Püssirohukeldri külastus (0)

Q: Miks selline ettevõtte on turule tulnud Kes on klientuuriks millist kontseptsiooni nad pakkuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Püssirohukeldri külastus

Q: Millistel positsioonidel nägid köögis?

Vastus leiad õppematerjalist: Püssirohukeldri külastus

Q: Mis külaskäigul nähtust ei meeldinud meeldis?

Vastus leiad õppematerjalist: Püssirohukeldri külastus

Q: Milline oli teenindamine lahke sõbralik jne ?

Vastus leiad õppematerjalist: Püssirohukeldri külastus

Keskkool - Toit - Toitlustus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks selline ettevõtte on turule tulnud Kes on klientuuriks millist kontseptsiooni nad pakkuvad?
Millistel positsioonidel nägid köögis?
Mis külaskäigul nähtust ei meeldinud meeldis?
Milline oli teenindamine lahke sõbralik jne ?

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEKÄIGU KOHTA
“ PÜSSIROHUKELDER ”
ÕPPEGRUPP: KK-12
AUTOR: ALEXEI VIKHLIAEV
23.09.2012

AJALUGU
1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega.

1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!)

1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.).
1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud.
1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile
1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva.
1817 - on teada, et keldris hoiti ülikooli tõldu, tulekustustuvahendeid ja ehitusmaterjale.
1827 - sõlmiti rendileping kaupmees J. R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas.
1896 - ülikool rakendab ruumi teadustööks - siia paigutatakse professor Lewitzky eestvõttel horisontaalpendel, et teha maavärisemise ja magnetiliste nähtuste vaatlusi . Laboratoorium evakueeriti
1915. a. Keldrit kasutati üliõpilasköögi panipaigana, ka pärast II maailmasõda oli siin pikka aega juurviljaladu.
1960.-te aastate algul viidi siin läbi arheoloogilisi kaevamisi ja valmistati ette püssirohukeldri rekonstrueerimisprojekt, et ehitis avalikku kasutusse võtta.
1982 - avati siin populaarne kohvik -restoran, mis töötas kuni 1999. aastani.
2000.aasta novembris avati peale pikki restaureerimistöid taas Püssirohukelder, seekord õllerestoranina.

PILDID
* SAAL
*SCHRAMMI KAMBER
*KATARIINA TUBA
*SAAL
3. KÜSIMUS – VASTUS
3.1. Ettevõtte nimi, juriidiline nimetus ja aadress.
Moonaladu OÜ
Püssirohukelder
Lossi 28
Tartu, 51003. Reg nr. 12303705
tel 372 7303 555, mobiil 56 508 134
Eelnevatel numbritel on kõige kindlam kontakti saada iga päev alates kella 11.30-st
fax 372 7303 562
Erilisemate peolaudade tellimine, catering 7303563
pyss @pyss.ee
Arveldusarve:
Pank : a/a: 334427820005 ; Danske Pank AS Eesti filiaal
3.2. Istekohtade arv.
Restorani sees on 250 istekohti, aga suvel lisatakse õueterrass mis mahub veel 150 inimest juurde.
3.3. Menüü lühiiseloomustus.
Menüü muutub kaks korda aastas nagu mooe reeglid ütlevad. Muutub enne suve hooaja ja lõppus. Menüüs leidub palju huvitavaid ja söögile kutsuvaid toitu. Meeldis ka kuidas restorani menüü väljanäeb ja selle sisustus. Toon mõne näide:
„Kerged kõhutäeid” ( värske aedviljasalat, soe kana -virsikusalat aedviljadega)
„Veinisõbrale” (veinisõbra juustuvalik, carpaccio loomafileest)
„Leemed” (Kahurväesupp lihapallidega, püssika seljanka kausis)
„Mõdu kõrvale paras” (mereröövli õlleoad praesibulaga, püssirused kanakäed)
„Mehe moodi söömad” (kalaroad, linnuliha hõrgutised, sealiha söömad, metslooma toidud, loomaliha hõrgutised, pajaroad)
„Midagi magusat”
Samuti on ka „Joogimenüü”, „Päevamenüü”, „Lastemenüü”, „Grupimenüü” kus valik on suur ja mitmekesine .
3.4. Ettevõtte äriidee , ehk miks selline ettevõtte on turule tulnud (Kes on klientuuriks, millist kontseptsiooni nad pakkuvad?
Äriidee on kindlasti toitlustamine ja ürituste korraldamine. Minu arvamus miks selline ettevõtte on turule tulnud, sest sellise kohaga, kus on nii pikk ja huvitav ajalugu, samuti suur hoone ja mugav sisustus, õige kesklinna asukoht toob ettevõtjale palju erinevaid kliente ja korralikku sissetulekku. Restorani põhikliendid on turistid, neid tuleb 8 kuni 10 tuhat inimest aastas. Teisel kohal on tudengid kes käivad söömisel igapäev ja muidugi linnarahvas. Tore restoranis ka peod panna, muusika aparatuur ja suur tantsuplats ei anna kellegile igatsema.
3.5. Mittu töötajat ja millistel positsioonidel nägid köögis?
Külastasime ka kööki ja seal ma olen näinud kaks meest kes valmistasid pliidijuures mingit toitu, ja kaks naist kes olid klienditeenindajad. Sain teada ka, et ettevõttes töötab täiskohaga umbes 30 inimest ja paljud nendest on kohal juba 6-7 aastat. Peakokk ütleb, et oma töötajad ta hoiab ettevõttes nii kaua aega töö- ja palga stabiilsusega.
3.6. Kas sellisesse kööki võiksid praktikale minna, miks?
Arvan, et ma võiksin minna praktikale antud köögile kahel põhjusel : esimene, et hooajal Püssirohukeldris käib väga palju külastajaid ja teine on suure menüü valmistamine. Tulemus selleks - väga korralik ja põhjalik kogemus.
3.7. Mis külaskäigul nähtust ei meeldinud / meeldis?
Kui olla aus siis mulle meeldis kõik, meeldis et külastuse ajal restoranis oli ruus turistide grupp, kes istusid keset saali ja maitsestasid igasugust toitu ja jooke . See andis mulle hea emotsionaalne laeng. Kui külastuse tund sai läbi siis oli suur soov jaada restoranil, et veeta natuke aega selles mugavas miljöös.
3.8. Millised ettevõtted Tartus võiksid olla Püssirohukeldri tugevamaks konkurentideks?
Arvan, et tugevamaks konkurentideks Püssirohukeldrile võiks olla Atlantis ’e restoran.
Põhjust on selleks mittu, näiteks, et asuhoht on ilusam (Emajõe ääres), peosaalide ja konverentssalide olemasolu. Eraldi pakkuvad ka sünnipäeva üritused lastekohvikus ja esimesel korrusel paikneb ööklubi.
3.9. Köögi kirjeldus – seadmed , millised erinevad ruumid on ettevõttes, ruumide paigaldus ladude ja teenindussaali suhtes.
Köögiruum oli keskmise suurusega, vaba ruumi liikumiseks on jäänud vähe. Nägin palju tööpindaid, kappi ja riiulit. Kui saali uksest saime köögi sisse siis paremal pool olid pliidid, aga vasakul oli nõudepesu boks. Läksime edasi, väikses korideris oli väike sügavkülma kapp. Paari sammu pärast saabusime suure koridori sisse kus istus kokk ja tükeldas toores liha. Tema selja taga oli suur laoruum. Tavalist külmkappi ma kahjuks ei näinud. Koridori edasi minek oli ebamugav, sest põranda peal seisis palju sorteerimata kaupa. Köögiruum mulle tundus liikumise suhtes ebamugav, aga tehnika ja vajalikke tööristade osas oli kõik korras. Arvan, et selles köögis võivad korraga tööd teha kuni 10 inimest.
3.10. Kirjelda ettevõtte miljööd kliendi ja töötajate seisukohast .
Kliendi kohast miljöö on mugav ja soe. Mittu korda ma ise olen külastanud selle restoraani ja oli mõnus . Käisin nii vaiksel päevadel lõunaajal, kui ka laupäeva öösel. Oli suvine aeg, mängis muusika, rahvast oli palju ja miljöö oli lõbus ja pidule kutsuv . Töötaja kohast ma ei saa midagi ööelda, sest kunagi sellestes kohtades ei töötanud.
3.11. Milline oli teenindamine – lahke , sõbralik, jne ?
Teenindamine oli nii lahke, kui ka sõbralik. Söögid ja jöögid tulid õideaegselt. Üks kord mul oli selline lugu, et käisime sõbraga restoranis söömas ja meil oli sülearvuti kaasas, aga pikendusjuhet polnud. Kui küsisime seal kohal siis kõik teenindajad kes oli tööl hakkasid otsima , väljamõtlema ja lõpuks nad leidsid , kõik ise ühendasid ja me saime voolu. Räägin selleks, et personal on alati abivalmis.
3.12. Peakokka nimi on Jaanis Jaomaa.
3.13. Kokkuvõtte ja sinu arvamus.
Pärast õppekäiku mul jäi tore ja hea meel. Restorani esindaja oli peakokk Jaanis, kes korralikult meile jutustas hoone ajaloost ja paljudest asjadest. Samuti ta korrektselt vastas meie küsimustele ja tegi väike ekskursioon .
Püssirohukelder jäätis selline meel, et ma soovin tulla sinna tagasi, kas praktikale, tööle või lihtsalt külastaja rollis.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 4 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

wrcdiisel2 Õppematerjali autor

KK-12

püssirohu menüü kelder kokk Püssirohukeldri külastus

Sarnased õppematerjalid

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus