Kadriorus on mitu kunstimuuseumi: Kadrioru lossis eksponeeritakse väliskunsti, Mikkeli muuseum on Eesti ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi. Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak. Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 20112017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 017aastased asumi elanikkonnast 2331%, üle 68aastased moodustasid 39%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50 79% vahele. 4.1 OLULISEMAD OBJEKTID Kadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi poolest. Kadrioru administratiivhoones asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents
hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid:
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele.
teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut- senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma- näoline, siiani nii rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt täiesti tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida võiks määratleda kui džässilike sugemetega rahva(likku) muusikat. Siinkirjutaja on selle tähistanud terminiga “külajäts”. Eraldi alapeatükkides leiab käsitlemist džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes tingimustes 1940– 1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii otsest kui ka kaudset mõju dҕžässmuusika ja -orkestrite arengule.
Kõik kommentaarid