Evolutsiooniõpetus (1)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õ
enduse õppetool
Õ2- 4
Evolutsiooniteooria - Charles Darwin
Tallinn 2009
Charles Darwin
Juba 200 aastat tagasi sündinud Charles Darwinil oli käes laialt aega eluslooduse saladustesse süveneda ning tänu sellele suutiski ta luua laiapõhjalise evolutsiooniteooria.
Charles Darwin, kes õppis Cambridge’i Ülikoolis usuteadust, loobus piibellikust loomisteooriast ümbermaailmareisil, kus tegi tähelepanekuid liikide tekkimise kohta. Mõte, et inimene ei ole loodud Jumala näo järgi, vaid tal on hoopis ahviga ühine esivanem, ei olnud toona kõigi jaoks vastuvõetav ega ole seda ka veel tänapäeval.
Miks just Darwin lahendas liikide põlvnemise mõistatuse?
Kui vaatame, kuidas Charles Darwin töötas ja arenes, siis näeme, et ta sai tegeleda just sellega, millega ise tahtis. Ta ei vaevanud ennast tööga mõnes ülikoolis või tänapäevases uurimisasutuses, mis tegelikult toimib nagu tavaline firma: töö kestab hommikul kella kaheksast õhtuni, loengud , bürokraatia… Darwinil seda ei olnud. Ta elas suguvõsa pärandusest ja tegi uurimistööd.
Lugesin alles hiljuti Darwini monograafiat «Liikide tekkimisest», mis avaldati 1859. aastal, ning panin tähele, et ta elas ja töötas väga huvitavas situatsioonis. Ma ei usu, et tänapäeval on ühtegi uurijat , kellel jätkub raha ja tahet loobuda kõigest muust ning tegeleda rahus ja vaikuses ainult oma tööga. Tänapäeval hakkab niipea, kui teadlane jõuab oma parimasse teaduseikka, uksest ja aknast sisse tulema bürokraatia, juhtimis- ja organiseerimistöö.
Darwinil nii ei olnud ja osaliselt tänu sellele oli ta võimeline kokku kirjutama oma raamatu, mis oli tolleaegsete küllalt pika perioodi teadmiste essents. Ega siis Darwin ei leiutanud jalgratast, need mõtted olid tolleaegses teadusilmas olemas ja ideed liikusid, aga tema oli see, kellel leidus aega, võimekust ja teadmisi see kiiresti, peaaegu mõne kuuga kokku kirjutada.
Darwini eelnev eluperiood, ligi 25 aastat enne raamatu ilmumist, kulus andmete kogumisele ja läbitöötamisele. Siis saabus hetk, mil noor briti teadlane Alfred Russel Wallace saatis Darwinile tutvumiseks oma artikli evolutsiooniteooriast. See oli murdepunkt , kus Darwin sai aru, et ta peab oma pikaajalise kogumistöö lõpetama ja raamatu valmis kirjutama.
Ilmselt ei oleks keegi teine toona suutnud seda niisugusel kujul kokkuvõtvalt monograafiana kirja panna ja tänu sellele saavutaski teooria oma jõu, mis tingis lausa piiskoppidest vastasrinde moodustamise. Mõni väike artikkel kuskil teadusajakirjas ei oleks teooriat sellisel kujul ühiskonnaelu eesliinile toonud.
Darwini evolutsiooniteooria
Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Need tähelepanekud ja järeldused on Ernst Mayr kokku võtnud nii:

• Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab.
  
• Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega.
  
• Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.)
  
• Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur.
  
• Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest "paremad" on siin määratletud tautoloogiliselt.)
  

Need soodsad tunnused pärivad järgmised põlvkonnad ning aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on looduslik valik. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. Neid tähelepanekuid on bioloogias laialdaselt tõestatud, ja isegi fossiilid näitavad nende tõesust.
Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet.
Darwini vaadete kriitika
Darwini seisukoht, et eluslooduse liigid evolutsioneeruvad, võeti pärast "Liikide tekke" ilmumist kiiresti omaks enamiku bioloogide poolt. Vaadet, et liigid evolutsioneeruvad, olid ka juba varem põhjendanud Jean-Baptiste Lamarck , Erasmus Darwin, Alexander Friedrich von Keyserling , Karl Ernst von Baer , jt. Liikide evolutsioneerumist ei ole omaks võtnud kreatsionismi pooldajad.
Darwini seisukoht evolutsiooni peamise mehhanismi osas, milleks ta pidas looduslikku valikut, võeti laialdaselt omaks alles 1930. aastail, mil formuleeriti sünteetiline evolutsiooniteooria. See vaade on olnud evolutsioonibioloogias domineeriv kuni 20. sajandi lõpuni.
Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. Radikaalsemate kriitikute hulka kuuluvad Karl Ernst von Baer, Samuel Butler , Lev Berg , Aleksandr Ljubištšev, Sergei Meien, Lynn Margulis jt. Mõõdukamad kriitikud on olnud James Mark Baldwin , Conrad Hal Waddington, Stephen Jay Gould jt.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin