Vastseliina linnus, referaat (0)

Vastseliina piiskopilinnus 10
Mainori Kõrgkool
Disaini Instituut
xxxxxxxxxx
VASTSELIINA PIISKOPILINNUS
Referaat
Koostaja : xxxxxxxxx
DS-2-Q-E-xxx
Tartu 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
LINNUSE AJALUGU 3
LINNUSE LEGEND 6
LINNUS TÄNAPÄEVAL 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 9
LISA 1 9

SISSEJUHATUS

Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis . Enamus on säilinud vaid varemetena, kuid siiski annavad nad aimu selle ajastu arhitektuurist. Üks omanäolisemaid oli oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest Vastseliina linnus, mis oli ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Vastseliina piiskoplinnus rajati Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt 14. sajandil. Tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Tänapäeval on linnuse varemed kaunis vaatamisväärsus, kus korraldatakse keskaegseid üritusi

LINNUSE AJALUGU

Vähemalt tuhandeaastane ajalooline kauba- ja sõjatee kulges Tartust läbi Võru (Kirumpää) ja Vastseliina ümbruse Pihkvasse. Selle tee ning Tartu piiskopkonna kaitseks rajati Kirumpääle 13. sajandil teetõkkelinnus. Kuna Pihkva vürstiriik püstitas 1330tel aastatel oma kivilinnuse Irboskale, otse vastu Liivimaa alasid, siis tuli ka Liivimaal ehitada oma linnus piirile või selle vahetusse lähedusse.
Linnuse asukohaks valiti kõrge küngas Pihkvasse suunduva muistse kaubatee ääres Piusa jõe kaldal. Nimetatud küngas paiknes vahetult Liivimaa idapiiril ning ta oli kolmest küljest kaitstud veetõketega — künka jalamil suubub Piusa jõkke väike Meeksi oja. Seetõttu oli tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1).
1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus . Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks.
Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus , mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati, jäi pealinnuse läänetiiva keskossa . 1379. aastal oli pealinnus tõenäoliselt juba valminud, sest siis on Vastseliinat nimetatud juba maa tugevaimaks linnuseks.
Hilisematel sajanditel tugevdati ja täiustati linnust veelgi. 15.-16. sajandi vahetuse paiku lisati pealinnuse kirde- ja kagunurkadesse võimsad, ligi 25 meetri kõrgused hoburauakujulised suurtükitornid. Neil tornidel oli rikkalik dekoor kaksikteravkaarsete niššide ning nendes asuvate sõõrpetikute näol. Nimetatud niššid vahelduvad ristikujutistega, mis on ka loomulik, arvestades linnuse kuulumist Tartu piiskopkonnale. Suured müüri laotud ristikujutised näitasid samas igale idast saabuvale rändajale, et ta on jõudnud õhtumaisele ehk lääne-katoliku usuga maale.
Linnuse idaküljele ehitati hiljem veel väike neljatahuline viiekorruseline danskerilaadne torn. Pealinnus ümbritseti ka eeslinnusega, mille madalam müür püstitati künka servale. Eeslinnuse teepoolsesse kagunurka püstitati seejärel veel madal, kolme kaitsekorrusega ümartorn. (vt. Lisa 1 pilt 2).
Linnuse ehitamine ja täiustamine käis keskajal käsikäes selle purustamisega. Pidi ju iga lõuna poolt Peipsi järve Vene aladelt Eesti aladele tehtud sõjaretk algama Vastseliina linnuse piiramise ja vallutamisega. Ka Liivi sõja üks esimesi avalööke 1558. aastal oli Vastseliina vallutamine. Vene väed jõudsid Vastseliina alla 15. juunil, kuid nende esimene katse linnust vallutada löödi vasturünnakuga tagasi. Seejärel järgnes uus rünnak ja piiramine koos linnuse tulistamise ning mõningase purustamisega, misjärel linnus alistus 1. juulil 1558. aastal.
Venelaste kätte jäi Vastseliina 1582. aastani, mil see loovutati Poolale. Rootsi-Poola sõjas 1620tel aastatel langes Vastseliina aga rootslaste kätte. Kõik nimetatud sõjad purustasid linnust tugevalt. Vene-Rootsi sõjas vallutasid Vastseliina 1656. aastal venelased — rootslased olid vahepeal purustatud piirilinnuse selleks ajaks taas korda teinud. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahulepinguga anti linnus rootslastele jälle tagasi.
Põhjalikult ning seekord ka lõplikult purustati linnus 1702. aastal Põhjasõjas. Toona hävis ka linnuse külje all juba keskajal paiknenud väike alev , mis 18. sajandi teisel poolel tekkis hoopis teise paika.
Praeguseks on linnusest järel enamik kahe suure idapoolse suurtükitorni müüridest. Algses kõrguses on alles ka põhjapoolse danskerilaadse torni seinad, samuti üht-teist eeslinnuse lõunapoolsetest müüridest koos ümara nurgatorniga. Ülejäänud linnusest —sh algsest kaitsetornist ja hilisemast pealinnusest — on järel madalad rusuhunnikud. 18.-19. sajandil on neid kasutatud kivimurruna nii Vastseliina mõisa kui ka muude hoonete ehitamiseks.
Linnuse kohal ajaloolise maantee ääres paiknev Piiri kõrts on 19. sajandi algul ehitatud linnusevaremetest pärinevatest tellistest. Keskaegsed tellised olid hilisematest mõõtmetelt palju suuremad. Mainitud kõrts on säilinud ning korrastatud, kuigi ta on kaotanud palju oma algsest välimusest. Nii on kõrtsil kadunud esiküljel paiknenud iseloomulik sammastik .
Kaasaegne Vastseliina asula jääb linnusevaremetest 6 kilomeetri kaugusele läände. 20. sajandi teeõgvenduste tulemusena ei möödu linnusest enam ka tähtsad maanteed - Tartu-Luhamaa maantee kulgeb pea noolsirgena linnusest 3 kilomeetrit edelas. Samuti ei asu Vastseliina linnus enam kaasaegsel piiril . Praegune Eesti-Vene piir kulgeb Liivimaa idapiirist kümnekonna kilomeetri jagu ida pool, hõlmates setude asualasid.

LINNUSE LEGEND

Vastseliina linnusel on palju legende. Tuntuim neist on Valge Risti legend. Üks kirdetorni huvitav detail on linnuse kabelile viitavad süvendristid. Hiljem lisandus põhjakülge suurtükitorn, mille kahel ülemisel korrusel olid Liivimaa ehituspraktikas Vastseliina linnuse kabeli siseõuepoolsele seinale oli kahe raudnaelaga kinnitatud altaririst. Kord toimus selles kabelis väidetavalt suur ime. Nähti kahte valges rüüs inimkuju risti seinalt altarile ümber asetamas. Selle juhtumi tõesust kinnitas mitu inimest, ühe kirjelduse järgi kostnud kabelist aeg-ajalt ka kütkestavat meloodiat ning riivistatud ukse taga säranud imeline valgus. Ime krooniks oli seina külge kinnitatud altariristi sattumine vabalt seisva altari kividele ilma, et miski oleks seda toetanud. Tol ööl sai Vastseliina linnus endale reliikvia, mida linnuse meeskond hoolikalt valvas. Püha risti kabeli külastus andis 40 päevase indulgentsi ehk ajaliku patukaristuse amnestia , mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354. aastal. Nii sai Vastseliina kabelist üks olulisemaid palverännaku kohti Põhja-Euroopas. Valge risti juures olevat abi saanud ka pimedad ja kurdid . Siinkohal tasub üle öelda, et 16. sajandil ehitatud hobuserauakujuline suurtükitorn linnuse kirdenurgas on tänaseni kaunistatud valge risti kujutisega.

LINNUS TÄNAPÄEVAL

Tänapäeval on võimalik ainult linnuse varemeid näha (vt. Lisa 1 pilt 3). Restareeritud on vaid kirdetorn, kus saab nautida kaunist vaadet ümbruskonnale.
Kord aastas, juulikuus, toimub linnuse varemetes lõbus üritus “ Vana aja päev”. See on üks oodatumaid ja ainulaadsemaid kultuurisündmusi Vastseliina vallas ning kogu Võrumaal. Sel päeval tuletatakse meelde ja teadvustatakse meie ajaloolisi ja kultuurilisi jooni, meie esivanemate elukombeid ja mõttelaadi. ”Vana Aja päeval” saavad inimesed linnusevaremete juures tunnetada sajandite tagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid. Tegutsevad sepp, klaasikunstnik, kivikunstnik, ihumudija, hõbesepp, korvipunuja, jahimehed, vibulaskjad, muud meistrid ning keskaegse võitluse taaselustajad. Käsitööonnidele vahelduseks saab laval näha erinevaid esinejaid, kes pakuvad kultuuriprogrammi, mis viib meid tagasi ammustesse aegadesse. Esitatakse vanau laule, tantse, jututoas vestetakse juttu ja laval esitletakse kostüüme.

KOKKUVÕTE

Linnus tervikuna pole säilinud, kuid tema varemed köidavad jätkuvalt inimesi oma ainulaadse arhitektuuriga, meenutades keskaja piiskopide aristokraatlikkust. Varemetes korraldatakse üritusi, mille kaudu saavad inimesed tunnetada sajandite tagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Otto de Voogd 1997 & 2007 & 2009. Vastseliina linnuse varemed. [Online] http://www.7is7.com/otto/estonia/vastseliina.html

Valdo Praust ja MTÜ Alt – Livland, 2009. Vastseliina piiskopilinnus. [Online] http://www.mois.ee/voru/vastseliina.shtml [15.10.2009]

Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus, 2009. Ajalugu. [Online] http://www.vastseliina.ee/linnus/ [19.10.2009]

LISA 1

Pilt 1
Pilt 2
Pilt 3