI TEKIB VIIVITUS, KUI TOOTMISOTSUSE TEGEMINE JA TOOTE TURULE TOOMINE EI LANGE AJALISELT KOKKU: 1) KULLA KAEVANDAMINE JA TOOTMINE VÕTAB AEGA, 2) ET TOOTMIST SUURENDADA, PEAVAD TOOTJAD OLEMA VEENDUNUD, ET KULLA KÕRGEM HIND JÄÄB PÜSIMA. · TARBIJAD LÄHTUVAD OMA OTSUSTES JOOKSVAST HINNAST, · TOOTMISE PLANEERIJAD LÄHTUVAD MÖÖDUNUD PERIOODI HINNAST. 66 67 68 69
sugu ning on kultuuriliselt homogeenne." Postmodernistliku planeerimist iseloomustab läbi mõeldud planeerimine, ehk planeerija on kursis kõikide oludega selles piirkonnas, kus planeeringut hakatakse läbi viima. On samuti võtnud arvesse kõiki aspekte ning soovitus, mis on temani jõudnud, see on ainuke viis tagamaks terviku loomisel. Postmodernse planeerimise läbilõikavaks teemaks on maakasutuse efektiivsus, kõikide planeerimises kaasnevate objektide seisukohalt. Planeerijad peavad olema teadlikud, kellelest lähtuvalt nad planeeringu koostavad ja see nõuab tingimata erapooletust ja mõjutatavate gruppide kaasamist planeeringuprotsessi. Tekib olukord, kus avalik arvamus ja eksperdi analüüs tuleb ühitada ehk peab toimuma süntees kodanike eelistuste ja tehniliste projektsioonide vahel. Postmodernistlik maastikukujundus Modernne urbanistlik maastik Modernistlik teooria nägi ette, et loodust saab linna tuua parkide näol. See tekitas linnade
behavior B(in int p1, out int p2) vajalik märgendid nimetatakse tööks (job) { int c1; C c2; B1 b1(p1,c2,c1); B2 b2 (c1,c2,p2); · vajadusel suurendatakse OS-i poolt otsib üles objekt-failid, kus Katkestavad (preemptive) planeerijad: void main (void) .stack piirkond need märgendid on kasutatakse, kui {par {b1.main();b2.main();}} lokaalsed muutujad/andmed (pinu) staatilisel linkimisel tühi Mõned ülesanded on pikkade täitmisaegadega, või
Linkurlaadermoodullaadur Planeerija · Planeerija valib valmis protsesside nimekirjast sobiva annab talle protsessoriaja. · Planeerimiseotsuseid võidakse teha järgmistes situatsioonides: o 1. Protsess läheb tööolekust ooteolekusse o 2. Protsess läheb tööolekust valmis olekusse o 3. Protsess läheb ooteolekust valmis olekusse o 4. Protsess lõpetab töö · Juhud 1 ja 4on mitteväljatõrjuvad · Muud juhud on väljatõrjuvad. Planeerijad · Lühiajaline planeerija o Valmis protsesside hulgast sobiva tööks valimine o Töötab tihti, peab olema kiire · Pikaajaline planeerija o Uute protsesside loomine o Hoolitseb multiprogrammeerimise astme eest o Käivitub harva , pole kiirusekriitiline o Õige protsessisegu hoidmine (I/O taga ootavad ja protsessori taga ootavad protsessid) · Vaheapealne planeerija protsesside välja ja sisse saalimine (swapping)
Praktikas oleks säärase süsteemi omamine ja rakendamine äärmiselt keeruline. Pentagoni asukoht määrati kindlaks 1941. aastal, kõigest mõni nädal pärast praeguse Ronald Raegani nimelise Washingtoni Rahvusvahelise lennujaama valmimist. Lennukid lendavad Pentagonist üle kogu päeva ja väga madalalt. Lennuradade 33 ja 15 lõpud asuvad Pentagonist vaid ühe kilomeetri kaugusel, sirgjoonel. Teoreetilise raketitõrjesüsteemi planeerijad oleksid seega teadnud, et selle kasutajatel ei jääks praktiliselt hetkegi aega, eraldamaks tavalist lennukit kaaperdatud lennukist ja tegemaks otsust, kas seda alla tulistada. Seega ei ole üllatav, et mitte ühelgi Pentagonist tehtud sadadest tuhandetest fotodest ja videotest ei ole näha säärast kaitsesüsteemi. Selle olemasolu ei näita ka ehitusjärgus tehtud fotod ega joonised. Mitte ükski Pentagonis töötav isik ei ole iial andnud teada, et seal oleks selline kaitsesüsteem.
6) (Sund)võistu pakkumine · kui finantseerija, organiseerija ja tellija on ühes isikus, siis riigi tarbija potentsiaal on madal. Lepingusüsteem tagab sellise situatsiooni mitte tekkimist. Teenuse tellija ja planeerija eraldatakse teenuse osutajast. PLANEERIJA formuleerib poliitika ja selle, missugused peavad olema ühiskondlikud parameetrid. TELLIJA (OSTJA) planeerijad mõjutavad poliitiliselt tellijaid, avalikku sektorit selles suhtes, milliseid teenuseid osutada. KORRALDAJA tahab saada võimalikult suurte kulutustega lepingut, mida ei taha saada tellija avalik leping. TARBIJA (RAHVAS) tellija on huvitatud ärakasutama tarbija informatsiooni. Korraldaja jääb kahe kontrolli vahele.
Kuid ometigi pole nende nö kompaktse linna omaduste pelk olemasolu piisav, et linn oleks jätkusuutlik. Põhjuseks, miks kompaktse linna mudelile pole planeerimises tänini veel alternatiive, võib olla see, et linnaplaneerimises on paradigmamuutus hetkel alles käimas. (Neumann, 2005) Uusurbanistid pakuvad lahenduseks rangelt planeeritud keskkondade rajamist, mis nende sõnul aitab luua kogukonnatunnet (Neumann, 2005). Kuid mitmed teised planeerijad on seadnud kahtluse alla nende ideede teostatavuse (Neumann, 2005). Landeckeri (1996, via Neumann) sõnul üritavad uusurbanistid sarnaselt modernistidele mõjutada inimkäitumist ehitusdisaini kaudu. Durack (2001, via Neumann) väidab, et uusurbanistlikud rangelt reguleeritud planeeringud on oma kogukondadele lõppkokkuvõttes hukatuslikud, kuna oma planeeringute paindumatuses ei suuda nad muutlikele oludele piisavalt reageerida. Selle asemel tuleks Duracki
o Opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid, sulandades erinevaid andmeallikaid. Vaatenurgad · Kartograafiline rõhutab kaarti kui GISi peamist komponenti.Andmed tulevad kaardilt ning tulemused väljastatkse kaardile. Suurt rõhku pannakse väljundi graafilisele ja kartograafilisele kvaliteedile. Kasutavad kartograafid ja planeerijad. · Kartigraaf ootab GISilt: raster- ja vektrokujul kaarte, trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, kvaliteetseid fonte, oskust muuta andmete projektsiooni.Korralik andmebaasiside pole oluline. · Andmebaaside vaatenurk olulisim on andmebaasistruktuur ja funktsioonid, millega andemeid andmebaasist kätte saadakse. Tähtis ka ruumiliste andmete integratsioon alfanumeeriliste andmetega, enamasti tavalise andmebaasi laiendamine
hädavajalik, et ma õpiksin. Merlecons ja Ko OÜ 71 SUUR KUUSNURK Tööjuhend vaatlejatele Te vaatlete olukorda, kus planeerijate grupp otsustab, kuidas probleemi lahendada ja annab vastavalt juhiseid teostajate grupile. Probleem on järgmine: 16 tükki tuleb sobitada kokku kuusnurgaks, mille keskel on tühi ristkülik. Planeerijatele antakse kokkupandud kuusnurga skeem. Planeerijad ei tohi kuusnurka ise kokku panna. Nende ülesandeks on juhendada teostajaid, kuidas kuusnurk võimalikult lühikese ajaga kokku panna. Teie olete kogu protsessi jooksul vaikivad vaatlejad. Pooled teist peavad jälgima planeerijaid ja pooled teostajaid. Mõned soovitused vaatlejatele: 1. Jälgige, kuidas kujuneb meeskondades juhtimine. 2. Ülesande I osa ajal pöörake tähelepanu järgmistele küsimustele:
Integreeritus – tulemusmõõdikud ei tohi omavahel konkureerida ning lähtuvad organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest. 1. Mintzbergi 5 P: mida tähendab strateegia kui plaan (plan), manööver (ploy), käitumismuster (pattern), positsioon (position) ja perspektiiv (perspective)? Strateegia on mõte saavutada otsustaval hetkel ostustaval lõigul otsustav ülekaal Strateegia kui plaan (plan)- määratletakse tegevuse eesmärgid , mida püütakse saavutada. Planeerijad produtseerivad organisatsiooni sisemisi dokumente, mis täpsustavad, mida organisatsioon teeb järgmise viie aasta jooksul. See võib sisaldada üldisi seisukohti, mida organisatsioon teeb uute ärivõimaluste otsimisel , kui ka täpset tegevuskava. Näiteks: ettevõtte strateegia on suurendada oma turuosa. See saavutatakse: 1)hindade alandamisega võrreldes konkurentide hindadega 2) väiksemate ettevõtete omandamisega. See kõik pannakse kirja täpsete plaanidena iga allüksuse jaoks
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon
olemasolevatele võimalustele tuletõrjesignalisatsiooni ja tulekustutamise osas? - Kas läbiviigud suletakse pärast tööde teostamist jaotuspiirkonnas vastavalt nõutud korrale? - Kas kasutatavad tulekaitsepadjad kindlustatakse väljakukkumise vastu? Rakendamine - M 2.17 (L) Sisenemise reeglid ja reguleerimine M 2.17 Sisenemisreeglid ja reguleerimine Algatamise eest vastutavad: organisatsiooni juht, majas kasutatava tehnoloogia juht Rakendamise eest vastutavad: tehnikajuht, töötajad, planeerijad Sisenemine kaitset vajavatesse majaosadesse ja ruumidesse peab olema reguleeritud ning seda tuleb kontrollida (vt M 2.6 Sissepääsuõiguste andmine). Meetmed võivad selle puhul alata lihtsa võtmete väljastamise kontrolliga ja lõppeda keeruliste isikuid eristavate identifitseerimissüsteemidega, kusjuures luku avamine mehaanilise võtmega võib samuti sisenemise reeglite hulka kuluda. Sisenemise reguleerimiseks ja kontrollimiseks on vajalik - selgelt märgistada reeglite alla kuuluv ala,
Feminiinsed Rootsi, Norra, Holland, Taani, Soome, Tsiili, Portugal, Tai. Hofstede kriitika: Uuring on tehtud ühe firma põhjal IBM-il on tugev organisatsioonikultuur see võis tulemusi mõjutada. Uuringust on välja jäetud endised sotsialistlikud maad 29. Rahvuskultuuride liigitus Lewise järgi Kultuure võib jagada kolme rühma: L Lineaar-aktiivsed konkreetsed, ülesande lahendustele orienteeritud, kõrgeltorganiseeritud planeerijad. 2. Multiaktiivsed ei planeeri üksikasjalikult oma tegevust, lubab end rohkem saatuse hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest. Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. 3. Reaktiivsed kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad
mittekonkureeriv ning kasumit ei tooda. Ühishüviseid pakub riik . Eelarve kui planeerimise vahend eelarve ehk rahaline plaan teatud perioodi eeldatavate tulude ja kulude kohta. eelarvedefitsiidiks loetakse olukorda , kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. lisaeelarve on kasulik et optimaalselt kasutada riigile laekuvaid täiendavaid tulusid. samas lisaeelarve ise pole kunagi kasulik kuna põhieelarve koostamisel pole osatud hinnata kõiki majandusfaktoreid, st et eelarve planeerijad on ei ole pädevad. Eelarvedefitsiidile vastupidine olukord on eelarve ülejääk. Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi. Eelarveaastat nimetatakse ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad
neile Jaak Tamm, Ardo Aasmäe. 70 aastate lõpul liitus ka NIIT - korraldasid empiirilisi uurimusi vaatlusuurimus, mis toimub linna ja linnaosade keskustes, sinna haarati ka kaasa enamik tlna keskusi Viru väljak, Võiduväljak, Mustaka ja Õismäe supermarketite ümbrusi käidi ringi ja pandi kirja, mida in teevad ja palju neid seal on. Spontaansete klubide uurimused, kuhu olid kaasa haaratud ka mitmed Venemaa linnad, mida in-sed ühiskasutatavates kohtades teevad. Kinoteatrite planeerijad, mida enne filmi tehkase ja mida nad tahaks teha küsitlused ja vaatlused Eestis ja Moskvas jne. Esimene uurimus oli küllaltki edukas, uus uurimus Moskva instituudis nimi ,,Perekond ja korter" uuriti paneelmaju erinevates linnades. Konverents: ,, Inimene ja kk-d psühholoogilised aspektid kogunes kokku pea 100 inimest suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents
alternatiivide otsing määratud funktsioonide täitmiseks, miinimumkuludest lähtuva alternatiivi valik. II Kuluarvestus ja –analüüs hinna alampiiri määratlus, tegevuspõhise kuluarvestuse teostamine - kulukäiturite kujundamine, kulude kokkuhoid. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 49 3.3. Kaizen kuluarvestus (kaizen costing) Kui planeerijad on pannud paika ja viinud ellu toote ja tehnoloogia, kujuneb tähelepanu keskpunktiks kõige efektiivsema viisi leidmine tootmisprotsessi opereerimisel – tegevus, mida kutsutakse kaizen kuluarvestuseks. Kaizen kuluarvestus keskendub asjaoludele, mida olemasoleva süsteemi juhid või kasutajad saavad kulude vähendamiseks teha. Kaizen kuluarvestus ja sihtkuluarvestus on sarnased selle poolest, et neid juhivad eesmärgid ja sihid. Kuid kui sihtkuluarvestust juhivad tarbija
efektiivsuse juhtimisel Siht-omahinna saavutamine (nimetatakse ka: sihtkuluarvestus või eesmärgijärgne kuluarvestus) Laialdaselt aktsepteeritud reegel on, et 80% toote kuludest on seotud toote väljakujundamise faasiga. Kulukontroll on kõige efektiivsem toote planeerimise ja väljakujundamise faasis. Tootmise faasis on suurem osa tootega seotud kuludest juba tehtud ja põhitähelepanu on kulude teatud piires hoidmisel. Sihtkuluarvestus on kulude juhtimise vahend, mida planeerijad kasutavad toote ja tehnoloogilise protsessi väljaarendamisel, et suunata parandusjõupingutusi toote tulevaste tootmiskulude vähendamiseks. Sihtkuluarvestus on vahend, mis arendab ja võimaldab kommunikatsiooni toote väljaarendamise eest vastutava ristfunktsionaalse iseloomuga meeskonna liikmete vahel. Sihtkuluarvestus on kliendiorientatsiooniga, see algab klientide poolt piiritletud hinna, kvaliteedi ja funktsionaalsuse nõuete kindlakstegemisega.
sellest tehakse mingi reegel või muutumatu seaduspärasus; uusi kogemusi püütakse vältida ja detailid jäätakse tähelepanuta või sobitatakse vana ja harjumuspärasega. Justkui üritatakse vältida üllatusi ja tihti satutakse teise äärmusesse, kus ollakse tihti vähe avatud ja arengu protsesside suhtes suletud, need pidurduvad (sealhulgas isiksuse ehk iseenda areng). -) Sundlustega tüübil on ülemäärane vajadus ennast kindlustada uue eest ja nad on ettevaatlikud, ette planeerijad ja kõik, mis on seotud riski või muudatustega on hirmutav ja ärevust tekitav. -) Nad on suhteliselt äärmuslikud ja vaenulikud teisitimõtlejate vastu. -) Nad tahaksid, et kõik oleks sellised nagu nemad arvavad, et on õige olla ja seega neile ei meeldi kui keegi nende võimu alt lahkub ja nad teevad palju ettekirjutusi ning õpetavad inimesi nii nagu nad arvavad, et oleks õige. Nad usuvad, et piisava võimu korral saab kõike süsteemselt valitseda ja uusi asju ei juhtu.
analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu. ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude planeerijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul on oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine. Pidev inventuur (cycle counting) on varude kontrollipraktika, mille käigus laovarusid inventeeritakse regulaarselt osade kaupa vastava plaani alusel. Selle aluseks on üldjuhul kolm meetodit: – Juhuslik valik – inventeeritakse pisteliselt
Suurbritannia, Saksamaa. Feminiinsed Rootsi, Norra, Holland, Taani, Soome, Tsiili, Portugal, Tai. Hofstede kriitika: Uuring on tehtud ühe firma põhjal IBM-il on tugev organisatsioonikultuur see võis tulemusi mõjutada. Uuringust on välja jäetud endised sotsialistlikud maad 29. Rahvuskultuuride liigitus Lewise järgi Kultuure võib jagada kolme rühma: Lineaar-aktiivsed konkreetsed, ülesande lahendustele orienteeritud, kõrgeltorganiseeritud planeerijad. Sakslased, sveitslased analüüsivad projekti, pühenduvad, lahendavad probleeme lineaarsel meetodil, s.t. üks probleem korraga, saavutavad enamvähem täiusliku tulemuse. Saksalased peavad enese edu põhjuseks metoodilist plaanimist, otsuste tegemine võtab palju aega kuna nad arutavad igat asja pikalt ja põhjalikult. Multiaktiivsed ei planeeri üksikasjalikult oma tegevust, lubab end rohkem saatuse hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, jutukad, suhtlejad
2014 Zachman Framework (ZF) on kahemõõtmeline tabel, mille Veerud vastavad põhiküsimustele: Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Read vastavad süsteemitöö (arendus + ülalhoid) põhilistele osapooltele-huvigruppidele: Juhtkond, tippjuhid, planeerijad: ärisõnastik, ärimõisted, loetelud; Ärimõistete (n. protsesside, toodete, süsteemide) omanikud: ettevõtte/valdkonna/äri mudel, ärimõistete definitsioonid; Arhitekt-disainer: süsteemi mudel, loogiline mudel, ärimõistete esitus süsteemis; Ehitaja-tehnoloog: tehnoloogia mudel, füüsiline mudel; Tehnik (n. programmeerija): tööriista (tarkvara) mudel, detailne spetsifikatsioon, kood; Ülalhoidja: toimiv ettevõte/valdkond/äri/tarkvara.
Väga materailistlik käsitlus kogu ajaloola ja ideoloogiale, mis põhines otseselt Euerbachi filosoofial. Klassivõitluse teooria pärined de Saint Simonilt ja tema sekretärilt Thierry'lt. Viimane oli tegelikult ajaloolane ja tema rõhutas oma töödes klassivõitluse rolli ajaloo jooksul. Plaanimajanduse idee pärineska de Saint Simonilt, kes rõhutas, et kõik tootmisvahendid peavad olema riigi omandis ning selle käsutamiseks peavad olema eksperdid ja planeerijad ja nende nägemusel tuleb koostada täpne plaan, kuidas vara käsutada. Marx pani tähelepanu tööliste olukorrale ja rõhutas seda, et maksumuses tuleb arvestada ka töö. Kujunes tööväärtusteooria: kauba hinna määravad mitte ainult otsesed kulud, aga ka tööhulk. Siit ka see, et kapitalism pole muud kui töö julm ekspluateerimine. Tööväärtusteooria pärines algselt D. Ricardolt , kes oli 19.saj alguse poliitökonomist ja A.Smithi ideede edasiarendaja
põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem, mida viljeldakse paljudes piirkondades: Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Käsumajandus Käsumajandus ehk plaanimajandus on süsteem, kus kõrgelseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Need planeerijad otsustavad, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele realiseerida. Kogu majanduslik võim on koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Kogu majandus on mitme aasta peale ette planeeritud, kusjuures plaanid on jäigad ega ole muudetavad. Ka reklaami käsitletakse võimuna. Võim pole siin vaid oma tahte pealesurumine, vaid ka info valdamine ja eelistuste mõjutamine/muutmine. Turumajandus
põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem, mida viljeldakse paljudes piirkondades: Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Käsumajandus Käsumajandus ehk plaanimajandus on süsteem, kus kõrgelseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Need planeerijad otsustavad, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele realiseerida. Kogu majanduslik võim on koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Kogu majandus on mitme aasta peale ette planeeritud, kusjuures plaanid on jäigad ega ole muudetavad. Ka reklaami käsitletakse võimuna. Võim pole siin vaid oma tahte pealesurumine, vaid ka info valdamine ja eelistuste mõjutamine/muutmine.
elavad nimetatud maade inimesed maapiirkondades ja tegelevad peamiselt põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega. Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem, mida viljeldakse paljudes piirkondades: Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida- Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Käsumajandus Käsumajandus ehk plaanimajandus on süsteem, kus kõrgelseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Need planeerijad otsustavad, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele realiseerida. Kogu majanduslik võim on koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Kogu majandus on mitme aasta peale ette planeeritud, kusjuures plaanid on jäigad ega ole muudetavad. Ka reklaami käsitletakse võimuna. Võim pole siin vaid oma tahte pealesurumine, vaid ka info valdamine ja eelistuste mõjutamine/muutmine. Turumajandus
raskused. Kuna sisekõne arenguga on probleemid, sisekõne on vahend, mis võimaldab iseenda tegevust reguleerida, ise plaanin midagi teha, mõtlen välja, kuidas ma seda teen ja siis alles viin selle ellu. Selles suhtes VAA lapsed on võrdsed nooremate lastega, kes enne teevad kui mõtlevad, kui üldse mõtlevad. Vanuse käigus tekib lastel võime ette mõelda, kuidas teha, kavandamine, et kui kuskil midagi nihusti, mida tegevuse käigus muuta. VAA lapsed ei ole head planeerijad, tegevuste juhtijad, sõltuvad päris palju välistest juhtijatest. Kelleks 15 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) siis võib olla õpetaja või mitte nii heade kavatsustega täiskasvanu
annaabi.ee 
