Paul Viiding ELU JA LOOMING KO O S TA JA : A L B E RT LU M E RA Elulugu Sündis 22.mail 1904. Valgas Õppis Riias, Vitebskis (Valgevenes) ja Tartus Õppis ülikoolis matemaatikat Osales üliõpilasseltsi Veljesto tegevuses Oli kirjanik, kriitik ja tõlkija Töötas dramaturgina rahvusringhäälingus Elulugu Oli Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär, hiljem Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu sekretär Kuulus kirjanduslikku rühmitusse Arbujad Oli abielus Linda Viidinguga, lapsed Mari Tarand, Reet Sein, Anni Kreem, Juhan Viiding P. Viiding suri 27.juunil 1962.a Tallinnas Looming Esikkogu „Traataed“ (1935) - Püüd mõista maailma, analüüsida inimsuhteid - Luulekogu jaguneb erinevateks tsükliteks - Luulekeel ja kujund on napisõnaline, kuiv - Rohkelt keeleuuenduslikke vorme Looming Laste luuleraamat „Töörahva riik“ (1941) - Kaasaminek nõukogude võimuga Luulekogu „Edasiminek“ (1947) - Päevapoliitilised teemad, sõjajärgsete raskuste ül...
Maalikunst ja kunstnikud ● Soojad, küpsed toonid ● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine ● Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Michelangelo Caravaggio ● 1573-1610 ● Maalis tegelikku elu ● Realistliku maalisuuna looja ● Püha Peetruse ristilöömine Muusika ● Itaalia ● Muusika väljendas jõulise inimese tundeid (pingestatus, äärmuslik tundelisus jpm.) ● Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone ● Pingeline, dramaatiline meloodia ● kontsertstiil Antonio Vivaldi ● 4.märts 1678-28. juuli 1741 ● Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija ● "Neli aastaaega", "Gloria" ● ooperi "Tito Manlio" Johann Sebastian Bach ● 31. märts 1685- 28. juuli 1750 ● saksa helilooja ● Põhiline helilooja barokiajastul Aitäh kuulamast!
stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud. Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida sellisel tasemel, mida suudetakse taluda tervisehäireid tekitamata. Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, depressioon, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus, ülemäärane alkoholi tarbimine jms. Stress võib olla kas ajutine võipikaajaline, mõõdukas või tugev. Selle tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese tervenemise võime. Tugeva ja kauakestva strssi tagajärjeks on sageli läbipõlemine või traumeerimine. Stressi tunnused hakkavad ilmema enamasti just
tähtsat teose sisu edasi andmises ning seetõttu nende vahekord on sama. Paigutus on tsentraalne, sest oluline paikneb keskel ning taust on vaid selle pildi ilmestamiseks. Sellise ülesehituse eelistus on seeõttu, et pilt annaks edasi mõtet. Rütmi (korduse) esinemine? – Dünaamika - Liikumine saavutatakse värvigamma ning joonte abil. Nt vee liikumine on kujutatud valge-sinise kombinatsiooniga. Pingestatus –Pingestatus on saavutatud värve ning vorme vastandades. Ruumilisus –Töö on tasapinnaline, värvi helenemist ega vähenemine puudub. 4. Väline analüüs: USA majandus peale II maailmasõda oli õitsemas 1950.ndatel aastatel oli täielik majandusbuum, kuid 1960.ndatel aastatel majandus enam ei õitsenud nii palju kui varem. 1960.ndatel aastatel Ameerikas valiti uus riigipea John Fitzerald Kennedy,
· PEENED KANFAD, MUSTRID.' · NAISTEL KÕRGED JA UHKED SOENGUD, MIS PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD. · KASUTATI SUURI TEMPOKONTRASTE, SAMUTI JÄRSKE PIANO JA FORTE VAHELDUMISI. · ESIKOHALE TÕUSIS MELOODIA. AITÄH VAATAMAST JA KUULAMAST!
Teoses on kasutatud maalähedasi toone (pruunikad, kollakad, roheline) ning üldine koloriit on soe. Ruumilisust on edasi antud värviperspektiiviga. Esile on toodud loomulikku valgust ja varje. Mõnes kohas pole kasutatud sujuvaid üleminekuid heledalt tumedale ning kohati on kõrvuti olevad värvid üsnagi kontrastsed. Laiade kontuuridega on rohkem esile toodud inimesed ning maastik on maalitud pehmemate joontega. Vaba rütm sünnib värvide, vormide ja tekstuuride koosmõjust. Pingestatus on saavutatud värve vastandades. Lähemal olevaid istuvaid inimesi on kujutatud suuremalt, kui tagaplaanil olevat naist. On näha, et üks meestest žestikuleerib käega, üks naistest peseb pesu ning teine mõtleb ja seega mõjub pilt üsna dünaamiliselt. Manet laenas pildi süžee renessansiaja kunstnikelt, kus alasti olevused olid nümfid ja jumalad. Maal väljendab kriitikat tolle aja mütoloogiahulluse suhtes. Pilt tekitas inimestes
Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (1880-1838) Maastikud, linnavaated, aktid, portreed Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914)
piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud. Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida sellisel tasemel, mida suudetakse taluda tervisehäireid tekitamata. Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus jms. Stress võib olla kas ajutine või pikaajaline, nõrk või tugev. Selle tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese paranemise võime. Kuidas stressist jagu saada? Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada.
Kuna värvid on sarnased on erinevatelt objektidelt üleminek sujuv, kuid kindel ning arusaadav. Puudub kokkusulavus, sest piirjooned on aitavad eristada. Minu jaoks loovad rütmi värv ning varjundid, mis annavad edasi maali meeleolu ning selle omapära. Rütm ei ole reeglitepärane, sest Picasso on ühendanud pikliku ning hajutatud kehakuju konkreetsete objektidega nagu kann. Liikumise suunda on andnud kunstnik edasi teosel oleva mehe käte ning pea asetuse abil. Pingestatus on saavutatud jooni vastandades, vastandades varje konkreetsete piirjoontega. Ruumilisuse annab edasi värvidega varjuda loomine ning nende õhutamine õigetes kohtades. Teosel võib näha pimedat meest, kes sööb hommikust. See loob nukrameelse ning härda meeleolu. Ma arvan, et see kurb atmosfäär on mõjutatud Picasso sõbra enesetapust, millest sai alguse tema sinine periood. Kunstnik paneb mängu oma kurbuse ning annab edasi seda traagilist sündmust külma sinise läbi
,,Horatiuse vande" kompositsioon vastab ülalmainitud kaheplaanilisele süsteemile. Esiplaanil toimub tegevus: vannet andvad mehed ning kurbade naiste grupp; tagaplaanil seevastu on ainult sambad ja tühi ruum. Põhirõhk läheb antud kompositsioonis mõõkadele ning seejärel esimesele vennale, sest mõlemat on rõhutatud kontrasti abil (hele toon musta fooni taustal). Naiskujud tasakaalustavad inimeste omavahelist kompositsiooni, nendes puudub ärevus ja pingestatus, mis on omane neljale mehele. Koloriidi abil on rõhutatud esiplaanil seisvaid mehi, naiste riiete värvus sarnaneb rohkem foonile. Üldiselt on koloriit rahulik ja harmooniline.
Tegu on õlimaaliga ning tekstuur on sile. Maalil on kujutatud kolme põhilist komponenti: Taevast, maad ja tantsijaid. Suurema osa taustast hõlmab taevas. Esiplaanil on hõõguvad kehad asetatud ringi. Vasakpoolne tanstija näib oma liigutusi kontrollivat, samas kui teised on üksteisele lähemal ja justkui hõljuvad kaalutult. Nad liiguvad rütmikalt paremalt vasakule, ning ülevalt alla. Maali vaba rütmi loob värvi ja vormide koosmõju. Maali pingestatus on saadud eelkõige värve vastandades. Ruumilisus on saavutatud värvide abil. ,,Tants" keskendub tantsijate, maa ja taeva vahel tekkivale sünergiale. Teema on elurõõmus ning õhutab, et inimesed on loodusega ühed. Matisse sai inspiratsiooni kaluritelt ja talupoegadelt, kes rannas ringtantsu esitasid. Matisse kasutas ringi kui vana, juba Prantsuse renessansi aegset sümbolit, et anda edasi 20. sajandi tempot ja väljendusviisi. Ta armastas
Veenuse paremal küljel asuvad läänetuul Zephyros ja ta abikaasa Chloris, paremal aga taimekasvu jumalanna Flora. Tagaplaan on jaotatud pooleks, paremale poolele Veenuse poolt vaadates jääb meri, vasakule maapind ja üksikud puud. Veenuse sünnipaiga poole jäävad Zephyros ja Chloris, elupaiga poole jääb aga jumalanna Flora. Rütm sünnib värvi ja vormi kooslusest. Rütm on vaba. Liikumise suund saavutatakse joonte abil. Liikumine tasakaalustatud. Pingestatus on saavutatud värve vastandades. Ruumilisus on saavutatud nii värvi- kui ka jooneperspektiiviga. Maal on horisontaalses asendis. Sisemine analüüs ,,Venuse sünd" valmis 1486. aastal. Maal kujutab Veenuse sündi täielikult küpse naisena merevahust, saabumas kaldale merekarbil. Plaatoni arvates oli Veenusel kaks aspekti. Ta kas oli maine jumalanna, kes pani inimesi endasse armuma või oli ta taevalik jumalanna, kes inspireeris inimesi targalt armastama
Nt: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleline noorusaeg. Kliimaks- astmeline tõus ehk gradatsioon Nt: rääkimine hõbe, vaikimine kuld Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine Nt: Ema viis hälli heinamaale, Hiige kesapääle. Tuuled juhtigu Sul teeda, Õhud õrnad õpetagu. Antitees- vastandamine Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus Nt: laotada tahaks Su üle vaipa Ellips- sõnade ärajätmine, et tekiks pingestatus Sidesõnatus- sidesõnad jäetakse ära. Kõlakujundid Allinteratsioon- sama kaashääliku kordus sõna algul Nt: vanem venda vennikene Assonants- sama vokaali kordumine Nt: Aus Ants abistas ahvi Allinteratsiooni kasutakase enamasti assonantsiga koos ja nad moodustavad algriimi. Nt: karjapõli kadakane, orjapõli ohakane Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses kus saadakse uus sõna Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte
Schiele maalis end ebamehelikuna, just kui dandy või võika aktina. Tema enesekujutamistes avalduvad melanhoolsus ja äng, mis kunstnikku sageli valdasid. (ArtInfo). Schiele autoportreede uudsus seisneb selles, et neid ei saa pidada ei autobiograafilisteks reportaazideks ega ka enese kangelaslikeks ülistusteks. Poosid neil piltidel on väga haaravad ja portreed demonteerivad isiksuse, eitades selle terviklikkust ja ühesust. Tõelise ja eemalt nähtud isiku vahele on loodud pinge ning see pingestatus tõendab kindla isiku puudumist. Suurem pingestatus avaldub eriti pärast Schiele ,,Klimti perioodi", alates 1910, mil ekspressiivus on viidud viimse piirini ja raske on näha neil autoportreedel portreteeritavat ennast. Schiele püüdis põgeneda kindlalt piiritletud isiksuse eest. Peamised tunnusjooned portreedel on kõhn kehaehitus, väänlevad poosid, karmid ja kummalised näoilmed ning just kui elektrisoki saanud püstised juuksesalgud. Enamasti on keha paljas, et anda täielikult edasi
madalatooniline ja rahulik ja aeglane, kord jälle tempokas, ruttav ja kergetooniline. Konkreetset rütmi või reeglipära ilmselt ei tekiks. Liikumine on maalis täiesti olemas. See tekib ilmselt kujundite asümmetria tõttu ja ka pikade kõrvuti paiknevate diagonaalsete sirgete kriipsude mõjul. Liikumise suund on igatpidi keerlev ja hüplik, iseloom on rutakas, kiirustav ja närviline. Nagu segaduses oleva inimses igapäeva elu. Pingestatus pildi on saadud kasutades nii värve, jooni kui ka vorme ja kuigi pilti vaadates erilist perspektiivi näha pole, tundub nagu tegu oleks suure massi täis ruumiga, mida on kujutatud ühest küljest, kõik tegelased ja kujundid on tugevasti kokku surutud, mistõttu ruumilisust pole otseselt märgata. Teos on rahutu ja vastuoluline - pilt loob kuidagi tormava ja närvilise tunde ja kõik see sünniks
Kõik osad on enam-vähem ühesuurused. Teose keskmeks on kollane osa ehk inimene, sest see vastandub teisele teosel kasutatud värvidele tugevalt ja seepärast torkab tugevalt silma. · Rütm teosel loovad rütmi see, et kõik on segatud sinisega ja pintslitõmbed, mis on suhteliselt ühesuurused ja ühesuunalised. Rütm pole nii reeglipärane, kui püantilismis, kuid on siiski tugev. · Pingestatus on saavutatud värve vastandades. · Ruumilisus on saavutatud värviperspektiivi (varjutamist)kasutades. Terve teos ei ole ruumiline .Värviperspektiivi on kasutatud ka tausta puhul see on sinakates toonides. II Sisemine analüüs teose ikonograafia ehk märgisüsteem, sümboolsete joonte avamine · teosel puudub otsene tegevustik. Naine lihtsalt vaatab kurva näoga. teosel puuduvad ka sümbolid. Teemaks ei saa olla sõjakoledused, sest siis ei olnud veel
7 Reiki võimalused. · Kontakti saamiseks asetatakse lihtsalt käed kehale, kindlatele positsioonidele · Algab tervenemine füüsilisel tasandil ning taastub tasakaal isiksuse emotsionaalsel, vaimsel ja hingelisel tasandil. 8 · Mentaalsel ja emotsionaalsel tasandil tekib patsiendil rõõmu, kaitstuse ja rahu tunne, omandades taas optimismi, elurõõmu, kaob emotsionaalne pingestatus ja depressioon. · Füüsilisel tasandil oli Reiki kirjeldus dokumenteeritud kui pinges lihaseid lõdvestavat, valu vaigistavat, luude ja haavandite tervenemist kiirendavat, põletusjärgsete - ja põrutushaavade kudesid parandavat ning paljusid muid probleeme leevendavat ja lahendavat jõudu. 9 Kuidas tunnetad liikumist ? · Reiki liikumist võib tunda soojusena, jahedusena,
Detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega. Ääretu jõu ja väljendusrikkusega kujutas ta kodumaa ja ajastu vastuolusid. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega - ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Siit on pärit ka tema jõuline, kuid rahutu joon, üldine pingestatus ning kiindumus dramaatilistesse teemadesse, kus võib näidata inimlike kirgede kokkupõrget. Ta tegi ka vase- ja puulõikeid ja täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (nn. ,,Suur Passioon" ja ,,Väike Passioon") või Johannese Ilmutusraamatust vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus", ,,Melanhoolia" jt.
Antoine Berman ,,Translation and the Trial of the foreign" Resümee Läbiv teema Antoine Berman´i essees on "tõlkimine kui võõra proovilepanek" (comme épreuve de l´étranger), kuid mõlema, nii lähte- kui sihtkultuuri proovilepanek tõlkimisprotsessi käigus. Räägitakse sellest, kuidas tõlkimine on üha enam võõrapärase edasiandmiselt liikumas teksti ,,kodustamise" suunas. Bermani väitel peab iga tõlge tähendama küll teksti mingil määral kodustamist, ent peaks seejuures siiski säilitama oma võõrapärasuse ja sellest tulenevalt ka teatava komplekssuse. Bermani hinnangul kaasneb teksti liigse kodustamisega ka soovimatu lihtsustamine, mis paratamatult kulmineerub sellega, et originaal kaotab oma isikupära. Ta arvab, et tänapäeva tõlge, ennekõike proosatõlge, võib olla algtekstile sageli kahjustavaks tõlkimine on ennekõike tähenduse säilitamine; vaadeldes teksti moonutamise suundumusi, toob välja selle 12 erinevat viisi: 1. Ratsionaliseerim...
