"Tants" Matisse - analüüs (3)

„ Tants” H. Matisse
H. Matisse „Tantsul” on kaks varianti. Esimene neist valmis 1909. ning teine 1910 . aastal. „Tants” on üks fovismi suurimaid śedöövreid. Maal loob tunde täielikust harmooniast ja sünergiast. Meeleolu on elujaatav ning rõõmus meeleolu. „Tants” on kirglik ja väljendusrikas.
„ Tantsus ” on kolm põhitooni: punane, sinine ja roheline. Valgust ja varje ei ole – nii värvid kui vormid on lihtsustatud, et tuua paremini välja maali erksus. Teose üldine koloriit on tasakaalus. Taevas ja maa on kujutatud külmade toonidega, neile vastukaaluks on inimeste kehad kujutatud sooja tooniga. . Paganlikus usundis tähistas nende värvide kooslus inimese, maa ja taeva ühtsust – Matisse punased figuurid , mis tähistavad inimese sisemis soojust, tantsivad sinise taeva all, rohelisel künkal, mis kord kaob nende jalge alt, kord tõuseb nende lähedale. Kontuurid on selged ning tugevad. Pildi ruumiküllus annab edasi figuuride dünaamilisust. Vormid on ümarad, pinnalised ning sümmeetrilised. Tegu on õlimaaliga ning tekstuur on sile.
Maalil on kujutatud kolme põhilist komponenti: Taevast, maad ja tantsijaid. Suurema osa taustast hõlmab taevas. Esiplaanil on hõõguvad kehad asetatud ringi. Vasakpoolne tanstija näib oma liigutusi kontrollivat, samas kui teised on üksteisele lähemal ja justkui hõljuvad kaalutult. Nad liiguvad rütmikalt paremalt vasakule, ning ülevalt alla. Maali vaba rütmi loob värvi ja vormide koosmõju. Maali pingestatus on saadud eelkõige värve vastandades. Ruumilisus on saavutatud värvide abil.
„Tants” keskendub tantsijate, maa ja taeva vahel tekkivale sünergiale. Teema on elurõõmus ning õhutab, et inimesed on loodusega ühed. Matisse sai inspiratsiooni kaluritelt ja talupoegadelt, kes rannas ringtantsu esitasid. Matisse kasutas ringi kui vana, juba Prantsuse renessansi aegset sümbolit, et anda edasi 20. sajandi tempot ja väljendusviisi. Ta armastas mustreid ja islami kunsti ning nende komponentide ühinemisel valmis „ Tants “. Matisse ühendas harmooniliselt oma instinktid teadlikkusega, ega külvanud seda üle liigsete emotsioonidega.
Matisse tähtsus kunstiajaloos on suur. Ta leidis, et akadeemiline kunst on oma aja ära elanud ning ainus viis maalikunsti päästa, on seda uuendada. Matisse oli julge, ta katsetas selgete värvidega ning uut tüüpi vormidega. Ta oli fovistide keskseim kuju. Rühmitus võttis eeskuju Van Goghi teostest. Enne „Tantsu“ valmis Matissel palju maale, mis sisaldasid endas selle teose komponente, kuid see õlimaal oli neist kõigist ekspressivseim. Matisse mõju teistele kunstnikele on tunda tänapäevani. „Tants” on erakordne oma liikuvuse , harmoonia ja tunnete väljenduse poolest.