10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinusss
Õppematerjali autor
Taiese analüüs Analüüsiks valisin Picasso teose ,,Vana kitarrimängija" ,mis on maalitud 1903.aastal. See teos asub praegu Chicagos, Kunsti intsituudis. Teose teostamise tehnikaks on õlimaal lõuendil ja laiemalt on tegu tahvelmaali maalikunstiliigiga. Taies on süzee järgi allegooriline maal. Teos on maalitud Picasso sinisel perioodil, seega on põhivärviks sinine erinevate varjunditega. Lisaks on veel kasutatud pruuni , sinakasrohelist ning hallikaid toone.Värvid on omavahel läbisegatud. Kogu maal on kujutatud külmades toonides, seega põhiliseks koloriidiks on külmad toonid. Jooned on töös tumedamaga joonistatud ning mõnes kohas on esile toomiseks kasutatud samuti tumedamat värvi. Samuti on Picasso kasutanud teatud joonte esile toomiseks varje ning nende mõju. Jooned on pehmed ning sujuvad
SKULPTUUR Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: 1930. aastatel oli tõus Inglise skulptuurikunstis. Henry Moore ja Barbara Hepworth hakkasid looma teoseid abstraktses laadis. Populaarne teos Barbara Hepworth ,,Three Forms" 1935 Saksamaa: Skulptorid Ernst Barlach, Wilhelm Lehmbruck ja Käthe Kollwitz, figuurid moonutatud ANALÜÜS "Pimeda mehe hommikusöök" Analüüsiks valisin Picasso teose Pimeda mehe hommikusöök, mis on maalitud 1903.aastal. See teos asub praegu New York`is, Metropolitani muuseumis. Teos on maalitud Picasso sinisel perioodil, seega on põhivärviks sinine erinevate varjunditega. Lisaks on veel kasutatud pruuni ning hallikaid toone. Üldiselt jätab maal külma ning kalgi mulje. Jooned on töös tumedamaga joonistatud ning mõnes kohas esile toodud. Samuti on Picasso kasutanud teatud joonte esile toomiseks varje ning nende mõju
Ainult Matisse jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teoseid: ,,Toredus, vaikus, iharus." (1904-1905). ,,Avatud aken" (1905). ,,Elurõõm" (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINC (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954)
point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD ● GEORGES SEURAT (1859 – 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega. Tema eesmärk oli muuta impressionism teaduslikuks. Selleks luges ta palju värviteooriat ja teadust, tahtis aru saada, mis on värv.
triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917)
toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917)
Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni neiud. 1907 Vormi revolutsioon! Naiste vormide tõlkimine geomeetria keelde. Analüütiline ja sünteesil põhinev kubism. Leger – purism. Puhtusel põhinev. Puhtuse kategooria äärmuslik vorm.
Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas. 1 Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973). Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult tuttav kunstitehnikatega ja äratas juba varakult tähelepanu suurepärase joonistaja ja maalijana. Huvitav on , et hiljemgi, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi". Tol ajal viisid kõigi kunstnike teed Pariisi. Picasso asus sinna 19-aastaselt ja jäi ülejäänud eluks Prantsusmaale. Esimese paari
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid