Albert dürer, Pieter Bruegel the Elder (0)

Albrecht Dürer (21. mai  1471  Nürnberg – 6. aprill 1528)
Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik , mitmekülgne kunstnik ja teadlane , renessansskunsti suurmeister . Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika . Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur  passioon " väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost.
Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust.
Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel ('' Autop . Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis väljendub tema enese väärtustamine.
Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel:
''Rüütel, surm ja kurat'', kus on teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis '' Melanhoolia ''
Samuti iseloomustab tema töid detailirohkus ja peenus. Detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega.
Ääretu jõu ja väljendusrikkusega kujutas ta kodumaa ja ajastu vastuolusid. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega - ilu ideaal mitte antiigist , vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest.
Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Siit on pärit ka tema jõuline, kuid rahutu joon, üldine pingestatus ning kiindumus dramaatilistesse teemadesse, kus võib näidata inimlike kirgede kokkupõrget.
Ta tegi ka vase- ja puulõikeid ja täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu.
Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (nn. „Suur Passioon“ ja „Väike Passioon“) või Johannese Ilmutusraamatust vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „Püha Hieronymus “, „Melanhoolia“ jt.
Pieter Bruegel the Elder 1525- 1569
Pieter Bruegel vanem sündis Bredas, hiljem tegutses Antverpenis ja Brüsselis. Aastal 1553 käis ta Itaalias. Bruegeli hüüdnimi on "Talupoegade Bruegel", sest ta armastas eriti kujutada talupoegade elu. Ka piiblist(piibli teema - sarnasus Düreriga) laenatud teemad esinevad tegelikult kujutistena tolle aja Madalmaade elust.
Ja ka just sellel aastakümnel toimus Madalmaades laiaulatuslik vabadusliikumine Hispaania võimu alt pääsemiseks. Pieter Bruegheli maalidel näeme selle ajastu viletsust, tavaliste inimeste halli argielu ja harvu pidupäevi. Brueghel tunneb nende ohjeldamatust, lihtsameelsust, aga ka nende tööindu, rahvatarkust, teravmeelsust.
Bruegel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Oma Itaaliasse reisil õppis ta tundma itaalia klassilist kunsti, kuid ei alistunud mitte itaalia mõjudele, vaid sulatas kõik need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega.
Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm". 
Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ("Surma triumf " Madridis Prado muuseumis ). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda.
Bruegel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris- maastikumaali kunsti põhjendajaid. Vanematel meistritel oli maastik koostatud üksikutest "motiividest"; Bruegel seevastu näeb ja tunnetab maastikku ühtlase tervikuna . Bruegel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust - neis on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev. Bruegel oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, oskab valguse ja õhu kujutamisel tabada kõige peenemaid nüansse. Horisont on ta töödes tihti väga kõrge.
Figuurid , mis ta maastikke elustavad, on sulatatud maastikuga ühtlaseks harmooniliseks tervikuks ja aitavad kaasa maastiku elustamiseks ja meeleolu suurendamiseks . Rahulikkude ja idülliliste maastikkude kõrval on ta loonud ka süngeid ka kurvameelseid, samuti aga ka võimsalt-dramaatilisi looduspilte ("Torm merel" Viini muuseumis). Tema maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkast koloriidist.
Pieter Brueghel vanem suri Brüsselis 1569. aastal.