Tartu Toomemägi (0)

Toomemägi
Tartu Kutsehariduskeskus
MJ210
Koostajad :
Laura Mikussaar
Mairis Matvejev
Carolina London
Inglisild
Inglisild asub Toomemäel üle Lossi tänava
joonel oleva oru Kuradisilla vastas
Silla nimi tuleneb ilmselt nimetusest "Inglise sild", sest
Toomemäe park on rajatud inglise stiilis.
Sillal olev kiri "otium reficit vires" (puhkus taastab jõu) kutsub üles
kasutama Toomet kui hingetõmbamise paika.
Praegusel kujul olev sild valmis 1838.
aastal.
Sild on pühendatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile G.F.Parrotile (1767-1852),
kelle bareljeefi näeme ka silla Toomemäe poolsel küljel.
See valmis Johann Wilhelm Krause projekteerimisel
1816.
Friedrich Robert Faehlmanni
monument
Hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst - avati Tartu
Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930.aastal. Monument on pühendatud
eesti rahvusliku kirjanduse rajajale ja arstile - Friedrich Robert Faehlmannile.
Monumendi autor on Voldemar Mellik.
V. Melliku kavandi järgi vaid Faehlmanni hauaplats Raadi kalmistul ning esialgselt
kavandatud mälestussamba püstitamine lükkus edasi 1930. aastasse. Ka ei saadud
mälestussamba jaoks tellida esialgselt kavandatud Faehlmanni täiskuju, vaid piirduti
rinnakujuga. Kuigi mälestussamba kavandi saamiseks kuulutati välja võistlus, ei rahuldanud
võistlustulemused komiteed ja büst mälestussamba jaoks telliti kujur V. Mellikult. Faehlmanni
kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus "Tegur"
Avamistseremooniast võttis osa üle 1000 inimese. Kõne pidas K. E. Sööt, kes ühtlasi esines
aruandega komitee tegevusest ning andis mälestusmärgi edaspidiseks ülikooli hoole ja
järelvalve alla.
Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku
kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat.
Kuradisild
Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300.
juubeliks - seda meenutavad sillal olevasse pronkspärga paigutatud aastanumbrid
1613-1913.
Esimene, teravate kaartega uusgooti sild ehitati 1808. aastal J. W. Krause
projekti järgi
Kust on tulnud Kuradisilla nimi, ei ole teada. Kirjanduses pakutakse mitut
varianti. Neist ühe järgi olevat eeskujuks Kuradisild Reussi jõel Sveitsis. Ka võis
põhjuseks olla ehitustööde juhataja Mannteuffeli nimi (Teufel - saksa k 'kurat') .
Või siiski tumedat tooni Kuradisilla nimi pärineb vastandusest läheduses asuva
heledama Inglisillaga.
Ernst Bergmanni monument
Ernst Bergmanni monument asub Toomemäel, Tartus ja on pühendatud arstiteadlase, Tartu
Ülikooli kasvandiku ja õppejõu, professor Ernst Bergmanni mälestuseks. Monument valmis
1913. aastal ja monumendi autoriks on saksa kujur Adolf von Hildebrand.
Mälestussammas koosneb templiviilu kujutavast graniitseinast, mille ees asetseb postament
teadlase pronksbüstiga.
Kristjan Jaak Petersoni monument
Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan
Jaak Petersoni mälestuseks. Monument asub Tartus Toomemäel. Selle
autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa.
Monument avati 1983. aastal.
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 ­ 04.08.1822) oli eesti kirjanik. Ta õppis
1819 ­ 20 Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Nimetas ennast
maarahva lauljaks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks
algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada umbes
veerandsada luuletust.
Villem Reimani monument
Villem Reimani monument asub Tartus, Toomemäel. Monument on pühendatud
eesti rahvusliku liikumise tegelase, Villem Reimani mälestusele.
1931. aastal püstitati Toomele Amandus Adamsoni loodud Reimani kuju, milline
lõhuti 11. mail 1950 ideoloogilistel kaalutlustel. Uue Mati Variku loodud
monumendi avamine toimus 29. juunil 2004.
27. septembril 1931 toimus Tartus Toomemäel mälestussamba pidulik
avamistseremoonia. Avasõnad ütles ja pikema kõnega Villem Reimani isikust ja tööst
esines komitee esimees, välisminister Jaan Tõnisson.
Villem Reimani umbes kahe meetri kõrguse kuju valas pronksi OÜ Ars
Monumentaal. Mälestussammas seisab 2,5 meetri kõrgusel graniitalusel oma endisel
kohal Toomemäel alates 29. juunist 2004.
Tartu Toomkirik
Tartu Toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis. Kirikuna pole see pärast Liivi
sõda funktsioneerinud. Hoone aadress on Lossi 25.
Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist
jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati
Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik. 16.
sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis.
Toomkiriku uurimisel on enim tähelepanu pööratud hoonele, tunduvalt vähem aga
arheoloogilisele leiumaterjalile. Viimast on hakatud enam arvestama alates 1990. aastatest.
Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud Romeo Metsallik,
Heiki Valk, Arvi Haak ja Martin Malve. Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku
põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist ja on ainus enam-
vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat.
Tartu Püssirohukelder
1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega.
1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati
valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille
pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca
2,5 m!)
1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi
vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud
piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.).
1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando
poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud.
1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile
1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae,
kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva.
1817 - on teada, et keldris hoiti ülikooli tõldu, tulekustustuvahendeid ja ehitusmaterjale.
1827 - sõlmiti rendileping kaupmees J. R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69
aastat kasutas.
1896 - ülikool rakendab ruumi teadustööks - siia paigutatakse professor Lewitzky eestvõttel
horisontaalpendel, et teha maavärisemise ja magnetiliste nähtuste vaatlusi. Laboratoorium
evakueeriti
1915. a. Keldrit kasutati üliõpilasköögi panipaigana, ka pärast II maailmasõda oli siin pikka
aega juurviljaladu.
1960.-te aastate algul viidi siin läbi arheoloogilisi kaevamisi ja valmistati ette püssirohukeldri
rekonstrueerimisprojekt, et ehitis avalikku kasutusse võtta.
1982 - avati siin populaarne kohvik-restoran, mis töötas kuni 1999. aastani.
2000.aasta novembris avati peale pikki restaureerimistöid taas Püssirohukelder, seekord
õllerestoranina.
Kasutatud kirjandus:
http://www.google.com
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht