Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma
(tänapäeva Türgis) läände. Kahjuks puuduvad kindlad andmed tema elukäigu kohta. Ta kasvas üles kristlikus peres ning pühendus juba noores eas Jumalale. Laiemalt saigi ta tuntuks alles Myra piiskopina. Pärimuse järgi valiti Nikolaus Myra piiskopiks „juhuslikult“ ehk siis jumaliku ettehoolduse tulemusena. Pärast linna senise piiskopi surma kogunesid naaberpiiskopid valima Myra kogudusele uut ülemhingekarjast. Üks piiskoppidest kuulis öösel häält, mis käskis piiskopiks valida selle, kes hommikul kõige esimesena kiriku uksest sisse astub. Selleks osutuski Nikolaus, kes hiljem tõepoolest uueks piiskopiks pühitseti. Tollastel aegadel ei oodatud piiskopilt ainult isiklikku vagadust, jumalateenistuse juhatamist ja jutlustamist, vaid ka tema hoolde usaldatud inimeste kaitsmist, vaeste ja haigete abistamist, süütute ja rõhutute eest kostmist ja veel paljugi muud. Arvukates legendides ja
Ordulinnuseid ja neid ümbritsevaid piirkondi (komtuurkondi ja foogtkondi) valitsesid komtuurid ja foogtid, neid abistasid konvendid. Ordu algusaegadel oli komtuuri ja foogti vahel selge seisusevahe, hiljem see kadus. Liivimaa Ordu sõjaväe (15. sajandi alguses umbes 4000 meest) moodustasid rüütelvennad koos sõjasulastega ja vasallid; 14. sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480 Vormiliselt oli Liivimaa Ordu kui Mõõgavendade Ordu õigusjärglane Liivimaa piiskoppidest läänisõltuvuses, kuid olles piirkonna tugevaim sõjajõud, saavutas ta 15. sajandi teiste Liivimaa maaisandatega võideldes (visa vastupanu osutasid sel ajal Riia peapiiskop, Riia linn ja Tartu piiskop) poliitilise ülevõimu. Ordu valdused (ligi Liivimaast, aastani 1347 umbes 55 000 km2, hiljem umbes 67 000 km2) olid tegelikult iseseisev feodaalriik. 14. sajandi lõpust toimus Liivimaa Ordus (nagu Saksa Orduski) vestfaallaste ja reinimaalaste sisevõitlus, 15. sajandi keskpaiku saavutasid
ja läbitöötamisele. Siis saabus hetk, mil noor briti teadlane Alfred Russel Wallace saatis Darwinile tutvumiseks oma artikli evolutsiooniteooriast. See oli murdepunkt, kus Darwin sai aru, et ta peab oma pikaajalise kogumistöö lõpetama ja raamatu valmis kirjutama. Ilmselt ei oleks keegi teine toona suutnud seda niisugusel kujul kokkuvõtvalt monograafiana kirja panna ja tänu sellele saavutaski teooria oma jõu, mis tingis lausa piiskoppidest vastasrinde moodustamise. Mõni väike artikkel kuskil teadusajakirjas ei oleks teooriat sellisel kujul ühiskonnaelu eesliinile toonud. Darwini evolutsiooniteooria Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Need tähelepanekud ja järeldused on Ernst Mayr kokku võtnud nii: · Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab.
See roomlane kulutas suure osa oma varandusest kulinaarsetele hobidele. Kui ainult väike jääk umbes ühe miljoni marga ulatuses alles oli, tegi Apicius oma elule mürgiga lõpu, kartes nälga suremist. Et juust kuulus ürgsete germaanlaste toidu hulka, sellest räägib Caesar oma teoses ,,Bellum Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812. aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka
Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist. Ta oli eelnevatest piiskoppidest noorem ja ambitsioonikam ning kindla eesmärgi ja laiema haardega. Kaupo - sakslaste vanem, suri Madisepäeva lahingus Lembitu - Sakala vanem, suri Madisepäeva lahingus Valdemar II - Taani kuningas, kes sekkus 1219. aastal Baltikumi ristisõtta ning vallutas Eesti alasid. Aleksander - Novgorodi vürst, kes 1240. aastatel juhtis vene vägesid. Aastaarvud 1143 - lübecki rajamine 1186 - Meinhardi pühitsemine piiskopiks 1196 - Meinhardi surm 1196 - Berthold sai Üksküla piiskopiks
ka rohkete skulptuuridega kaunistati. Mõned võrdlemisi väikese läänepoolse sissekäigu skulptuurielemendid näiteks trooniv Neitsi ja Jeesuslaps - pärinesid tõenäoliselt varasemast kirikust ning need teostati ilmselt 1180. Aasta paiku. Teised kaks portaali on juba oma ainestiku valiku poolest väga ebatavalised. Vasakul on viimne kohtupäev, mida harilikult kujutatakse ainult avalikult ligipääsetavates kohtades. Lisaks on keskportaalil kujutatud lugusid Reimsi piiskoppidest, mis esialgsel vaatlusel evivad vaid kohalikku tähtsust. Kuigi keskpostide abil eraldatud sissepääsud ei ulatu kõrgemale kui kiriku soklismsid, ulatuvad fassaadi tümpanonid sedavõrd kõrgele, et varjavad tegelikult ära aknad kuni päris lantsettide tippudeni välja. Portaalide ülesanne saab selgemaks, kui me vaatleme neid arhitektuurilises ja temaatilises kontekstis. Maakera käes hoidvat viimsepäeva portaali keskpostil
Vanim tähestik pärinebb 3.-4. sajandist. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. 14. Ristiusu kiriku teke ja levik, katoliku kiriku õpetus Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal. Kristlaste hingehoitööd tegi preester. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kirstuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Selle esimene osa Vana-Testament, on judaismi püha raamat. Uued Testamendis on neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. 15. Islami kultuur tekkis.. .
Põõrdub ristiusku 32.a. Saab Hippo linna piiskopiks. Võtab sõna peaaegu igas teoloogilises küsimuses. Kirjutab väga palju. Mõjutab katoliku kirikut läbi kogu keskaja. PIISKOPID 4. sajand on piiskoppide ajastu. Kristlastel oli komme annetada oma varad kirikule. Need nn vagad annetused tegid kiriku mõjukaks. Piiskoppidel tekivad ilmalikud huvid. Piiskoppidel on üha rohkem vaja tegeleda maiste asjadega. Selle tulemusena saavad piiskoppidest linnade tähtsamad mehed; nende kasutada on suurim majanduslik ressurss. Kiriku sees tõusevad esile teistest tähtsamad piiskopid. Osa piiskoppe hakkavad ennast pidama peapiiskoppideks. 311.a. deklareerib Rooma piiskop, et tema on kõige tähtsam. Väide tugineb sellele, et Rooma on impeeriumi suurim linn. Roomale aitas kaasa ka Peetruse pidamine esimeseks piiskopiks. Peetrus oli ka Jeesuse lemmikõpilane. Kuna imperiaalne
maistele mõnudele maiad fanaatikud ja kerjused. Päritolult oli neid igasuguseid. Üks kõige julmemaid kiriku timukatest oli Tomas da Torquemada, kes oma 18 aastat kestnud ameti (1480-1498) kestel põletas elusalt üle saja tuhande inimese. Inkvisiitoritel olid piiramatud õigused. Töödealaste kuridegude eest ei saanud neid keegi kirikust välja heita peale paavsti enese. See kõik asetas inkvisiitorid peajagu kõrgemale piiskoppidest, kuigi ka viimaste seas leidus hulgaliselt ketserite tagakiusajaid. Piiskopi poole pöördudes nimetas paavst teda ,,mu vend", inkvisaatori poole pöördudes ,,mu poeg". Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus
paavstiga ja seeläbi seal reformatsioon toimus Reformatsiooni algus: 1517. Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku seinal, mis kritiseerisid toonast katoliku kirikut ja paavstivõimu. Luhter pani kahtluse alla põhimõtted: · indulgentside kritiseerimine · kiriku vahendaja roll Jumala ja inimese vahel. Vaimulik ei vahenda, vaid peaks õpetama, kuidas Jumalaga suhelda; kuidas ise uskuda. Katolikus kirikus piiskoppidest alamad preestrid. Lutheri kirikus õpetajad. Kuna inimene peab ise uurima, siis peaks pühad tekstid olema emakeeles. Paavst jättis Lutheri väljaastumise kahe silma vahele. Paavsti arvates tegu tavalise vaimulikevahelise dispuudiga (vaidlus) ja jättis tähelepanuta. Lutheri seisukohad olid rahvale hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma
eest renti eest tuli tasuda tööga mõisa põllul KIRIK VARAKESKAJAL 5. Kiriku sissetulekud: kümnis sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 7 kristlikku sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. Katoliku kiriku hierarhia *lähtunud piiskoppidest *piirkonnakoguduste eestseisja *ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID Kloostrid keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt *suletus elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber *patukahetsuse paigad *rõhutavad oma töökust(pidasid end tööga üleval) *päranduste kaudu saavad maavalduse BENEDIKTLASED benediktlaste kloostrireeglid * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel
- Keelati muistsed usupidustused, teiste seas ka olümpiamängud - Suleti vanade jumalate templid või muudeti need ristiusu kirikuteks - Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks institutsiooniks riigis - Kirikute ehitamisel võeti eeskujuks Rooma kohtu- ja koosolekuhoone basiilika - Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigi funktsioone kandis hoolt vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust - Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. · 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks · 375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, germaanlased liikusid Rooma keisririigi aladele. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järk-järgult oma võimu provintside üle. 476 kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult Lääne-Rooma keisririigi ja vanaaja lõpp Rooma ühiskond ja eluolu.
Innocentius III toetus oma poliitilistes nõudmistes Constantinuse kingitusele. Tema ajal said paavsti vasallideks Aragón, Bulgaaria, Inglismaa, Portugal, Poola ja Sitsiilia. Ta sekkus lisaks aktiivselt Saksamaa, Prantsusmaa ja teiste riikide sisepoliitikasse. 3.PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT Varakeskaeg (476-1054) Lääne-Euroopas toimus paavsti autoriteedi tõus ja Frangi riigi hiilgus. Paavst, kes algselt oli üks piiskoppidest. Paavstil puudus ilmalik võim ning ta allus keisrile. Keisrivõimu nõrkus Läänes põhjustas paavsti võimu ilmalikustamist. Murrangu tõi Gregorius I (590-604), kes pani paavsti majandusliku aluse ninu esitles end itaallaste kaitsjana langobardide vastu. Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus. Kiriku ja keisri vastuolud olid valitsevaks. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Pippin Lühike kuulutati kuningaks- sellega sai alguse paavsti ilmalik võim Itaalias. Pippini
Läänistajaks ehk maahärraks oli Taani kuningas. Läänid kuulusid väikefeodaalidele, kes aja jooksul hakkasid oma maadele rajama ka mõisaid. B) Liivi orduriik. Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- komtuurkondadeks (mille eesotsas olid komtuurid) ja foogtkondadeks (mille eesotsas olid foogtid). Komtuurid ja foogtid kontrollisid ka ordumõisaid (mille ees seisid eraldi valitsejad). Liivi ordu läänistas erinevalt piiskoppidest ja Taani kuningast suhteliselt vähe maid "tavafeodaalidele", kuna ordu tuumiku moodustasid elukutselised sõjamehed- rüütelvennad. C) Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Sealsed maahärrad- piiskopid käitusid analoogselt Taani kuningaga, läänistades maid läänimeestele vastutasuks sõjateenistuse eest. - Haldusjaotuse kohta lugege ka õpik lk.53-54 ja 58 ning vaadake keskaegse Vana-Liivimaa kaarti õpik lk.54 ja 72.
381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad.Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool. Tänapäeval ülikoolis, teaduskonna väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud. Kes olid kantud mingi piirkonna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Kanoonikud moodustasid hiljem
Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi. Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis. Kirik ühendas ristiusulisi Lääne-Euroopas, seda, mis on õige usk, otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks. Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7.
kontrollis riik. Kaupmees ei tohtinud konkureerida teiste oma ameti esindajatega. Ta võis määrata ise oma kauba hinna, pidi järgima reegleid ja ettekirjutusi. Teatud tooteid oli keelatud väljaspool poodi töödelda. Elukutse omandamiseks vajati käendajaid ning soovistuskirju. Samuti tuli läbida ametieksam. Konstantinoopol pidas kaubavahetust põhjapoolsete rahvastega ja ka Läänega. Piiskop Piiskopi valisid vaimulikud ja tähtsamad isikud. Enamik piiskoppidest alustas oma kiriklikku karjääri mungana. Piiskop pidi olema veetnud suure osa elust kloostris. Ta oli õpetaja, kaitsja, toitja ja isa. Ideaalselt piiskopilt oodati kloostrikogemust, kõrgklassi haridust, juhivõimeid ja ühiskondlikku ettevõtlikkust. Ta pidi tegelema nii usu levitamisega kui õpetuse puhtuse ja rahu tagamisega ning samuti hoidma ühendust teiste kogudustega. Ta oli kohustatud resideeruma oma piiskopkonnas, külastama korrapäraselt kõiki kogudusi ja
palvete tundmist. · Vaimulik ordu ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel tegutsesid tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased. Need tekkisid Liivimaa misjoniseerimissoovi tõttu. Inimesed tahtsid astuda vaimulikku ellu. Piiskoppide roll: 1) Maaisandana andamite ja maksude kogumine. 2) Vaimulikena rahva aitamine. · Eesti toomkirikud asusid Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. · Liivimaa hariduslik eliit kujunes toomhärradest ja piiskoppidest, sest vähemalt 15.-16.sajandil oli enamik neist õppinud mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. See polnud tollel ajal teiste seisuste puhul tavaline. · Eesti maarahvas võttis omaks katoliku usu, sest nad arvasid, et kuna muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele, siis tuleb uskuma hakata kristlaste Jumalat. Tsistertslased Dominiiklased Frantsisklased Asutamisaeg 1098
vaimulikud olid sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. * Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, maapiirkonnad olid ristiusustamata. Järk-järgult ristiusku astuma ka roomlastega kokku puutuvad barbarid. 5. saj lõpul toimus frankide ristimine. Muidu toimus ristiusu levik sageli vallutustega või misjonäride abiga.Ainsana läks rahumeelselt ristiusule üle Iirimaa 5 saj. ( piiskop Patrick). Viimastena ristiti leedulased a 1386. * Hierarhia lähtus piiskoppidest, koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. * Kateeder- jumalakoda, kus asus piiskoppide jutuajamis tool. Sellest tulnud ka piiskopkiriku nim katedraal. * Preestri ül -preestrite ametissepühitsemine -ristitute leeritamine - kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine -altarite pühitsemine -kirikute ja kabelite sissõnnistamine -verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine * Sinod- piiskopkonna tähtamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel.
Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane.
Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane.
lemmikõpilane ning Paulus, kes sai apostliks alles pärast Jeesuse surma, olles enne kristlaseks pööramist olnud äge kristlaste vaenlane. Paulus alustas misjonitegevust mittejuutide seas, pannes nii aluse kristluse levikule kogu Rooma impeeriumi territooriumil, eelkõige kreeklaste seas. Peetrus asutas esimese kristliku koguduse Roomas, saades selle koguduse piiskopiks (30-67. a.). See on oluline selle poolest, et Peetruse järglastena pidasid Rooma piiskopid end teistest piiskoppidest olulisemateks. See väljendus hilisemas paavsti (papa lad. k. isa, saksapäraselt pabst, eesti k. paavst) institutsioonis. Rooma paavstitooli kutsutakse ka Püha Peetruse tooliks. Ka paavstikirik kannab püha Peetruse katedraali nime. traditsiooni järgi olevat see ehitatud roomlaste poolt hukstud Peetruse hauale. Kasutatud kirjandus Maailmausundid 2006 Leeriõpik osa 1 ja 2
Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele üle andma jumala armu. Ristimine, armulaud, piht, leeritamine, viimne võidmine 20) Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit. Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja.
Missio-lähetus). Iirimaal kulges ristiusustamine ainsana rahulikult, kus misjonitööd juhtis piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Rajas rohkelt kloostreid ning koolitas misjonäre. Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid oli saklaste ristija Püha Bonifatius ( 680-754). Viimasena ristiusustati leedulased 1386 aastal. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Ta oli Galilea kalur, kellest sai Kristuse lemmikjünger. Suurem osa vaimulikkonnast kogunes linna, sest seal oli enamus kirikutest. Linnas asus ka see jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool kateeder, millest on tulnud piiskopikiriku nimetus katedraal. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade etteotsa peapiiskopid. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate
Olulist osa Kristluse levikus mängisid misjonärid, kuid enamus tugines siiski vallutustele. Ainsana võeti kristlus rahulikult vastu Iirimaal, eelkõige tänu piiskop Patrickule, kes rajas kloostreid ja koolitas misjonäre. Misjonitöö innukaim läbiviija oli sakslaste ristija Püha Bonifatius(680-754). Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedulased 1386. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes esialgu olid koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Tema jutustustoolist kateedrist tuleb ka hilisem piiskopi kiriku nimetus katedraal. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava kogu toomkapiitli. Preestrite peamiseks ülesandeks oli pühitsemine. Kuid lisanus veel administratiivseid
kohustuslikku Sakramendid – rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele üle andma jumala armu. Ristimine, armulaud, piht, leeritamine, viimne võidmine 20) Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit. Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa
Feodaalide poegadest said tavaliselt kõrgemad vaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega, peagi pöeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon). Hiljem muutus riietus eriti kõrgvaimulikel kalliks ja värviküllaseks. Piiskoppide võimutunnuseks oli kõrge peakate – mitra ja spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp (hingekarjane). Paavstlus katoliku kiriku hierarhia oli lähtunud piiskoppidest. Kuigi katoliku kirik alustab paavstide loetelu apostel Peetrusest, kujunes paavstlus alles 4.-5. saj. Paavstlus kujunes 4-5. saj. Ld. k. papa – isa oli algselt kõigi piiskoppide nimetus. 4. sajandist hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Leo III Suur (440-461) andis seletuse, millele paavsti võim toetub: Rooma piiskopi tähtsust tõstis esile Püha Peetrus kui I Rooma piiskop. Kristus: “sina oled Peetrus (petros
Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast ja kuhu kuulub ka kuningas/kuninganna. Alamkoja 659 liiget valitakse 5 aastaks. Ülemkoja koosseisu ei valita. See koosneb printsidest, päritava aadlitiitliga peeridest, monarhilt saadud eluaegse aadlitiitliga isikuist, Sotimaa peeride seast valitud esindajatest, eluaegsetest Iiri peeridest, kõrgematest kohtuametnikest, peapiiskoppidest ja piiskoppidest. Liikmete arvu pole täpselt määratletud. 8 5. Majandus 19.sajandil kattis Briti Impeerium ühte neljandikku maast. Pärast Esimest ja Teist maailmasõda ja impeeriumi lagunemist, on Suurbritannia siiski tagasi võidelnud end modernseks ja jõukaks Euroopa riigiks. Ühendatud Kuningriik on üks maailma suurimaid finantskeskusi. Selle riigi majandus on nelja parima hulgas Lääne-Euroopas. Valitsuse
esindajate kogu. Neist saidki alguse tänased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks kaasaegse linna omavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Suurbritannia parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski vaid teatud elanike gruppide, mitte kogu rahva esindused. Demokraatia kujunemine on ajaloos läbinud pika tee. Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal. Ludvig I Vaga, Frangi kuningas ja Rooma keiser, öelnud kord oma ihuarstile, et riiki juhtida on väga raske ja väsitav. Arst olevat talle vastanud, et tema ei teeks kuningana mitte midagi. Kuninga
Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Esimene juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid, teine jälgis jumalateenistuse korda ja distsipliini. Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskopi valida. Kuid valitud kandidaadi kinnitas ta kas isiklikust sümpaatiast või kasust lähtudes piiskopiks mõne oma lähikondlastest. Siinsetest kõige järjekindlamalt suutis oma õigust ellu viia Tartu kapiteel, kuigi sealgi oli kolmandik piiskoppidest eri aegadel paavsti määratud. Toomkapiteel oli, piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiteel. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste - missade läbi viimine. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. Missarõivad ja-adribuudid olid väga luksuslikud nagu kirikute sisustuski
Suleti vanad templid, keelati muisted usupidustused, nende seas ka olümpiamängud. Kirik hõlmas kogu kristlaskonna, seda nimetati katoliikluseks. Kujunes välja viis tähtsamat peapiiskopkonda : Jeruusalemma, Aleksandria, Antookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis. Kristlaste usuasjade üle oli kirik kohut mõistnud varemgi, nüüd see õigus laienes ja piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma valitsusaladel. Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riiki kahe keisri vahel, kellest üks valitses ida- ja teine lääneosa. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu all ühendas. Pärast tema surma 395.aastal jagunes riik lõplikult kaheks erinevaks osaks: Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Ristiusk pööras vanade polüteistlike religioonidega võrreldes sootuks suuremat
1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554-1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele.
Piiskoppidele pidi ordu alluma. Määrus, et Mõõgavendade ordu peab alluma Riia piiskopile ja teistele piiskoppidele, niisamuti kõik, mis kiriku ja vastristitute vabadusse puutub, pidi maksma jääma ka Liivi Saksa ordu kohta (U. B. 149), kui Mõõgavendade ordu jäänused ühinesid Saksa ordu Liivi osaga. Idamaal muhameedlaste vastu võitlevail rüütliordudel olid aga suured eesõigused. Ka Saksa ordule oli paavst Honorius III (1216-1227) suuri eesõigusi annud, muu seas, et nad on piiskoppidest olenematud; paavst ise on nende protektor, on ordu piiskopp, keegi ei tohi ilma paavsti ülesandeta neid oma kohtu ätte kutsuda, laenumehe vannet nõuda ega neid kirikuvande alla panna. Ordu moodustas nagu oma ette kiriku ja riigi (v. J. Gausen, Papst Honorius III, 1895, Bonn, lk. 273). Umbes samale seisukorrale jäi Saksa ordu ka Preisimaale asudes. Selle ordu haru Liivis pidi aga, nagu öeldud, seaduse järele piiskoppidele alluma. Aga
1. soomekeelne romaan A. Kivi "Seitse venda". Agricola tõlgitud Uus Testament (1548) kujunes pikaks ajaks soome kirjakeele arenemise aluseks. 1544. ilmus "Rukouskirja Bibliasta" 1642. esimene Soome trükikoda. 1640. esimene soome keele grammatika. 1675. esimene soomekeelne luuletus. 6. Paavali Juusten, Mikael Agricola Paavali Juusten (piiskop) ,,Piiskopikroonika", ilmus 1576, ladina keeles. See on oluline kui ajaloodokument. Ta kirjutas kõikidest soome piiskoppidest alates Pühast Henrikust kuni kaasaja ja Agricolani. Mikael Agricola (1510-1577) soome keele isa. Kirjutas esimese soomekeelse raamatu "ABC-kirja". Mikael Agricola päev ehk soome keele päev on 9.04. Esimene kirjalik allikas soomlaste rahvausundi alalt on Mikael Agricola "Dauidin Psaltari" (1551) oli osa Vanast Testamendist. Mikael oli 1539-1548 Turu katedraalikooli rektor ja 1554-1557 Turu piiskop. Ta pani aluse soomekeelsele kiriklikule ja ilmalikule kirjandusele.
Kokku ilmus tal u 10 raamatut. Ta kasutas 6000-8000 sõna oma trükistes. Neist umbes 61% on jäänud siiani kasutusse. Ta kasutas nii ida kui lääne murret. Haritud inimese sõnavarra kuulub 5000 sõna. Soomekeelse ajaloo algus tugineb Agricola teostel. Tema kuju asub Turu toomkiriku ees. Paavali Juusten ,,Piiskopi kroonika" Peale Agricola surma sai piiskopiks Paavali Juusten. 1565 ilmus tema ladina keelne piiskopikroonika. Ta on oluline ajaloo dokument, sest ta kirjutas kõigist Soome piiskoppidest endani välja. Hiljem toimetati see teaduslikult, kontrolliti fakte. Ta tõlkis luteri katekismuse ja kirjutas esimese jutluseraamatu. H. G. Porthan ütles, et Juusten kirjutas üsna hästi. Porthan oli turu linna raamatukogu direktor. Ta oli ka hiljem Turu piiskop. Soomes oli sel ajal 7 kooli. Lisaks Viipuris, Rauhas, Porhos, Helsinkis, Poris, Naantalis. 1630 muudeti Turu kool esimeseks soome gümnaasiumiks, 1641 moodustati Viipuri gümnaasium. 1640 rajati Turu akadeemia
See roomlane kulutas suure osa oma varandusest kulinaarsetele hobidele. Kui ainult väike jääk umbes ühe miljoni marga ulatuses alles oli, tegi Apicius oma elule mürgiga lõpu, kartes nälga suremist. Et juust kuulus ürgsete germaanlaste toidu hulka, sellest räägib Caesar oma teoses ,,Bellum Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812. aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka
See roomlane kulutas suure osa oma varandusest kulinaarsetele hobidele. Kui ainult väike jääk umbes ühe miljoni marga ulatuses alles oli, tegi Apicius oma elule mürgiga lõpu, kartes nälga suremist. Et juust kuulus ürgsete germaanlaste toidu hulka, sellest räägib Caesar oma teoses ,,Bellum Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812. aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii hästi maitses, maksustas ta kirikupea iga-aastase andamiga, mis koosnes kahest koormast mainitud juustust. Muuseas, juba tollal kehtisid kõvade juustude normsuurused, kuna juust käibis kohustuslike andamite puhul feodaalidele maksevahendina, ning talunikud proovisid koormasse sokutada väiksemaid juustusid. Roomlastelt õppisid hapupiimajuustule spetsialiseerunud germaanlased tegema laabifermendiga segatud juustu. Selleks, et juustu maitsestada, hakati sel ajal kasutama ka
aastal Pärnusse ning 1260. aastate algul Haapsallu. Ka esimesed Taani piiskopid Põhja-Eestis ei suutnud veel piiskopkonda ja kapiitlit välja kujundada. Tallinna piiskopkonna ajalugu võib alustada aastast 1240, mil Taani kuningas annetas piiskopi ja kapiitli ülalpidamiseks maad. Pärast Riia muutmist peapiiskopkonnaks 1251. aastal jäid Tartu ja Saare-Lääne piiskop Riia peapiiskopi alluvusse, Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Erinevalt Tartu ja Saare-Lääne piiskoppidest ei olnud Tallinna piiskopil oma piiskopkonnas ilmalikku võimu. Paralleelselt esimeste piiskoppide tegevuse algusega rajati tärkavatesse linnadesse ka esimesed katedraalid ja kogudusekirikud. Tallinna toomkirikut hakati tõenäoliselt ehitama 1220. aastate lõpul, Tartu toomkirikut 13. sajandi teisel poolel. Kogudusekirikute rajamise kohta maapiirkondades on andmed puudulikud, küll aga mainitakse juba 13. sajandi esimesel poolel
-3. sajandil hakkab kujunema karismaatilise kõrval. Piiskop ehk episcopos – ülevaataja, juht, juhendaja. Tema kõrval võtab koguduses istet diaconos – diakon, teener, teenija. Erineb nii karismaatilisest kui ka sellest, kuidas Roomas on vaimulikke ameteid mõistetud. Kristlik piiskop pühitsetakse ametisse eluks ajaks – Roomas olid oraaklid ja preestrid tähtajalised. Seda tingib just kristliku kiriku sees tekkinud paljusus – piiskoppidest saavad õige õpetuse eest seisjad (see funktsioon on tänase päevani). Piiskopi isikuga saame siduda ka kiriku struktuuri kujunemist, hakkab tekkime teatav konsolideerumine, hierarhia ja süsteem. Autoriteetseks ei ole enam see, mida kogukond neist arvab, aga nad peavad pälvima ka teiste piiskoppide heakskiidu. Sellega muutub oluliseks ka kiriklik struktuur – tekivad kogudused ja linnad, mida juhivad piiskopid
Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus. Euroopas vabaduse ja demokraatia kujunemisel on seega oluline osa olnud suurmaaomanike sõltumatusel valitsejatest ja suurtel õigustel, mida nõuti kuningatelt. 17. sajandiks oli kuningate võim kasvanud, nad olid teinud lõpu keskaegsete parlamentide, seisustekogude 17 ja maapäevade tegevusele, piiranud aristokraatide õigusi. Kui Prantsusmaal kutsuti 1789. a kokku
suurel määral kuna kloostritel olid märkimisväärsed varad ja aarded ning kohalikud aadlikud rüüstasid ja üritasid neid mõjutada. Cluny klooster oli benediktiinlike kloostrite seas esikohal, sest läbi Cluny kloostri toimus kloostrielu pidev reformeerimine ning kasuks oli ka see, et Cluny kloostri asutajad olid rikkad ja kõrget päritolu, mis aitas kaasa kloostri suurele iseseisvusele (allus otse paavstile ja ei sõltunud kohalikest piiskoppidest). Cluny kloosteri teine abt Odo uuendas põhjalikult munklust ning nõudis karmilt munkluse järgimist. Kogu Õhtumaad haaras väljakujunenud klüünilikke kloostreid hõlmav tsentraliseeritud ordukorraldus mitmete tuhandete konventidega. Oli vaid üks abt kõigi kloostrite peale (Cluny abt) ning talle allusid kõik need kloostrid. Paljude sõltumatute kloostrite asemel valitses nüüd maade ja riikide üle ainult Cluny klooster, muutudes ka ilmalikuks suurvõimuks.
Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. 11
hästi kanda; see aga tähendas, et tema poole hoidsid kõik naised, järelikult üle poole saali. Oleks ju otse ülekohus ja maitsetus mõnitada kardinali sellepärast, et ta end oodata laskis, oli ta ju ikkagi tore mees ja kandis hästi oma punast mantlit! Ta astus sisse, tervitas koosolijaid selle päritud naeratusega, millega ülikud rahvast tervitavad, ja astus aeglaste sammudega oma verevast sametist tugitooli poole, ta näost aga võis lugeda, et ta hoopis millelegi muule mõtleb. Ta piiskoppidest ja abtidest kaaskond, ehk 1 7 nagu me tänapäeval ütleksime, ta peastaap tungis tema järel poodiumile ja suurendas omakorda parteri hämmeldust ning uudishimu. Neid osutati ja nimetati üksikult. Igaüks tahtis vähemalt näidata, et ta kedagi neist tunneb, kes Marseille' piiskoppi Alaudet'd, kui ta õieti mäletab, kes Saint-Denis' kloostri priorit, kes Saint-Germain-des-Prés' abti Robert de Lespinasse'i, seda ühe Louis XI armukese liiderlikku venda -- kõik see toimus tugevate
annaabi.ee 
