Paul-Viiding (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

odp

Paul Viiding

Paul Viiding Anni Kassuk 11e Kuressaare Gümnaasium 2008/2009 Paul Viidingu elulugu Paul Viiding oli luuletaja, prosist, kriitik ja tõlkija. 1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna.  Paul Viidingu elulugu

Eesti keel

16

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras. Arbujad tuleb sõnast arp ­ nõiatrumm. Arbuma ­ nõiduma, loitsima. Arbujate liidriks oli Heiti Talvik. Stalinismi ajal keelustati nende looming ja nad visati kirjanike liidust välja. Henrik Visnapuu 1890- 1951 Sündinud Viljandimaal Helme vallas. Isa oli mõisatööline. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja eksami ning töötas õpetajana külakoolides, 1912.a Tartus. Gümnaasiumi

Kirjandus

26

doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Valdav osa linnaluulet on aga linnaelu vastuolud. Räägitakse linnanaiste teemal: näiteks on põlistest naisekohustustest loobunud tegelane sinisukk on sageli prostituut. Näiteks Rond „Naine“.  Erni Hiir viljeleb futuristlikku luulet.  Ühiskonnakriitika ja realism: Sütiste ja Barbarus.  Kaks vastanduvat rühmitust: Kirjanduslik Orbiit 1929–31 (Hiir, Kivikas, Palgi, Sütiste, Urgart jt) ning Arbujad 1938 (Alver, Talvik,Kangro, Sang, Merilaas, Viiding, Masing, Raud). 1930ndatel jätkus siurulaste kõrgetasemeline looming, aga mitte enam „Siurus“. Underi kogud omandasid üha mõjusama filosoofilise kandvuse. Semperi ja Barbaruse looming reageeris ühiskonnas toimuvatele muutustele, sh Euroopas tekkinud fašismiohu ilminguile. Oluliselt rikastasid luule üldpilti 1930ndate debütandid, kelle elutunnetuslik tagapõhi ja poeetiline kultuur erinesid varasematest

Eesti kirjandus

41

doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus

32

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

Modernism, postmodernism, sürrealism. Autorid: Aleksander Suuman (3 kirjanduslikku nägu: nooremapoolne, traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) ­läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding.  Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb.

Kirjandus

21

doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

,,Noored partisanid" (1935), mis räägib Vabadussõjast, rahvuspoliitiline. Sütiste osales Vabadussõjas, oli isiklik kogemus olemas. Sütiste loomingu lõppjärk langes okupatsioonide ja kirjanduses toimunud järskude muutuste aega. Ta oli üks vähestest, kes suutis poliitilises luules ja tellimistöödes lüüa meeldejäävat ja isikupärast. 16. Arbujate tegevus ja looming. Arbujad ­ Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. Arbujad olid vaimulähedased. ,,Arbujad" on üks mõjukamaid luuleajaloos avaldatud luuleantoloogia, mille koostas 1938.a tollane kirjandusuurija Ants Oras, kes tahtis noorema Eesti luule koondada. Ants Oras on säravaid kirjandusuurijaid, kes 20. sajandi jooksul üldse on olnud. Oli ka tõlkija. Sai alguse suur klassikaline tõlketraditsioon. Betti Alver tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" eesti keelde.

Kirjandus

42

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.

Kirjandus

37

docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)