Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid (0)

1 Hindamata

Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid
Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi. Ringi koostööpartneriteks on TÜ Ajaloo Muuseum, teaduskeskus Ahhaa ja MTÜ EFI.
Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale.
1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor , mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot’ plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks. Uus torni konstruktsioon osutus sedavõrd õnnestunuks, et leidis järgmise poole sajandi jooksul rakendamist paljudes uutes observatooriumides (Helsingi, Pulkovo).
Tartu tähetornis tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja Universumist. Siin on tegeldud geodeesia , astronoomia, seismoloogia, aja mõõtmise, teoreetilise- ja eksperimentaalfüüsikaga. Maailma teadusajalukku viis Tartu tähetorni observatooriumi direktor Friedrich Georg Wilhelm Struve , mõõtes 1835. aastal esimesena tähe kauguse Maast ning määrates kindlaks tuhandete kaksiktähtede positsioonid.
Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn alates 2005. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Tähetorni direktori F. G. W. Struve ja eesti soost kindrali Carl Friedrich Tenneri juhtimisel mõõdeti 1816-1852 triangulatsioonimeetodil meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Sellel tööl oli suur tähtsus astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus.
Tõravere observatooriumi valmimise järel 1964. aastal lahkusid astronoomid Tartu tähetornist. Hiljem tegutses tähetornis Tartu Linnamuuseumi filiaal ning pärast selle sulgemist teaduskeskus Ahhaa. 1963. aastast tänaseni tegutseb tähetorni juures astronoomiaring.
2009. aastal alustati Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime arendamise programmi toel tähetorni restaureerimist.
27. aprillil 2011 tähistatati Tartu tähetorni 200. aastapäeva ning avati tähetorn muuseumina.
Tartu Tähetorni meridiaanringi täpsed koordinaadid:
idapikkus Greenwichist 1t 46m 53s.18 ehk 26° 43' 17''.7; põhjalaius 58° 22' 47''.2
Aadress: Tartu Tähetorn, Lossi 40
Tartu 51003
E-mail: [email protected]
Eesti tuntumad astronoomiad on:
Kalju Eerme
(sündinud 10. detsembril 1938 Vainus Paikuse vallas)
Lõpetanud 1963 Tartu Ülikooli astronoomia erialal. Füüsika- matemaatika kandidaat 1973. aastast.
Aastatel 1968–1993 tegeles Eerme atmosfääri optiliste omaduste uurimisega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on pühendunud atmosfääriosooni ja ultraviolettkiirguse uuringutele Eestis. Osaleb Euroopa Liidu vastavate ühisuuringute ettevalmistamises ja koordineerimises.
Jaan Einasto
(sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus)
Eesti astrofüüsik, aastast 1986 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik .
Aastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli, 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Täiendusõpet on ta saanud mitmes välisriigis, näiteks Taanis , Saksamaal ja USA-s.
1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis.
Aastail 1983–1995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna, aastast 1985 füüsika ja astronoomia osakonna akadeemik-sekretär.
Ta kuulub Rahvusvahelisse Astronoomiauniooni, olles seal galaktika- ja kosmoloogiakomisjoni liige.
Roopi Hallimäe
(kuni 1935 Robert Grauberg; 7. mai 1908 Väinjärve vald, Järvamaa – 3. juuli 1969 Koeru )
Eesti kooliõpetaja, kirjanik ja astronoom .
Õppis 1934–1935 Tartu Ülikoolis.
Ta oli 1938–1938 Petserimaal Lugi koolis ja Roodva koolis õpetaja, 1940–1948 Tartu tähetorni vanemlaborant, 1948–1963 Tartu 2. keskkooli ja 1963–1967 Palamuse Keskkooli õpetaja.
Tõnu Kipper
(sündinud 24. septembril 1939 Tartus)
eesti astrofüüsik
Ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane.
Robert Johannes Livländer
(1. veebruar 1903 Tallinn – 6. oktoober 1944 Läänemeri)
Eesti astronoom .
Ta õppis aastatel 1921–1925 (lõpetas) Tartu Ülikoolis, mag. astr. 1926 (Astrograafiline positsioonide määramine), dr. phil. nat. 1932 (Determination of the Longitude of the Tartu Observatory by Wireless . Second paper : Observations in 1929–1930 in Tartu and in Pulkovo. Final Results ). Üliõpilasseltsi Raimla vilistlane.
Ta osales Vabadussõjas.
Aastatel 1923–1925 oli Livländer Tartu Ülikooli tähetorni abijõud, 1925–1935 assistent , 1928–1929 teaduslik stipendiaat Potsdamis, 1932–1934 Tartu Ülikooli astronoomia ja geodeesia eradotsent, 1934 dotsent, geodeesia kabineti juhataja.
Aastatel 1936–1944 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli professor , 1941–1944 ajutine rektor.
Robert Livländer hukkus Eestist põgenemisel laeval Nordstern.
Tiit Nugis
(sündinud 3. detsembril 1942 Tallinnas)
Eesti astronoom.
Ta on avaldanud üle 900 teaduspublikatsiooni.
Ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane.
Tarmo Oja
(sündinud 21. detsembril 1934 Tallinnas)
Eesti päritolu Rootsi astronoom, professor. Tema järgi on saanud nime asteroid 5080 Oja. Töötas Uppsala Ülikooli observatooriumi direktorina Kvistabergis kuni pensionile jäämiseni 1999, jätkates samas tööd kuni 2006. Elab Rootsis Uppsalas.
Hugo Raudsaar
(14. jaanuar 1923 Leevi – 17. november 2006)
Eesti astronoom ning astronoomia tutvustaja.
Ta töötas Tartu Tähetornis. Aastatel 1959–1985 vaatles asteroidide ja komeetide liikumist. Ta on jälginud 42 komeeti ning 230 asteroidi , tehes neist kokku üle 1800 foto.
Jätkas tööd Tartu Tähetornis ka pärast uue Observatooriumi valmimist Tõraveres. Tema poolt 1986. aastast tehtud foto Halley komeedist on viimane Tartu Tähetornis teaduslikul eesmärgil tehtud vaatlus üldse.
Hugo Raudsaar on Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutaja. Ta on trükis avaldanud 86 tööd, sealhulgas 2 raamatut ning 210 astronoomiat tutvustavat ajakirjandusartiklit, esinenud raadios ja televisioonis.
1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud astronoomia-, matemaatika- ja füüsika- alaseid loenguid. 1969 – 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja . 1968 – 1976 osales ENE koostamisel. 1951 – 1989 oli Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna tegevliige.
Taavet Rootsmäe
(kuni 1936 David Rootsmann, 27. juuni 1885 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 27. juuni 1959 Tartu)
Eesti astronoom.
Aastatel 1906–1912 õppis ta Tartu ülikoolis matemaatikat, cand. math. 1913.
Aastatel 1919–1959 oli Taavet Rootsmäe Tartu Ülikooli astronoomiaõppejõud (alates 1931 professor), 1919–1948 Tartu tähetorni direktor.
Enn Saar
(sündinud 4. märtsil 1944)
Eesti astrofüüsik.
8. detsembril 2010 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks astronoomia alal.
Arved- Ervin Sapar
(sündinud 7. veebruaril 1933 Paatna külas)
Eesti astrofüüsik ja kosmoloog.
Ta on tegelenud peamiselt teoreetilise astrofüüsikaga (täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite töötlus ja analüüs, füüsikalise kineetika teooria täheplasmale, kosmoloogia ).
Ta lõpetas 1952. aastal Rakvere I Keskkooli ja 1957. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna füüsikaosakonna. Töötanud alates 1957. aastast Füüsika ja Astronoomia Instituudis (alates 1973 Astronoomia ja Atmosfäärfüüsika Instituut, alates alates 1995 Tartu Observatoorium).
Ta on Eesti Teaduste Akadeemia liige.
Aleksei Nikolajevitš Savitš
(9. märts 1810 Puškarivka-15. august 1883 Blagodat)
Oli astronoom.
Sõjaväelase poeg. Õppis 1834–1839 Tartu ülikoolis, samuti õppis Harkivi ja Moskva ülikoolis. Töötas 1839–1840 Tartu ülikoolis astronoom-vaatlejana , töötas hiljem Peterburis.
Bernhard Schmidt
(11. aprill (30. märts) 1879 Naissaar – 1. detsember 1935 Hamburg )
Optik ja astronoom.
Friedrich Georg Wilhelm von Struve
(15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864)
oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet . Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaani kaare pikkuse Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi .
Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastail 1816–1855 meridiaankaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Võivere ja Avanduse küla vahelisel tasasel põllualal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827. aastal 4,5 km pikkuse baasise, mille ühte lõpp-punkti püstitati mälestusmärk.
Oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning 1839–1862 selle direktor. Struve oli 1845. aastal üks Vene Geograafia Seltsi asutajaid ning alates 1853 . aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige.
Tõnu Tuvikene
(28. juuni 1952 – 13. märts 2010)
Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1975. aastal astrofüüsikuna. Kuni aastani 1988 oli Tartu Observatooriumi insener ja nooremteadur tähtede füüsika uurimisel . Seejärel töötas arvutite alal (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet programmeerijana).
Ta juhatas Tartu Tähetorni astronoomiaringi ning populariseeris astronoomiat ja kosmonautikat. Tal oli oma rubriik Vikerraadio saates Labor. Ta avaldas artikleid ajakirjades Tehnikamaailm, Horisont , Tarkade Klubi jm, tegi kaastööd ka entsüklopeediale. Ta on umbes saja populaarteadusliku artikli autor.
Tema auks on nimetatud asteroid 11829 Tuvikene, mille avastas Henri Debehogne Belgia Kuninglikust Observatooriumist. Koos Tuvikesega sai mais 2011 omanimelise asteroidi ka kauaaegne Tõravere astronoom Izold Pustõlnik. Tegemist oli Chris Sterkeni algatusega, kellel Debehogne palus avastatud asteroididele nimed panna.
Tõnu Viik
(sündinud 12. detsembril 1939 Rohuneeme külas)
Eesti astronoom.
Ta on töötanud Tartu Observatooriumis (endiste nimedega TA Füüsika ja Astronoomia Instituut ning TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut) alates 1963. aastast, 1985–1999 instituudi direktorina. Ta on Eesti Looduseuurijate Seltsi president alates 2008. aastast.
Põhiliseks teadustöö suunaks on olnud kiirguslevi probleemide lahendamine.
Tõnu Viik on lugenud Tartu Ülikoolis pikka aega teoreetilise astrofüüsika aluste, Universumi füüsika ja tähtede füüsika kursuseid ning viimasel ajal ka matemaatilise füüsika võrrandite kursust .
Ernst Julius Öpik
(22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Põhja- Iirimaa , Bangor)
Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid.
Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910– 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga.
1911–1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta.
Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taškendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees.
Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis.
1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor.
Töötas 1948–1981 Armagh' observatooriumis Põhja- Iirimaal . 1950–1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal.
Ave vou
MT11

.RTF Laadi alla originaalfail 4 lk · .rtf · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ave15 Õppematerjali autor

tartu tähetorni ajalugu kuulsamad eesti astronoomid

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti astronoomia

Eesti astronoomia 1. Miks öpikoordi pilvel on niisugune nimi? 2. milline tähtsus on Tõravere observatooriumil Eesti teaduses 3. millega tegeleb Tartu tähetorn? 4. Millistele füüsika erialadele saab spetsialiseeruda tartu ülikoolis? 1.Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn. Öpik-Oorti pilvekontseptsiooni. 2. a. 1812 Valmis Tartu Tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve. b. 1816 Tartu Tähetornist sai Struve geodeetilise kaare esimene mõõdupunkt. c. 1824 Tartu Tähetorn sai tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätspikksilma. d. 1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia

Füüsika

doc

Tartu Observatoorium

Saar), kuhu kuuluvad: kosmoloogia töörühm (juhataja J. Einasto) galaktikate füüsika töörühm (juhataja J. Vennik) andmeside töörühm (juhataja M. Sisask) atmosfäärifüüsika osakond (juhataja A. Kuusk), kuhu kuuluvad: taimkatte seire töörühm (juhataja A. Kuusk) atmosfääri seire töörühm (juhataja K. Eerme) 3 Eelkäijad Tartu Observatoorium on 1808. aastal rajatud Tartu Ülikooli Tähetorni ja 1865. aastal rajatud Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumijäreltulija ning töö jätkaja. 1. jaanuaril 1947 moodustati Tartu Ülikooli astronoomia ja meteoroloogia observatooriumeist Teaduste Akadeemiasse kuuluv Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut. 9. oktoobril 1952 sai Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut uueks nimeks Füüsika ja Astronoomia Instituut. 1. oktoobril 1973 jagunes Füüsika ja Astronoomia Instituut Füüsika

Geograafia

doc

Eesti astronoomid

Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades. Astronoomia põhjapanev tähtsus avaldub selles, et temal rajanevad ajas ja ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis.

Füüsika

odt

Tõravere Observatoorium

teda maailma suuremate teleskoopidega. Töö kirjutamisel oli kõige suuremaks probleemiks materjalide otsimine. Materjale sain Kalju Eerme ja Jaan Einasto jutustustest ja raamatust ning internetist. Lisaks sellele tegin intervjuu Jaan Einastoga ja Tiina Liimetsaga. 3 1. AJALUGU 1.1. Algusaastad Kalju Eerme jutustab: ,,Observatooriume hakati linnadest välja viima alates ajast, mil järjest enam hakati tänavaid valgustama. Ka Tartu Tähetorni linnast välja kolimise mõte liikus juba esimesel Eesti ajal, enne Teist maailmasõda. 1950. aastate alguses tuldi selle mõtte juurde tagasi. Nüüd olenes iga ettevõtmise edu Moskva suhtumisest. Märkimisväärne ja tuleviku suhtes oluline üritus oli Tartus peetud Astroveti väljasõiduistung 1953. aastal. Ühtlasi peeti väike teaduskonverents ja sellel näitas hilisem Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliige

Füüsika ajalugu

doc

Eesti astronoomid ja nende avastused

FÜÜÜÜSIKA Ernst Öpik Elukäik : 1893 - 1900 lapsepõlv Kundas kohaliku tolliülema Karl Öpiku peres 1900 - 1911 õpingud Gustav Adolfi gümnaasiumis Tallinnas 1912 - 1916 õpingud Moskva Ülikoolis 1916 - 1920 Moskva Ülikool assistent, professoriks valmistumine 1920 - 1921 Tashkendi Ülikooli dotsent 1921 - 1944 naasmine kodumaale, Tartu Tähetorni astronoom-observaator 1930 - 1934 pikaaegne koostöö Harvardi observatooriumis USA-s 1944 - 1948 pagulastee algus Balti Ülikooli Eesti rektorina Saksamaal 1948 - 1981 Armagh observatoorium, Põhja-Iirimaa 1956 - 1974 teadustegevuse jagamine Marylandi Ülikooliga, USA 1981.aastast vanaduspuhkusel sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Olles pärit

Füüsika

doc

Kosmose uurimine

.............................. 2-3 Kosmonautika............................................................. 4-5 Kosmoseprogrammid.................................................. 6 NASA.......................................................................... 7 Tartu Observatoorium.................................................. 8-9 Kasutatud kirjandus......................................................10 2 Teleskoobid Kui itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei kuulis 1609.aastal leiutisest nimega teleskoop, tegi ta endalegi ühe, olemata varem ühtki sellist leiutist näinud ning teades vaid, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad

Füüsika

docx

Tartu linna ajalugu

Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani

Ajalugu

docx

GPS referaat

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava PRIIT KIRSS GPS Referaat Juhendaja: Siim Nemvalts, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2014 1 SISUKORD MIS ON GPS?..................................................................................................................................3 SÜSTEEMI ARENG.......................................................................................................................3 MIS ON GPS? 2 Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne

Allika?petus

Rohkem sarnaseid