Esiplaanil asub Mona Lisa, tagaplaanil loodus (maapind, põõsad, veekogu, mäed ja taevas.) Ka tagaplaan on jaotatud kolmeks. Alumisel osal asub maapind, keskmisel osal asuvad veekogu ja puud/põõsad ning ülemisel osal asub taevas. Silmapiir on koondunud maali ülaossa, natuke madalamale Mona Lisa silmadest. Töö rütmi loovad värvid ja vorm. Rütm on pigem reeglipärane. Liikumise suund saavutatakse valguse ja varju vahendusel. Dünaamika on pigem ragulik, sujuv. Pingestatus on saavutatud vorme vastandades. Ruumilisus on saavutatud nii värvi- kui ka jooneperspektiiviga. Mida kaugemale, seda tumedamate värvidega on värvitud. Samuti on tumedamad ka varjulised kohad, mis annavad tööle ruumilisuse. Joonperspektiiviga on tagaplaanil näha kokku koonduvad mäed. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Sisemine analüüs: Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naist Lisa del Giocondot
Mis viis Lähis-Ida kriisini? Teise maailmasõja käigus (1939-1945) kujunesid üle maailma mitmed kriisikolded, millest üks on jäänud püsima tänapäevani. Lähis-Idas toimunud sõjad, relvastatud kokkupõrked, ülestõusud ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.)
inimkuju. Teose rütm sünnib värvi, vormi ja tekstuuri koosmõjust, mõjudes esmapilgul vabana, kuid jätab mulje, et kõige selle taga peitub siiski mingi reeglipära. Kujutatu ei tundu väga dünaamiline, kuna tegelased on paigal ning isegi nende zestid paistavad justkui poseerimiseks seatuna, mitte nagu oleks tabatud lihtsalt mõni moment. Siiski on näha, et kui liikumine toimuks, siis toimuks see ilmselt diagonaalselt, arvestades inimeste käte ja peade asetust. Pingestatus on saavutatud nii värve, vorme, jooni kui ka tekstuuri vastandades (valguse ja varjude, heledate ja tumedate toonide, selgete ja hägusate joonte kõrvutamine). Oluline roll pingestatuse loomisel on joonperspektiivil, mis ei vii mitte sügavusse, vaid lasub pigem horisontaalselt eri kaugustel. Selgelt ei ole eristatav ka värviperspektiiv, tekitades mulje kaosest ja segadusest. Meistritöö pealkiri ,,Kuningate pidusöök" ei jäta vaatajale palju mõistatada, millega pildil tegu on
2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest (Looming 2010, nr 2, lk 152177) Mis on hea luule olulisemad omadused? Üks vana vastus on sisu ja väljenduse õnnelik koostoime: tekitagu see siis tunde loomulikust ühtsusest või andekast nihkest. Mõtete pingestatus, tugev haare. Energia ja selle nõtke suunamine. Aistitav keeleruum, meeldiv ehmatus, millega lugeja teksti sisse tõmmatakse. Mulle on tähtis luuletaja viisakus, see, et ta oma lugejat respekteerivalt kõnetab. Näiteks ropendamine pole mulle võõras, seda tuleb lihtsalt teha endast ja teistest lugu pidades. Aususe ja empaatiaga. Luules võiks kehtida «tarkuse presumptsioon», st lugejat tuleks pidada pigem targaks kui lolliks. Ei
lavalugu ,,Suveöö ilmsi", kus paralleelselt esinevad külamiljöö nii olevikku kui ka minevikku käsitlevad liinid; taas tõusevad siin esile ka kunsti ja ühiskonna vahekorrad; 1977. lavastati ümbertöötatult V. Ojakääru muusikalina ,,Vanemuises". Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku ,,Silmast silma" meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus. Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja armsaid kodumaastikke värssides imetledes lõi kirjanik elamusjõult, mõttesügavuselt ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet. Ta irooniline meel ja huumoritunne avaldusid sõnaleidlikes epigrammides ja parodeerivais akrostihhonites.
tänamatuks. Kodu, kus vanemad ei armasta, aga ei tülitse, muudab suhted ebasiiraks. Tuntakse ainult viisakust ja elu jääb mõistatuseks, õhu on alati teadmatust, tekivad kartused. Hiljem tõmbutakse omaenese maailm, jäädakse eluvõõraks, ka armastuses. Võltsarmastus ehk jumaldamine kaotatakse end armastusse, mõnikord on mõlemad pooled meeletud. Kui ei suuda täita, otsitakse uut ebajumalat. Omane tugev pingestatus ja järsk armumine ja kogemine. Peaks näitama sügavust ja tundeküllasust, näitab aga igatsust ja meeleheidet. Teine võltsarmastus sentimentaalne. Armastakse kujutluses armastatakse, aga mitte tegelikku inimest. Projitseerimine välditakse oma probleeme, tegeletakse oma armastatud puudustega. Nähakse teises vaid vigasid. Kui mõlemad teevad, siis justkui kasvatavad üksteist, lõpuks ei astu kumbki arenguteel ühtki sammu. Probleeme kantakse üle ka lastele siis seovad nii
Eesti kirjanduses kujunes klassikaline rangevormiline novellitüüp välja E. Vilde ja F. Tuglase loomingus. Vabavormilise novelli kujunemine on seotud K.A.Hindrey novellistikaga. Vabavormiline novell: tegevustik ei pea olema eriline ega väliselt tähtis, küll aga tähenduslik. Ühe põhijoonena võib nimetada eelmainitud H. James teise efekti võimalust, mis põhineb jätkuvusel ja komplitseeritusel Samuti on oluline hajutav, mitmesuunaline pingestatus. Võivad esineda ka kõrvaltegelased. Veel erilisest novellilõpust. Lõpu teravus ja tähenduslik kaal on vahetus seoses pikkusega: lühemates novellides on lõpp suurema tähendusliku koormusega. Puänt on tegelikult üks novellilõpu erijuhtum. Ka ilma üllatuslikkuseta jäävad lõpulaused eelnenut mõtestama. Struktuuri koha pealt rõhutab Liiv novelli piiratud mahtu, lühidust, kvantitatiivset eripära, mis tingib kvaliteedi
näiteks "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti oluline paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatut motet või ilmalik laul. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osa koosnevad Kyrie eleison, Gloria in excelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus, Benedictus ja Agnus Dei. Barokkajastul missa väljendas jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus kõik see on iseloomulik vokaalsümofoonilistele suurteostele ning sealhulgas ka missale. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Laulu sisu, sõnad ja tekst olid väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule olid tasakaalus. Missale ajavahemikus 1750 1820.a. oli iseloomulik vormitäitus. Klassitsismi ajal missas väljendus selgus ja lihtsus. Üheks iseloomujooneks on ka reeglipärasuste rõhutamine
Austrias. Harmoonia ebapüsiv, suured koosseisud, suur osatähtsus vaskpillidel, kadus 20.sajandi algul. 14. Gustav Mahler a. Sümfooniad programmilised, väga pikad, esituskoosseisud suured b. Orkestrisaatega laulutsüklid c. Bröömimaalt (praegu Tsehhi), pigem dirigent, juut, lahkus USAsse 15. Richard Strauss a. München, ajalugu & filosoofia, dirigent b. Jaguneb kaheks: lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika. Loomingus olnud süzeeline pingestatus viitas eelseisvale ekspressionismile c. Sümfoonilised poeemid ,,Nii kõneles Zarathustra", ,,Don Juan" d. 14 ooperit ,,Salome", ,,Elektra" 16. Impressionism. a. Peatähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel. Kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega, vormiosade piirid hägustusid. Huviorbiiti tõusis pentatooniline laad ja täistoonlaad. 17. Claude Debussy a. Kõige mõjukam impressionist, Rooma preemia b
-20. sajandi. Kujutamislaad on realistlik, seda rikastavad tähendusmahukad sümbolid. Tema proosas domineerivad töö, kooskõla loodusega ja tänulikkus elu ees. Traadi tegelased suudavad vaatamata ränkrasketele katsumustele neist väärtustest kinni hoida. Nagu ka luules, on ka proosas Traadile oluline kõlbeliste hoiakute sisendamine ja vaimsuse kaitsmise missioon, millest tuleneb ka ta loomingu tõsidus ja eetiline pingestatus. Ta on ka erakordselt mitmekülgne, ta suudab sügavalt sisse elada ajalukku ja olevikku, linna- ja külamiljöösse ning kehastuda ümber erinevateks tegelasteks – muu hulgas esitada ka naise vaatepunkti. Traadi proosa tuumtekst on lühiromaan „Tants aurukatla ümber“, mis ilmus 1971. Jaan Undusk nimetas seda teost „külaelu ja kosmilise ringkäigu avangardistlikuks sünteesiks“ ning „avangardistliku-tartumurdeliseks Tammsaareks“. Toomas Liiv on kirjutanud romaani kohta:
Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandil sai see vana stiili pilkenimeks, pidades seda kummaliseks, ebaloomulikuks, liialdavaks. (Hiljem, kujunedes ajastu nimetuseks, halvustav hinnang kadus.) Muusikas sai barokkstiil alguse Itaalias, seal kujunes enamik uusi muusikažanreid ja itaalia muusikud andsid tooni igal pool Euroopas. Barokkmuusika üldiseloomustus Muusika hakkas väljendama jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus, teatraalne esituslaad – need on barokkmuusikale väga iseloomulikud. Kasutati suuri tempokontraste, samuti järske piano (vaikselt) ja forte (valjult) vaheldumisi. Kui varem esitati heliteos enam-vähem ühtlase kõlatugevusega, siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist (crescendo) ja kahandamist (diminuendo). Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Varem, renessansi muusikas,
tundeküllus, emotsionaalne jõud, rutakad ja Franz Marc (1880- 1916) kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad, Paul Klee (1879- 1940) laskuvad võin on ringjalt ühendatud, oluline on värvi ja vormi ühtsus, salapära, pingestatus, pargivaated, värviküllus, salapära, põnevus 20.saj geomeetriline Vertikaalsed või horisontaalsed jooned, punane, Piet Mondrian (1872-1944) (1910?) abstraktsionism kollane, sinine, puud, luited, kirikud, (neoplastitsism, tasakaalustatud, kompositsioon, konstruktivism) 20
4) kõige selle kõrval ka lokaalsed konfliktid, kus nö lasti aur välja. USA ja NL valduste kokkupuutepunktides //nt Korea sõda, Vietnam, konfliktid endistes koloniaalvaldustes. Sellega prooviti testida vastaspoole tugevust, mingis ulatuses katsetati nendest väiksemates konfliktidest uut relvastust (NL peamiselt Aafrika kodusõdades, USA Vietnamis). + mida veel vahel rõhutatakse erinevates käsitlustes: + Saksamaa küsimus – (saksa päritolu analüütikute poolt), külma sõja pingestatus oli pingestatus saksamaa pärast. Ka Austria jagamine okupatsioonitsoonideks. + külm sõda oli võitlus kolmanda maailma pärast, mitte niivõrd kahe vastasseis, vaid võitlus vabade mõjusfääride pärast. + pingestatus väljendus kõige teravamalt kosmoses, propagandistlikus mõttes. Külm sõda – kuidas terminit kasutatud: - võimalik minna väga kaugesse minevikku, nt maurid ~ 1300. a. - II ms lõpul (1945) kasutas mõistet üks kirjanik Orwell
sissetulekuid. Mõlemad rõhmitused räägivad väljendusest, kuid see väljendus on erinev /rõõmu väljendus, õnnetunne; rahutus, ühiskonna kriitika, maailmavalu, igatsus parema ühiskonna järele/. Ekspresionistid kujutasid köike dramaatilises valguses, suhtumist ümbritsevasse püüdsid näidata iimeste ja objektide tahtlikus deformeerimises. Kohati kasutavad teravaid värvikontraste, samas möned maalid tahtlikult porised. Inimesed sünged, kohati karikatuursed. Pingestatus, ärevus. Depressiivsed inimesed. Rühmitus tegeles ka graafikaga (litograafia ja puulõige). Kirchneri värvid pole eriti hullud, ekrp.väljendus deforemeerimises. Emil Nolde ,,Maskide vaikelu", ,,Ristilöömine", ,,Naine ja Pierrot", KUBISM: 1905.foovid ilmusid, siis paar aastat esinesid seal vabalt, kui siis ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saame rääkida kubismist. Kubistid said ka alguses nimetuse pilkest. Kuna looming vastas nimetusele, jätsid nad selle
1.1.5 Kokkuvõte Konfliktid on igapäevaelus vältimatud. Kuigi konfliktid võivad olla inimese jaoks lõhestavad, isegi kohutavalt purustavad, on nad ometi mõningatel juhtudel kasulikud. Realistliku konflikti puhul on olemas vastukäivad vajadused, eesmärgid või väärtused. Mitterealistlikku konflikti põhjustavad asjatundmatus, eksitused, ajaloolised traditsioonid, eelarvamused, kehv töökorraldus, emotsionaalne pingestatus. Mõningaid konflikte on võimalik targalt ennetada ja mõningaid kontrollida ehk nendega toime tulla. Vältimatu konflikti edasilükkamine annab halvema lõpptulemuse, kui konflikti varajane ja otsekohene lahendamine. Kahjulik on ka konflikti eitamine, vältimine, allaandmine või domineerimine, sest ebameeldivatest vastuoludest eemalejäämine on lühiajaline enesepettus (Bolton 2002:279).
sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust. *Eristatakse kahte peamist koolkonda: naiivempiritsism (range empiiria) ja loogiline empiritsism. Esimese järgi tuleneb ainuke teadmine meeletorganite läbi. Teooriad on lihtsalt empiiriliste kogemuste “kogumid” vms. Ühesuunaline liikumine. Teise järgi on ka eelnevatel teadmistel, ajaloolistel tingimustel, uskumustel, kontseptsioonidel oma roll. Ei ole puhast empiirilist teadmist. Seepärast ka teatud pingestatus empiiria ja teooria vahel 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) „Kuidas on“ lausetest ei saa loogiliselt järeldada „kuidas peaks olema“ lauseid. Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku
kirjanduse teener. Tekst on vaid üks ja mitte tähtsaim lavastuse komponent. Vastureaktsioon sõna kaitseks. Teater on mäng (rituaalne mäng). Teatri alus ja algus on näitleja kes mängib. Mäng on tee iseenda tundmaõppimiseks ja avamiseks. Vaba mäng, lapse mäng. Teater tegeleb elu põhiküsimuste, püsisituatsioonidega, müütide ja arhetüüpidega. Lavalised sümbolid ja metafoorid , mis väljendavad vaimset/psüühilist reaalsust. Ekspressiivne mäng, emotsionaalsus, pingestatus. Ebaharilik plastika, karjed ja sosinad [kavatsuslik müra]. kontrastid ,,pausid ja puhangud"; üleminekud (äkilisus): ekstaas ja ahastus, lüürika ja paatos, klounaad ja tragöödia jne. 16.Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri
· Sündmused pidid mahtuma ühte ööpäeva ja ühte tegevuspaika tõepärasus oleks nii ehk suurem. · Igasugune üleloomulikkus on taunitav, seiklused ei mahu tragöödiasse enam. · Sündmustiks pidi mahtuma nüüd kõnesse, seega monoloogide osa kasvas. Pikad arutlused, mõtisklused, analüütilisus, psühholoogilisus. Pierre Corneille · Tema loomingust saab klassits. Teater alguse (tragöödia) · ,,Cid" enesevaatlus, psühholoogiline pingestatus. Voltaire arvates on see hingesuuruse kool. Tunnete proovilepanek jne. Jean Racine · Klassitsistlik draama saavutas temaga oma täiuse. · Teda köitsid eraeluintriigid ja psühholoogilised konfliktid. · ,,Aleksander Suur", Corneille kujutab kangelasi; Racine inimesi. · Näitab ka elu reaalseid tunge, paneb tegelasi piir-situatsioonidesse võitlus iseenda ja tunnetega. Moliere
2. Siuru-aegne (1920. aastate keskpaigast Siuru lõpuni), klassikaline periood 1930ndateks on luule positsioon muutunud: meeleline pool küll säilib, aga luuletaja rolli nähakse teisiti. Luuletajat ei juhi veri ega maised ihad, pigem tekib ettekujutus luuletajast kui pooljumalikust väljavalitust, kes suuri tõdesid ja suurt traagikat vahendab. Narratiivne ehk jutustav pool luules süveneb, mis mingil moel tipneb „Õnne varjutuses“: nõtke jutustamine, narratiivi pingestatus. under toetub suurtele tekstidele. „Õnnevarjutuse“ ballaadidele saab ainest kolmest põhiallikast: Piibel (piibellik kõla ja haare), baltisaksa legendid („Porkuni preili“, „Rändav järv“) ja eesti rahvaluule. Aeg- ajalt on räägitud Under saksapärasusest, sest kasutab saksa ainest ja on üldiselt ka saksa kultuuri taustaga, erinedes ses osas Tammsaarest ja Lutsust. On leitud, et Underil on baltisakslastele omane subtiilsus. 1930ndate tekstide nihked on
Tavaliselt ongi seljaprobleemiks mingi ühekordne väiksem trauma, mis aja jooksul hakkab kogu keha tööd häirima ja halvama. Isikliku kogemusena olgu ka töö autoril ära märgitud 2009. aastal eriarsti dr. Tiit Ilvese visiidil seljadiski väikene sopistus ja sellest tulenevalt parempoolsete seljalihaste häiritud töö. 2010. aastal läbiviidud uuringus avaldab ajakiri "Dance Teacher" 10 peamist vigastuste liigitust tantsijatel: kaelapinged, õlarotaatori pingestatus, alaselja hädad ja lihasspasmid, nn. plõksuv puusaliiges, põlvevalu sündroom, ära nihkunud menisk, sääreluu ja hüppeliigese kõõlusrebendid, Achilleuse kõõlus, pöiavõlvi probleemid ja kannaprobleemid (Wozny 2010). Artiklis võtavad sõna J.G. Hass, Uus-Meremaa spordimeditsiini ja ortopeedia spetsialist, Pilatese õpetaja; M. Liederbach, Tantsuvigastuste uuringute keskuse director New York´st; J.
Pidustuste juures (võiduajamiste võitja?) Pärast II ms leitud merest teine pronksist kuju Uudne tegevus, pingestus Kolmas teoste grupp: Türanni tapjad Peaks asuma Napoli arhitektuurimuuseumis Enne 480.a seisab agoraal - turuplatsil, profaanne monument mitte Jumalale Autor Anthenor 5.saj kettaheitja. Figuurid hakkavad tegutsema. Pingestatus. KREEKA EHITUSKUNSTI TEINE ÕITSEAEG E. HILISKLASSIKA IV SAJANDIL eKr JA HELLENISTLIK AEG 4. sajand eKr teine õitseaeg. Suurem rõhk tunnete ja siseelu väljendamisel, vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, toonitatakse õrnust ja leebust – kanis stiil. Looduslähedus ja realism. Individuaalne kujutusviis. Ka jumalaid kujutatakse realistlikumalt ja maisemalt.
STRUCTURE AND MEANING Struktuur võib sündida planeeritult, aga ka intuitiivselt prooviprotsessi käigus. Kuid ALATI KANNAB TA TÄHENDUST, sest - meie keha on meedium, mis sündmusi mingil viisil mõtestab - kehal on INHERENT struktuur - jäsemed, mille liikumine (selle disain ja motivatsioon) tekitab midagi vaatajas - pulss - hingamine - iga esitaja ja vaataja on ontuitiivselt seotud dünaamiliste muutustega (öö ja päeva vaheldumine jne.) - emotsionaalne pingestatus ja vabadus - me ei kõnni tagurpidi ja pea alaspidi - me ei kõnele suvalisi sõnu ritta pannes KUI SA STRUKTUREERID OMA TÖÖ VASTAVALT OMA INI)MLIKULE OLEMUSELE, SAAB VAATAJA KA INIMLIKU KOGEMUSE TÖÖST. Kui sa ei toetu oma inimlikule kogemusele, saame töö, mille vorm on sündinud iseenda pärast kuid miks ka mitte selline võimalus? PEAKÜSIMUS: MIS ON STRUKTUREERITUD MILLEGA JA KUIDAS SEE ONB KOKKU PANDUD? VORMIÜLESEHITUSLIKUD MÕISTED JA MANIPULATSIOON VORMIGA
Liiv "Ma lillesideme võtaks" Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. parallelism- ühe mõtte teiste sõnadega kordamine "Ema viis hälli heinamaale kandis kiige kesa peale" "Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnad õpetagu" ("Kalevipoeg") antitees- vastandamine inversioon- ebatavaline sõnajärjestus 29 Koju ma tahaksin minna väga ellips- sõnade ära jätmine, et tekiks pingestatus Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? sidesõnatus/-kus Kõnekujundid: - euferism- peiteline väljend hunt: võsavillem, susi, metsakutsu perifraas- ümberütlev väljend loomade kuningas, ladina köök (apteek) allegooria- mõistukõne hüperbool- liialdatud suurendamine Sajab ja sajab lõpmata. Ääretu meri litootes- liialdatud vähendamine pöialpoiss, sipelgapiht
kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament viib tema vastukaku tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab. Ta püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt päritud elutunne osutus tugevamaks
teater. Valgustus oli väga oluline ja seda kasutati lavastuse rütmi markeerimisel. Tihti rakendati kontrastiprintsiipi: valgusel ja varjul tähendused. Lava kujundasid tihti ekspressionistlikud kunstnikud. Ekspressionistlik näitlemisstiil on väliselt surnukahvatu (näod ja grimm). Näitlejate hääl on läbilõikavalt terav. Intensiivsus, jõulisus, täpsus ja suurepärane diktsioon. Plastika, liikumine oli nurgeline. Däubler (1916): lihtsustatus, täpsus, kiirus, silmutaansus, pingestatus. Hasenclever, Toller, Kaiser. 10) Retrospektivism ja futurism Venemaal Vene avangardi vastus sümbolismile ja impressionismile. Põhjused selleks poliitilised: 1905 revolutsioon tsaarivõimu vastu. Suruti maha, aga tsaarivalitsuse kontroll kunstide üle vähenes. Seetõttu tekkisid paljud kunstivoolud, millest paljud olid huvitatud radikaalsetest reformidest. Peterburis ja Moskvas oli kabareekultuur,
olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament viib tema vastukaku tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab
milles autor jutustab merineitsi ja noore peremehe armastusest ("Merilehmad"), kiivusest ("Tuudaimimarjad") või inimnahkadega kaubitsejast ("Nahakaupleja Pontus"). Underi viimaseid luulekogusid varjutab sõja- ja põgenikutraagika. "Mureliku suuga" (1942) on vastuhakk vägivallale ja hävingule; "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) on kantud sünnimaa kaotuse valust, kojuigatsusest ja mälestustest. Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud: "Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." Pilet 14 Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal
merineitsi ja noore peremehe armastusest ("Merilehmad"), kiivusest ("Tuudaimimarjad") või inimnahkadega kaubitsejast ("Nahakaupleja Pontus"). Underi viimaseid luulekogusid varjutab sõja- ja põgenikutraagika. "Mureliku suuga" (1942) on vastuhakk vägivallale ja hävingule; "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) on kantud sünnimaa kaotuse valust, kojuigatsusest ja mälestustest. Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud: "Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega
sammaste järkjärgulise madaldamisega. Väike San Andrea al Quirinale kirik ( 1653-58 ) aga tundub olevatotsekui etteastuv portikus. Vaatamata erinevate arhitektuurivõtete rikkalikule arsenalile, mõjub Bernini looming üsna rahulikuna itaalia baroki suurmeistri F. Borromini ( 1599-1667) poolt tehtu kõrval. Borromini rakendab oma teostes äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Tema ehitistele on omane jõuline dünaamika ja maksimaalne pingestatus, puhuti isegi veidrus ja ekstravagantsus. San Carlo alle Quattro Fontane (1638-41, fassaad 1667 põhiplaanis domineerivad kõverjooned, ovaalile orienteeritud põhiplaan on üks barokile iseloomulikke võtteid ) jätkuvad fassaadi kujunduses, mis üleni voogab ja lainetab, haarates sellesse liikumisse kõik barokile iseloomulikud detailid - ovaalid, kartusid, poolsambad, kolmnurk- ja segmentviilud. St. Ivo kabeli põhiplaani ( 1642-60 ) moodustavad kaks ristamisi teineteisele
anda. Veel üks valu tekkepõhjusi on koljusiseste või -väliste veresoonte laienemine või kontraktsioon, kus peavalu tekitavad veresoonte seintes olevad retseptorid. Sel juhul on valu sageli ühepoolne ja pulseeriv, näiteks võib tuua tüüpilise migreeni. Edasi võib tugeva peavalu põhjustada aju pehmekelme ärritus kas siis põletikuliste protsesside või seal tekkinud verejooksu tõttu. Üks sellega kaasnevatest tüüpilistest nähtustest on reflektoorne kuklapiirkonna lihaste pingestatus. Kõige viimasena, kuid samuti mitte harva, võivad peavalu tekitada ka hammaste, lõualuu, ninakõrvalurke, kuulmekäikude või silmade, nina ka koljupiirkonnas esinevate perifeersete närvide häired (ajunärvide kohta vt peatükki „Anatoomia ja füsioloogia alused“). Kontraktsioon – lihaskiudude kokkutõmme Migreen – hooti tekkiv peavalu, mis võib kesta tunde või päevi Peavalu põhjused ja sümptomid Peavalu võib tekkida väga erinevatel põhjustel
annaabi.ee 
