Haapsalu piiskopilinnuse külastus Mina külastasin koos Aliisiga Haapsalu piiskopilinnust reedel, juhtus nii, et olime ainukesed külastajad. Olin varem külastanud linnust, kuid see oli enne renoveerimist. Renoveeritud linnuses olin esimest korda ning pean ütlema, et see nägi väga kaasaegne ja stiilne välja. Mulle meeldis uue muuseumi arhitektuur, kuidas see oli ehitatud. Puhas ja stiilne, võimalikult naturaalne. Sellise keskaegse ja modernse arhitektuurikeskkonnaga muuseum. Juba ainuüksi see mitmesaja meetri pikkune teekond linnuse kahel korrusel on omaette vaatamisväärsus. Vahepeal kaotasin Aliisi ära isegi kuna alumisel korrusel oli nii palju erinevaid käike. Mulle meeldis, et see oli hämar, mis tekitas rohkem tunde nagu sa oleksid keskajas. Ekspositsioon oli sisukas ja huvitav. Seintele oli väga palju informatsiooni kirjutatud. Mulle meeldis ekspositsiooni alguses olev kast, kus oli klaaside peale pandud Haapsalu li...
Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Haapsalu sõbruslinnad 1. Rendsburg, Saksamaa 6. Uman, Ukraina 2. Hanko, Soome 7. Fundão, Portugal 3.Haninge, Rootsi 8. Eskilstuna, Rootsi 4. Loviisa, Soome 9. Petlemm, Palestiina 5. Greve in Chianti, Itaalia Haapsalu kuurort Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele
Eestlaste valduses olnud linnused Varbola ja Lohu vallutati ning Harjumaa tapeti tühjaks. Veebruaris liikus orduvägi Saaremaale – vallutati linnus ja tapeti juht Vesse. Järmisel aastal tuli orduvägi tagasi ja siis palusid juba saarlased rahu. Eestlaste lüüasaamine Saarlased pidid loobuma relvadest, maha lõhkuma linnuse ja selle asemele ehitama Massilinna ordulinnuse ning jätkama piiskopilinnuse rajamist. Taani kuningas müüs Põhja Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule, kes valduse järgmisel aastal Liivi ordule üle andis. Aitäh!
piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Tartu Ülikooli taasasutamise järel 1802 hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn (piiskopilinnuse asukohale) jne. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest
TERVISETURISM · Turismitoote põhisisuks on tervislikud eluviisid, tervise taastamine · Terviseturismi alla kuulub ka lõõgastusturism, raviturism ja invaturism · Näiteks Toila Spa Hotell, mis asub Ida- Virumaal KULTUURI- JA AJALOOTURISM · Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuurisündmused · Näiteks Kuressaare piiskopilinnus, mis asub Saaremaal · Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. PÄRIMUSTURISM · Turismi liik, mis on osaliselt või täielikult motiveeritud huvist piirkonna/kogukonna ajaloo, elulaadi ja pärimuse vastu MÕISATURISM · Turismitoode on loodud mõisahoonete, ümbritseva keskkonna ja elulaadi baasil · Näiteks Palmse mõis, mis asub Virumaal
Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on pooldanud siiski Seuberlichi teoorit, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on Balti riikides ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, phjanurgas krguva vimsa seitsmekorruselise kaitsetorni Sturvolti krgus on 37 m. Alles 1980. aastatel rajati ringmüüri peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik tema praegusel kujul, lähtudes Hermann Seuberlichi 20. sajandil teostamata jäänud kavandeist.
· Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud
Reaalsemaks muutus kava 1980.-ndate aastate lõpus, mil rahvuslikud ideed muinsuskaitseliikumise vormis ka siia jõudsid. Võimaliku muuseumihoonena nähti siis üht Lihula vanimat mantelkorstnaga puithoonet õigeusu kiriku kõrval Tallinna maantee ääres (Tallinna mnt 35). Tookord jäi muuseum siiski loomata. Muuseumi rajamise idee muutus jälle aktuaalseks 1990. aastate alguses, seoses Mati Mandeli juhitud arheoloogiliste kaevamistega Lihula piiskopilinnuses. Kaevamised näitasid, et Lihula piiskopilinnuse näol on tegemist ühe unikaalseima 13. sajandi katserajatisega kogu Baltikumis. 1993. aastal asutati Mati Mandeli eestvedamisel fond (praegune MTÜ) Keskaegne Lihula, mille peamiseks ülesandeks sai algul rahalistesse raskustesse sattunud väljakaevamis- ja konserveerimistööde aitamine. Väga tähtsaks eesmärgiks sai ka Lihula ajaloo propageerimine. Kõige paremini oleks seda saanud teha kohamuuseum. Parima asukohana muuseumile tuli kõne alla mõisahäärber.
Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandi lääneranna lähedal. Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp,mille puhul kirkuhoone koosneb kolmest traveest ja idapoolset traveed kasutati koorina. Lääne-Eesti kirkiutel aga,algselt puudusid tornid,kuid mitmele neist on hiljem torn juurde ehitatud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik Va l j a l a k i r i k Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid,kus Kesk-Eesti võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga,kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Vanimad kodakirkud on Ambla ja Koeru. Ambla kirik Koeru kirik Põhja-Eesti Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid.
paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas. Linnus on piiratuna kolmest küljest veetõkkega. TAAGEPERA LOSS Aastatel 1907-1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome mõjudele viitavat suunda. Loss kuulus kuni võõrandamiseni 1919. a. mõisaomanik Hugo von Strykile. Lossi ümbritsev vabaplaneeringuline park on suuremaid ja liigirikkamaid Lõuna- Eestis.
Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torniga kaheks. Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja hiljem seda enam ei taastatud. Piirkonna majanduskeskus siirus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda. Otepää linnuse varemetest on tänu selle varajasele hävimisele ning varemetesse jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää püss- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim. Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil
võitlus Tallinnas. Eduard Bornhöhe- kirjutas ,,Tasuja", kus kirjeldab Jüriöö ülestõusu. Bartholomaus Hoeneke- kroonika kirjutaja, kes kirjeldas Jüriöö ülestõusu sündmusi(Liivimaa noorem riimkroonika). 7. Kuidas on jüriöö ülestõusuga seotud Haapsalu, Turu, Tallinn, Saaremaa? Ülestõusnud piirasid sisse Tallinna, soovides seda vallutada, kutsusid abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt(abi jäi hiljaks). Läänemaalased piirasid sisse Haapsalu piiskopilinnuse. Paides toimusid läbirääkimised, kus tapeti neli eesti kuningat ja kolm sõjasulast. Saaremaa alistati kõige viimasena(1345talv). Saarlaste mässujuht Vesse. Padisel pandi põlema klooster ja tapeti 28 munka. 8. Millised jõud olid huvitatud Balti alade vallutamisest? Riikidest: Taani, Rootsi, Saksamaa Jõud: 1) katoliku kirik- tahtsid oma võimu laiendada, võitlus paganate vastu(ristimata rahva), Leedu ristiti viimasena. 2)
Trepp ise on ehitatud hoone restaureerimise ajal eelmise sajandi algul. Peakorrus: suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kuressaare konvendihoone arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja võlvikuiks jagatud, siis Kuressaare esindusruumides on piirdutud võlviroiete kasutamisega. Piiskopilinnuse tähtsaim ruum pidurefektoorium on ühendatud ristikäiguga rikkalikult profileeritud, ilma talumita portaali kaudu. Peakorrus - Kapiitlisaal Pidurefektoorium: hõlmab lõunatiiva kogu keskmise osa ja on arhitektooniliselt kõige suurejoonelisemalt kujundatud ruum linnuses. See on kahelööviline saal, algul planeeritud nelja välvikuga, hiljem lisandus läänepoolses osas juurde veel ühe võlviku pikkune ruum. Ruumi kaunistavad
Kuressaare Linnus Esimene teade Kuressaares piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks teooriat. Arhitekt Seuberlich Hermanni sõnul ehitati esmalt üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida hiljem täiendati konvendihoonega. Teine teooria pärineb arhitekt Kalvi Auldelt, kes arvab, et kivilinnuse ehituslugu algab 13.saj lõpus rajatud Pika Hermanni tornist. Torn olevat olnudringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurjad siiski nõustuvad Seuberlichiga.
