Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida Tallinna vanalinnas vaadata?
  • Mida siis vaadata?

VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE
Referaat
Tallinn 2011

SISUKORD


1.1.Tallinna vanalinnast 3
1.2.Mida Tallinna vanalinnas vaadata? 3
1.3.Tallinna vanalinna lahtiolekuajad 4
2.KURESSAARE PIISKOPILINNUS 5
2.1.Kuressaare Piiskopilinnusest 5
2.2.Mida vaadata Saaremaa Piiskopilinnuses 5
2.3.Kuressaare Piiskopilinnuse lahtiolekuajad ja hinnad 6
3.RAKVERE ORDULINNUS 7
3.1.Rakvere ordulinnusest 7
3.2.Mida Rakvere Ordulinnuses vaadata. 7
3.3.Rakvere Ordulinnuse lahtiolekuajad ja hinnad 8
KASUTATUD ALLIKAD 9
TALLINNA VANALINN
  • Tallinna vanalinnast


    Tallinna vanalinn on üks terviklikum ja paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Alates 1997. aastast kuulub linn ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinna teeb eriliseks just see, et seal on säilinud 11.-15. sajandist pärinev tänavate süsteem, ning enamus 14. ja 15. sajandil püstitatud hoonetest on siiani oma algupärase suuruse ja kujuga. Lisaks on seal puutumatuna säilinud veel peamised esindus - ja valitsushooned.
    Kui teistesse Euroopa vanalinnadesse on massiliselt juurde ehitatud uusi ehitisi, siis Tallinna vanalinnas see nii pole. Vanalinna on kaitsnud hävimise eest võimsad kaitserajatised . Tänu kivi kasutamisele ehitusmaterjalina pole ka tuli suutnud kaunist linna hävitada.
  • Mida Tallinna vanalinnas vaadata?


    Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinnast endast ja lõpetades erinevate muuseumite ja vanaaegsete hoonetega.
    Aga mida siis vaadata? Kõigepealt võiks jalutada vanalinnas niisama ja nautida selle ilu. Kindlasti tasub pilk peale visata Tallinna Raekoja platsile, mis on linna tähtsaim väljak. Suviti leiavad seal aset erinevad kontserdid ja talvel imekaunis Jõuluturg. Tallinna Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli ja seal asub ka muuseum . Raekoja platsil asub ka Euroopa vanim apteek - Raeapteek, kust võib leida igasugu huvitavaid imerohte nagu näiteks, keldrikakandi leotist, põletatud mesilasi , kuivatatud kärnkonni või hoopis muumia tüke... Lisaks tasub külastada ka kirikuid, näiteks Oleviste , Niguliste- kus asub Bert Notke maal „ Surmatants “ või Püha Vaimu kirikut. Suurtükitornis Paks Margareeta asub muuseum, mis tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Olen ise neis kõigis kohtades käinud ning arvatavasti külastan neid veel.
  • Tallinna vanalinna lahtiolekuajad


    Vanalinn ise on avatud huvilistele igal ajal, kuid soovitatav oleks tutvuda meelepäraste muuseumite lahtiolekuaegadega.
    Kui ei soovi ise taustauuringut teha, võib tellida ka linnaekskursiooni giidiga eesti, soome, vene või inglise keeles, mis kestab 2,5 tundi. Ekskursioon sisaldab bussisõitu (Viru-Kadriorg-Lauluväljak- Pirita ) ja jalutustuuri Tallinna vanalinnas (algus Toompea lossi juurest, lõpp Raekoja ees). Pileti hind täiskasvanule on 20.00 €, laps kuni 14 aastat 10.00 € ja alla 6.00 aastased põnnid saavad ekskursiooni tasuta.
  • KURESSAARE PIISKOPILINNUS


  • Kuressaare Piiskopilinnusest


    Kuresaare Piiskopilinnus on ainus enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. See oli üheks Saare-Lääne piiskopi residentsiks. Linnus on rajatud 13.sajandi teisel poolel. Kuigi täpselt pole teada kuna linnus rajati, on teda esmakordselt mainitud alles 1381 . aastal.
    Kuresaare Piiskopilinnus on Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Ekspositsioon tutvustab Saaremaa ja ka Kuressaare ajalugu ning sealset loodust. Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865. Algselt asus see Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal asus muuseum Kuressaare linnuses. Vahepeal veel muudeti selle asukohta, kuid 1925. aastal koliti lõplikult linnusesse.
  • Mida vaadata Saaremaa Piiskopilinnuses



    Saaremaa Piiskopilinnuses tasub kõigepealt linnust ennast vaadata, kuna tegu on ikkagi päris võimsa ehitisega.
    Ajaloohuvilistele ja muidugi ka teistele külastajatele pakub kindlasti huvi linnuses asuv Saaremaa Muuseumi ekspositsioon. See koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast, keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast ja konvendihoone kirdetiivas asuvast Saaremaa lähiajaloo osakonnast.
    Linnust ümbritsevas kaitsevallis on aga avatud kolm käsitöökoda- sepi-, klaasi ja keraamikakoda. Kõigis on võimalik näha oma ala meistreid töötamas. Soovi korral saab ka ise kätt proovida.
    Loomulikult ei puudu ka suveniiripood kust saab kõike head ja paremat endale ja oma tuttavatele mälestuseks osta.



  • Kuressaare Piiskopilinnuse lahtiolekuajad ja hinnad



    Saaremaa Muuseum on avatud 1. maist - 31. augustini E - P kell 10.00 - 19.00; ( kassa avatud 10.00 - 18.00), 1. septembrist - 30. aprillini K - P kell 11.00 - 19.00;
    (kassa avatud 11.00 - 18.00)
    Piletite hinnad:
    Täiskasvanud
    5.00 €
    Õpilased
    2.50 €
    Perepilet
    2 täiskasvanut 10.00 € + iga laps 1.00 €
    Saare maakonna koolide õpilasgrupid
    iga õpilane 1.00 €
    Näituse pilet
    täiskasvanud 2.50 €, õpilased 1.00 €
    Soovi korral saab giidiga ekskursiooni tellida. Eestikeelse ekskursiooni hind on 30.00 € ja võõrkeelne 40.00 €, millele lisandub muuseumitasu. Võimalik on laenutada ka audiogiid, mida on nii eesti, vene inglise kui ka soome keeles. Audiogiid maksab 7.00 € ning see sisaldab ka ühe inimese piletitasu.
  • RAKVERE ORDULINNUS


  • Rakvere ordulinnusest


    Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal, ning kunagi oli see muinas- Viru suuremaid linnuseid. Rakvere ordulinnuse säilinud linnusemüürid on pärit 14.-16. sajandist. Linnuse siseruume on viimasel ajal palju taastatud.
    Rakvere ordulinnuses on avatud kolm ekspositsiooni- „Liiwi Ordu ajalugu“, „Keskaegne õuduste piinakamber“ ja „Mõõgad läbi sajandite“. Lisaks neile on avatud ka vaateplatvorm.
  • Mida Rakvere Ordulinnuses vaadata.


    Nii nagu iga vaatamisväärsusega, tasub ka Rakvere Ordulinnusele endale kõigepealt pilk peale visata, ning seejärel tutvuda kõige muu huvitavaga.
    Rakvere Ordulinnus on justkui 16. sajandi linnuse elu-olu kujutav teemapark. Seal saab ümber kehastuda sõjameesteks ja rüütliteks ning õppida kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta. Linnuses on avatud veinikelder, piinakamber, surmatuba, põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ja habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba ning astronoomiatuba. Kui aga nälg näpistsab, saab Schenkenbergi kõrtsist keskaegsete retseptide järgi valmistatud toitu.
    Linnuses saab teha paljusid huvitavaid tegevusi. Seal saab ratsutada , vibu- ja ammulaskmist proovida, kakke küpsetada, häbipostis seista, sööta loomi, alkeemiakatseid teostada, lõkke kohal vorste küpsetada ja veel palju muud.



  • Rakvere Ordulinnuse lahtiolekuajad ja hinnad


    Rakvere Ordulinnus on avatud suvehooajal, 01. mai-10. september iga päev 11:00-19:00, oktoobris laupäeval ja pühapäeval. Talvehooajal on linnus avatud ettetellimisel gruppidele, väljaspool ametlikku lahtiolekuaega lisandub linnuse avamistasu grupi kohta. Linnuse kauplus on suvehooajal avatud iga päev 11:00-19:00.
    Piletite hinnad üksikkülastajale suvehooajal:
    (Hind sisaldab võimalust külastada piinakambrit, surmatuba ja põrgut.)
    Täiskasvanud
    4.50 €
    Õpilased
    3.50 €
    Perepilet
    9.00 €
    Koolieelikud
    tasuta
    Soovi korral võib tellida ka ringkäikku. Eestikeelne ringkäik maksab 10.00 €/h ning võõrkeelne 20.00 €/h.

    KASUTATUD ALLIKAD


  • http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=14
  • http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=40
  • http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=89
  • http://www.puhkaeestis.ee/et/rakvere-linnus
  • http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/linnareisid/tallinn/keskaegne-vanalinn
  • http://www.rakverelinnus.ee/
  • http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=331&Itemid=237
  • http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php
  • http://www.tallinn.ee/est/UNESCO-ja-Tallinna-vanalinn
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_piiskopilinnus
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_vanalinn
  • Vasakule Paremale
    VAATAMISVÄÄRSUSED-MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE #1 VAATAMISVÄÄRSUSED-MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE #2 VAATAMISVÄÄRSUSED-MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE #3 VAATAMISVÄÄRSUSED-MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE #4 VAATAMISVÄÄRSUSED-MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE #5 VAATAMISVÄÄRSUSED-MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE #6 VAATAMISVÄÄRSUSED-MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE #7 VAATAMISVÄÄRSUSED-MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jann9o Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tallinn turistidele
    19
    docx

    Tallinn turistidele

    Kadriorus on mitu kunstimuuseumi: Kadrioru lossis eksponeeritakse väliskunsti, Mikkeli muuseum on Eesti ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi. Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak. Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 2011­2017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 0­17aastased asumi elanikkonnast 23­31%, üle 68aastased moodustasid 3­9%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50­ 79% vahele. 4.1 OLULISEMAD OBJEKTID Kadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi poolest. Kadrioru administratiivhoones asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents

    Eestimaa tundmine
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid:

    Geograafia
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele.

    Turismiettevõtlus
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut- senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma- näoline, siiani nii rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt täiesti tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida võiks määratleda kui džässilike sugemetega rahva(likku) muusikat. Siinkirjutaja on selle tähistanud terminiga “külajäts”. Eraldi alapeatükkides leiab käsitlemist džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes tingimustes 1940– 1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii otsest kui ka kaudset mõju dҕžässmuusika ja -orkestrite arengule.

    Muusika ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun