Vastseliina linnus, referaat (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

36

odt

Liivimaa linnused

..................................................................11 Linnuse rajamine.......................................................................................................................11 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik...................................................................................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme..................................................................................

Ajalugu

14

doc

Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED

Juhendaja: Piret Valgma-Kirme  Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 2 Sissejuhatus

Kultuur

25

docx

Edise linnus

,,esimene, eespool"; liivi keeles eddi ,,esimene, eespoolne,,. Udmurdi keeles seevastu tähendab eda ,,joud", millega seondub eestikeelne ede/nema ,,arenema" ning esi/ti ,,alguses". Seega tähendas edi/edu staatuses eespool või kõrgemal olemist (või ka ajaliselt eespool, nt suguvõsa vanemad). Tõenäoliselt on tegemist kunagise ülikunimega, mis viitab võimalusele, et Edise oli kohaliku muinasvanema elukohaks. Edise keskajal 18. sajandi kroonik Arndt märgib, et Edise linnus ehitati 1293. aastal ordumeister Bodo von Hohenbachi poolt. Edise vasall-linnuse ajaloolise õiendi autor U.Hermann suhtub sellesse väitesse kriitiliselt ja arvab, et Arndt laenas selle mõnelt varajasemalt kroonikult, nagu fantaasiarohke Jürgen Helms. Sama vähe on usutav Arndti teade, nagu oleks XIII saj lõpul Edise kuulunud Taubedele, sest Taubesid mainitakse ürikuliselt alles hiljem. Esimene usaldatav teade pärineb 1346. aastast, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et

Ajalugu

60

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik .........................................

Arhitektuuri ajalugu

32

doc

Tallinna ajalugu

Enamike kinnistute käekäik on dokumentaalselt alates 14. sajandist kuni tänapäevani pidevalt jälgitav. Seega kujutab Tallinna vanalinn endast üle-Euroopalise ning ka ülemaailmse tähtsusega unikaalset vaatamisväärsust. 1. KUJUNEMISLUGU Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Praeguse Tallinna kohale tekkis asustus kusagil 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. See linnus hõlmas arvatavasti kogu Toompea platoo põhjapoolse kõrgema osa (5 ha). Linnuse ja sadama vahele tekkis seejärel turg ja linn, need paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid

Ajalugu

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest. Keskaegsed linnad olid väikesed. Vaid Tallinnas ja Tartus elas ajuti mitu tuhat inimest, teiste linnade elanikkonda mõõdeti sadadega. Tallinnas elas 14. saj. teisel poolel umbes 4000 inimest. Keskaegne linn oli peamiselt kaupmeeste ja käsitööliste elupaik. Seal elasid ka võimu esindajad

Kultuurilugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Majad ehitati tasapindadele. Aia kastmise eest hoolitseti selliselt, et vesi pumbati kõige kõrgemale terrassile, kust see siis torude ja kanalite abil alla juhiti, ühelt tasapinnalt teisele. Nagu egiptlased tegid Gizas, ehitasid ka sumerid maamärgi kontrastiks tasasele madalale maastikule. Selleks sai sumeri linna keskmeks olev astmeline tempeltorn tsikuraat, mille tipus "kohtuti" jumalatega. (Assüüria k. ziqqurrat=mäetipp). Selle ümber laius preestrite linnus temenos, mille eraldatust näitavad tema kaitseehitised. Siis tuli linnamüüriga ümbritsetud kesklinn, milles elasid linnriigi tähtsad majandusinimesed. Linnamüüride taga elasid juba vaesemad kodanikud. Babüloonia tsikuraat koosnes tavaliselt seitsmest üksteise peal asuvast osast, iga ülemine alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)