milliseid võimalusi pakub linnus tänapäeval. Soovisin teada kas õpilased teavad millised riigipead on linnust külastanud. 5 1. LINNUSE AJALOOST Kuressaare alevi tekke ajendiks peetakse linnust. Piiskopilinnus ehitati muistse Kuressaare sadama vahetusse lähedusse, sadamasse viiva tee äärde. Linnus kontrollis nii teed sadamasse kui ka sadamat ennast (Aluve, 1979). Kuressaare piiskopilinnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega ristisõdijate vastu 13. saj alguses ja eriti hiljem, 14. saj keskel. Esimesed kirjalikud teated Kuressaare linnusest pärinevad 1380. aastate algusest ning piiskopiriigi keskuseks kujunes see piiskop Winrich von Kniprode ajal (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). Paljud ajaloolased lähtuvad 20. saj algul linnuse rekonstrueerimist juntinud arhitekti Karl Rudolf Hermann Seuberlichi seisukohast, et esmalt ehitati kaitsetorn. Edasi alustati kaitsetorni
võimsamaks piirilinnuseks. Linnuse omanikeks on olnud paljud eri rahvustest isandad (Vastseliina... 2009). Hetkel on linnusest säilinud ainult põhja-, kagu- ja kirdetorn ning eeslinnuse lõunamüür, kuna Põhjasõjas (1702) hävitati linnus venelaste poolt. Kuid keskajal oli Vastseliina linnus tänu imet tegevale ristile katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana (Piiskopilinnus... 2009). Vastseliina piiskopilinnuse jalamil, endise tähtsa Riia-Pihkva kaubatee ääres asub Piiri kõrts. 1695. aastal märgiti kõrts koos hobupostijaamaga teedeatlasesse. Kõrts 1 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 taastati 90 ndate algul, kuid hoone on tervikuna korda tegemata. Hetkel töötab Piiri kõrts toitlustuskohana (Piiri kõrts... 2009).
1917. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga, aasta hiljem lõppes kubermangu eksistents Saksa okupatsiooni tõttu. Lätis on mõiste Liivimaa (Vidzeme ehk Läti-liivimaa) Põhja-Lätit hõlmava piirkonna nimena siiani 1 kasutusel. Vastseliina piiskopilinnus Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Vastseliina vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega. Lõunast kaitses seda kaitsekraav.Tänapäeval tegutsevad linnuse juures kohvik- suveniiripood ja külastuskeskus endise Piiri kõrtsi hoones, mille muuseum tutvustab nii linnust ja
Kuressaare piiskopilinnus Minu jaoks kõige tähtsaimas linnas, Kuressaares, asub ilus piiskopilinnus, mille praegune hilisgooti stiili vilelev konvendihoone, mis on ümbritsetud ringmüüriga ja tänaseks kinni aetud ligi paarikümne meetri laise vallikraaviga on säilinud alates 1381. aastast. Konvendihoone ehitusaasta on üks ainukesi arhitektuurilisi fakte, millega on kõik piiskopilinnuse uurjad ühtselmeelel. Kuid tänapäevani on kivilinnuse ehitusloo kohta liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub Seuberlichi teooriast, mis toetub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadele. Seuberlichi teooria järgi ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega
1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud. 1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile 1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva.
Juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõus. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee, kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures toona tuntud Maansaare nime all. Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse (saksakeelne Soneburg tähendabki trahvilinnust), tõenäoliselt ka Kuressaare piiskopilinnuse. 4 Kokkuvõte 1343. – 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi kuuluvuses. Taani kuningas Valdemar IV müüs kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 1346.aastal.,viimane omakorda 1347.aastal Liivi ordule
osakonnast, keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast ja konvendihoone kirdetiivas asuvast Saaremaa lähiajaloo osakonnast. Linnust ümbritsevas kaitsevallis on aga avatud kolm käsitöökoda- sepi-, klaasi ja keraamikakoda. Kõigis on võimalik näha oma ala meistreid töötamas. Soovi korral saab ka ise kätt proovida. Loomulikult ei puudu ka suveniiripood kust saab kõike head ja paremat endale ja oma tuttavatele mälestuseks osta. 2.3. Kuressaare Piiskopilinnuse lahtiolekuajad ja hinnad Saaremaa Muuseum on avatud 1. maist - 31. augustini E - P kell 10.00 - 19.00; (kassa avatud 10.00 - 18.00), 1. septembrist - 30. aprillini K - P kell 11.00 - 19.00; (kassa avatud 11.00 - 18.00) Piletite hinnad: Täiskasvanud 5.00 Õpilased 2.50 Perepilet 2 täiskasvanut 10.00 + iga laps 1.00
Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha. Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt. Trepilt sai põgeneda võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti Kesk-Eestis ehitati 3 löövilisi kodakirikuid. Koeru, Ambla, Türi, Pilistvere. Tallinn ja Põhja-Eesti Põhja-Eestis ehitati nii ühe kui ka mitmelöövilisi kirikuid. Keila kirik (ehitati 14. saj, torn ehitati 19. saj), Haljala kirik, Viru-Niguli, Viru-Jaagupi. Palju oli linnakirikuid. Tallinnas: Toomkirik(vanim), Niguliste, Pühavaimu, Oleviste ( kõige kõrgem Tallinnas ). Algselt olid Tallinna kirikud lihtsad alles 15. sajandil ehitati need ümber
tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud. 1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile 1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva.
10.00 Pärnu (vana)linnatuur giidiga 13.00 lõuna 14.00 sõidame Munalaiu sadamasse 15.10 väljub praam Kihnu 16.30 Kihnus (u. 3H) tutvume Kihnu kultuuriga, külastame muuseumi, kuulame Kihnu Virve pereans. 19.50 väljub praam tagasi Munalaiu sadamasse 21.30 hotellis tagasi 3.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Haapsallu 12.00 Haapsalu Piiskopilinnuse ja Toomkiriku giidieksk. 15.00 lõuna 16.15 Haapsalu Rätikumuuseumi külastus (võimalik osta Haapsalu naiste imepeent kätetööd) 17.30 tagasisõit Pärnusse 19.00 hotellis tagasi (vaba õhtu) 4.PÄEV 9.00 hommikusöök 10.00 väljasõit Virtsu sadamasse 11.20 väljub praam sadamat Kuivastusse 12.50 Kuivastu sadamas 13.00 Kuressaare linnaekskursioon (vabaaeg + lõuna omal käel)
proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid. Vastseliina piiskopilinnus 9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Otto de Voogd 1997 & 2007 & 2009. Vastseliina linnuse varemed. [Online] http://www.7is7.com/otto/estonia/vastseliina.html 2. Valdo Praust ja MTÜ Alt Livland, 2009. Vastseliina piiskopilinnus. [Online] http://www.mois.ee/voru/vastseliina.shtml [15.10.2009] 3. Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus, 2009. Ajalugu. [Online] http://www.vastseliina.ee/linnus/ [19.10.2009] LISA 1 Pilt 1 Vastseliina piiskopilinnus 10 Pilt 2 Pilt 3
saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõu. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee, kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures (toona tuntud Maansaare nime all). Saarlased jäid kaotajaiks ning pidid ehitama Maasilinna ordulinnuse (saksakeelne Soneburg tähendabkitrahvilinnust), tõenäoliselt ka Kuressaare piiskopilinnuse. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule Taani kuningad olid Põhja-Eesti müümist plaaninud tegelikult juba pikemat aega. Provints oli riigiga väga lõdvalt seotud ja kohalikel vasallidel, kes moodustasid Harju-Viru ja hiljem Eestimaa rüütelkonna, olid väga laiad privileegid. 1330. aastateks oli Taani riik sattunud lagunemisohtu, sest mitme aasta vältel polnud riigil kuningat ja mitmed valdused olid teistele valitsejatele panditud.
Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsamaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Eesti ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest aga pole sellele seni kinnitust leitud. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13
Paberitootmiskeskus, kus ligi 70% kogu Vene impeeriumis vaja olevat paberit toodeti. Raudtee rajamine 1870 aastatel. 14. Millal taasavati Tartu ülikool, kes oli esimene rektor, millised hooned rajati, kes oli nende hoonete arhitekt? -- 1802 aastal, Ülikooli esimeseks rektoriks oli G.F.Parrot.Valmis 1809 Maarja kiriku varemete kohal ülikooli peahoone (arhitekt Johann Wilhelm Krause); varemetes Toomkiriku kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis Tartu Tähetorn, ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? -- Saksa- ja Ladina keeles, 4 teaduskonda : usu, arsti, õigus-ja filosoofia teaduskond- jagunes kaheks 1) ajaloo keele 2) matemaatika loodusteaduskond 15. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid. – kihelkonnakool ja kreisikool maakondades ning gümnaasium kubermangu linnades ning ülikool. 16
Jää sulas, pidid lahkuma, saaremaa oli jälle vaba. *Alles 1345. algul suutis liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks. lisati ka piiskopkondade väed. sunniti kaasa minema liivlasi, lätlasi, mandrieedstlasi, kurelasi, semgaleid. Vägi peatus 8 päeva Karjas,rüüstas paljaks. Saarlasede nõustusid rahuga. pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma, sõjariistad Lihulasse viima. Kohustati ehitama karistuslinnus Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise. *Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. talurahva karistamine, arvestati vähem talupoegade õigustega. aadlikud asusid elama maale mõisatesse. sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. *15.saj Lääne-Euroopas manufaktuurtööstus, kasvasid linnad, suurenes teravilja sisseveo vajadus. rukki eest maksti kõrget hinda *tõsteti talurahva koormisi, tervavilja turustamisvõimaluste tõttu. *talukoha eest rendi tasumisel tekkis teoorjus
seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt
olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi. Ringi koostööpartneriteks on TÜ Ajaloo Muuseum, teaduskeskus Ahhaa ja MTÜ EFI. Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot' plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks. Uus torni konstruktsioon osutus sedavõrd õnnestunuks, et leidis järgmise poole sajandi jooksul rakendamist paljudes uutes observatooriumides (Helsingi, Pulkovo).
Saare-Lääne piiskopkonna pindalaga umbes 7600 km², keskusega algul Lihulas, seejärel Vana-Pärnus ning alates 1265. aastast Haapsalus. Piiskopkonda kuulus ka suurem osa Saaremaast (osa kuulus ordule), mis säilitas algul laialdase autonoomia (piiskopi foogt võis Saaremaale tulla ainult kord aastas). Hiljem eelistas suur osa piiskoppe just Kuressaare linnust oma alalise residentsina. Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist (conventus - kokkutulek), mis avaldub hoone arhitektuuris ja pakkub kaitset ülestõusu või sõja korral. Kuressaare
INIMESED ARMASTASID JALUTADA JA SPORTIDA NING SUUREL ÕUEL KONTSERTE NAUTIDA. TÄNASEL PÄEVAL ON LINNUSEST SÄILINUD VÄHE. LINNUSES ON AVATUD KESKAEGNE HAAPSALU AJALUGU TUTVUSTAV MUUSEUM, KUS EKSPONEERITAKSE LINNUSE LEIDE, SAAB VAADATA AJALOOLIST FILMI, AVATUD ON BONIFATIUSE NIMELINE LABORATOORIUM. KELLATORNIST SAAB IMETLEDA VAADET HAAPSALU LINNALE, KUS KESKPÄEVAL KAIGUB ÜLE LINNA KELLAMÄNG. TOOM-NIGULISTE KIRIKUS SAAB KUULATA KONTSERTE. PIISKOPILINNUSE VALLIKRAAVIS ON AVATUD KESKAEGNE LASTE MÄNGUPARK. 4.HAAPSALU PROMENAAD HAAPSALU KUULSA KUURORDLINNA HIILGUST MEENUTAB MEREÄÄRNE JALUTUSTEE PROMENAAD, MILLE PÄRLIKS ON PUITPITSILINE KUURSAAL. TÄNAPÄEVAL ON PROMENAAD KORRASTATUD JA MOODNE, KUS EI PUUDU AJALOOLINE HÕNG. PROMENAAD ALGAB AAFRIKA RANNAST, MIS OLI 19.SAJ LÕPUS TÄHTSAIM SUPELRAND. KÕNDIDES MÖÖDA RANDA ON VÕIMALIK AEGA
Kauaks oli see saladus, kuid ühel päeval tuli see avalikuks. Sellele järgnes ränk kohtuotsus, kus toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt pooleli oleva ristimiskabeli seina. Sellest ajast peale ei ole naise hing rahu saanud ning ta käib meest ristiskabeli aknal leinamas. Pilt Haapsalu Toomkiriku kabeli aknale ilmuvast Valgest Daamist. 4 LEGENDID Seda, et Haapsalu piiskopilinnuse kabeli lõunapoolsele aknale ilmub augustis selgetel täiskuuvalgetel öödel valge naise kuju oli kindlasti teada juba ammu. Legend Valgest Daamist sai aga laiemalt tuntud C.Russwurmi kaudu 1877.aastal. Tema kirjeldatud variant jutustas sellest, kuidas üks toomhärra, kes pidi oma usu pärast loobuma kõigest maisest, tõi kooripoisi riietuses lossi oma kallima. See salajane armastus kestis päris pikka aega, kuni lõpuks tekkis piiskopil
Ülikooli esimene rektor, Georg Friedrich Parrot, oli lähedane sõber keisrile ning see tagas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Lühikese aja jooksul hakati ülikooli tarvis ehitama hooneid, mille projekteerijaks sai Eesti kõige silmapaistvaim arhitekt Johann Krause. Ta projekteeris: Tartu Ülikooli peahoone (Maarja kiriku hoonele), anatoomikumi (vana), rahvaste monumendi, raamatukogu Toomkiriku varemetesse, observatooriumi ehk tähetorni (ehitati piiskopilinnuse varemetele). Kuulsamad Tartu ülikooli professorid olid: Wilhelm Struwe – astronoom, kelle ajal ülikooli observatoorium saavutas ülemaailmse kuulsuse. Karl Ernst von Baer – embrüoloogia rajaja. J.K.S von Morgenstern – rajas ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi; keeleteadlane. M.H Jacobi – füüsik, galvanoplastika rajaja, arhitektuuri õppejõud. 1828.-1840
ordumeistrist tugevaim maahärra Eesti alal; Liivi ordu prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tunduvalt Sakslased tundsid end kindlamalt, hakkasid üha rohkem mõisaid rajama ja talupoegade koormisi suurendama, eelkõige teoorjust Ülestõusu lüüasaamise tagajärjed Saarlastega sõlmiti alistumisleping, mille alusel pidid saarlased loobuma relvadest ja ehitama ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu VANA-LIIVIMAA RIIKLIK KORRALDUS Riiklik korraldus Millised riigid kujunesid keskaja alul Eesti alal? Millised muutused toimusid riiklikus korralduses peale Jüriöö ülestõusu? Liivi orduriik jagati haldusüksusteks, mida nimetati komtuur- ja foogtkonnad, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Seisused
mullatööd, rajati mitu bastioni ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat vallikraavi. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. Tartu ülikooli taasasutamise järel 1802. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised näiteks klassitsistlik Vana Anatoomikum ja piiskopilinnuse asukohale Tartu tähetorn. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati Tartu ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehisgrott ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: Ingli- ja Kuradisild
tellis ja põllukivi. Sakraalarhitektuurist võib eristada 4 piirkonda : 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa ( paas ja dolomiit ) Valjala kirik 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Keskajal ehitati sadakond kirikut ja kabelit, enamik neist mitu korda ümber ehitatud ( tulekahjud ja sõjapurustused, jõukuse kasv ja ehituslike ideaalide muutumine). Kirikud olid kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati 3-löövilisi kodakirikuid. Ambla ja Koeru. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga; löövi ülaosa on hämar ja romantiliselt salapärane. Põhja-Eestis ehitati samuti ühelöövilisi. Virumaal 3-löövilised kodakirikud ( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik). Tallinn Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Esialgne madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. saj. muudeti nad kõik basiilikaks
Sõjamäe kõrgendikul toimus lahing, mille ordu võitis ülekaalukalt, eestlaste malev sai väga tugevasti lüüa. Pöide ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid. Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli saarlastel ehitada odrule karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 13. Linnad keskajal Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum. Tallinn sai linnaõiguse 1248.aastal. Piiskopiõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum, mille piiskop on välja andnud. Raad on linna võimuorgan, tema ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks,
· Keskaegsed linnused, vertikaalkaitsele orienteeritud kivi-, muld- ja vesiehitised. Siia alla kuuluvad suurlinnused, tornlinnused, linnamüürid, -tornid jne. Nende aeg hakkas läbi saama 16. sajandil püssirohu ja tulirelvade leviku tõttu. · Muldkindlustised, kus on arvestatud tulirelvadega ja mis on orienteeritud horisontaalkaitsele. Eesti selle ajastu olulisimad muldkindlustised on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva bastionid, samuti Kuressaare piiskopilinnuse muldkindlustused. Nende ehitiste hiilgeaeg oli 17. ja 18. sajand. · 19. sajandi kindlustised: kivi-ehitised maal ja vees - Valge torn Väike-Paljassaarel, Topeltpatarei Tallinna lahes, Kalamaja fort Tallinnas (1820-1850. aastad). · 20. sajandi kindlustised: betoonehitised. Eesti parimad näited on Peeter Suure Merekindluse kompleks Tallinna lähedal (1910ndad), Eesti vabariigi esimese perioodi
asuvad hoonete katuste all ja annavad endast märku piiksumise ja krabistamisega. 2 poega tuuakse ilmale juuni keskel. Pojad kasvavad ruttu ja õpivad lendama 1 kuu vanuselt, ning suguküpseks saavad nahkhiired 1-2 aasta vanuselt. Põhja-nahkhiire eluiga võib ulatuda 15,5 aastani. Põhja-nahkhiir kuulub Eestis looduskaitse alla alates aastast 1958 . Põhja-nahkhiir kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 15. Piusa matkarada Piiskopilinnuse varemete juurest Vana-Vastseliinas saab alguse Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, kuhu on rajatud orgu tutvustav matkarada. Piusa kaitseala piirid kinnitati 8. juulil 1965. aastal. Kaitseala pindala on 720 ha . Piusa jõgi saab alguse Suure Munamäe lähedal asuvast Perajärvest, mille kõrgus merepinnast on 245 meetrit. Jõgi suubub Pihkva järve, mis asub 30 meetri kõrgusel üle merepinna. Seega
asunud linnuses, kus olla langenud 500 sakslast, mis on saksa kroonikates oma kaotuste kohta erakordselt suur arv. Saarlaste kuningas Vesse langes vangi ja poodi jalgupidi üles. Saaremaale orduvägi siiski jääda ei julenud, saarlased alistusid alles 1345. aasta algul väga rasketel tingimustel, kuid taas lepinguliselt. Nad pidid oma relvad loovutama ning karistuseks ehitama Saaremaa ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Saarlaste linnus. M. Bormeistri maal TULEMUSED. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, eestlaste katse taastada oma iseseisvus. Lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise kahesaja aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu. Maa laastati taas, eestlaste vanemkond hävitati lõplikult, kohutavate karistustega murti vastupanutahe. Mida ei teinud
Oktoobri lõpul saabus suur abivägi, mis ähvardas Harjus kõik elanikud tappa. Harjulased kindlustasid end Varbola ja Loone kindlustes. Harjumaa laastati väga metsikult. Alles 1345. a. suutis Liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks ja saarlased nõustusid rahu sõlmima. Tingimused olid, et nad pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Kohustuti ehitama ordule Maasilinna karistuslinnus ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise. Kokkuvõte 1343. a. jüriööl Harjus alanud vabadusvõitlus kestis umbes 2 aastat. Üles tõusid samuti liivlased. Ülestõusnute eesmärk oli kõikjal üks kaotatud vabaduse taastamine. Seega oli Jüriöö ülestõus muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatus. Maarahvas Vana-Liivimaal Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestati palju vähem
2011. aastast on tähetorn ametlikult muuseum. 2016. aasta seisuga on tähetorni seisund Muinsuskaitseameti andmetel „hea“.27 Tartu Keiserliku Ülikooli juurde kavandati algusest peale tähetorni ehitamist. Alguses nägi ülikooli arhitekt J.W. Krause (kes muuhulgas kujundas Tartu Ülikooli peahoone) seda toomkiriku varemete tornides, kuid 44 tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2010 matemaatikud osutasid vajadusele eraldi hoone järele. Tähetorn ehitati endise piiskopilinnuse varemetele. Lühikese aja jooksul töötasid kaks ajutist observatooriumi, Tartu Tähetorni tänapäevane hoone ehitati 1808-1810. 1813. aastal asus tööle energiline ja andekas Friedrich Georg Wilhelm Struve. Ta seadis tähetorni töökorda ning tellis sinna juurde instrumente, muu hulgas suure Reichenbach-Erteli meridiaanringi ja tollal maailma parima Fraunhoferi teleskoobi. 43 Fraunhoferi teleskoop. 42 Zeissi refraktor. Allikas:
aasta algul suutis Liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks (lisaks ordurüütlitele sunniti kaasa minema ka liivlasi, lätlasi, mandrieestlasi, kurelasi jt) Vägi peatus Karjas, kus rüüstati ümbrus täiesti paljaks Saarlased nõustusid rahu sõlmima, mille tulemusena pidid nad pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Lisaks sellele pidid nad järgnevateks aastateks ehitama karistuslinnuse Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise · ÜLESTÕUSU TULEMUSED: Saavutati rahvusvaheline tunnustus Eestlased said lüüa Ei suudetud taastada muistset vabadust 1346. aastal müüs Taani oma valdused Eestis Saksa ordule 1347. aastal andis Saksa ordu kõrgmeister ostetud alad valitseda Liivi ordule Eesti halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu: 10 6
· Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud
Pöide -ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. Karja - 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. (67-70) : Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk
dolomiiti. Kui saarlased alistusid vallutajale hakati ehitama Valjala kirikut, kõigepealt tekkis väike kabel, mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis. Kirikut laiendati veel romaani stiilist. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid mujal saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Saare lääne osas levis ka lihtsam ilma koorita kiriku tüüp, nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Algselt puudusid kirikutel tornid, aga need on hiljem juurde ehitatud. 16.sajadi alguses ehitati saare-lääne piiskopi poolt mitu uut kirikut, mis on haapsalu tüüpi väikesed hooned. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad on Ambla ja Koeru, mis said varakult läänetorni. Järgnevad kirikud said tornid hiljem, viimane alles 19.sajandil. Kirikud on hämarad ja salapärased.
lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. *Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu
kiviehitis Eestis. Hiljem laiendati seda romaani stiilis. 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13. saj lõpul 14. saj alguses mitmel pool mujal Saaremaal (Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha) ja ka mandri lääneranna lähedal (Karuse, Hanila, Ridala). Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp. Selline on nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Tornid Lääne-Eesti kirikutel alguses puudusid, kuid on mitmel neist hiljem juurde ehitatud. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13. saj läänetornid. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. saj Keila kirik. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid.
annaabi.ee 
