jaoks on tabu võib teise täiesti külmaks jätta, just see tõttu on sõnavabadusele raske piire tõmmata. Iga inimese südametunnistus peaks ütlema, mis on vale, mis õige, on täiesti mõistetav, et oma sõnadega ei tohiks teist inimest solvata, teda laimata või mõnel muul viisil kahju tekitada, samas viib see konfliktini, kui ma ei tohi siiski midagi öelda, kas saab seda siis nimetada sõnavabaduseks? On palju punkte ja valuteemasid ühiskonnas, kus on sõnavabaduse piirid hägused, just nimelt selle pärast, et kindlat piiri on väga raske tõmmata. Kuritegevust, pedofiiliat, sõdu propageerivad väljanaded, rassistlikud leheküljed, pornograafiline materjal, halvustavad kommentaarid internetis- ka nende levitamine peaks kuuluma sõnavabaduse alla, kuid just siis tulebki mängu südametunnistus ja väär sõnavabaduse kasutamine. Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb, et sõnavadst, kui iga inimese õigust võib piirata avaliku
KESKAJA PIIRID JA PERIODISEERIMINE Varakeskaeg (V-X) , Kõrgkeskaeg(XI-XIII), Hiliskeskaeg(XIV-XV) Frangi riik, Ida-Rooma(Bütsants), Araabia riik FRANGI RIIK: tekkimine-V saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, ke...
Kunsti mõiste kui selline on väga lai. Inimesed mõistavad seda erinevalt. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, on see alati olnud üks elu osa. Aegade jooksul on kunst varieerunud, kuid siiski püsima jäänud. Tänapäeva maailmas ei ole paika pandud piire kunsti ja mittekunsti vahel ning pelgalt mõnele teosele peale vaadates ei saa kindlaks teha, kas tegu on kunstiteosega või mitte. Milline on kunsti olemus ning kus on piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kõik inimesed vajavad mingil määral kunsti. Minu jaoks on kunst meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Kunstiga väljendavad inimesed oma tundeid, elamusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks kui jälgimiseks. Seega on kunst ka meelelahutus. See on midagi, mis on tehtud teiste meeleheaks, kuid millel on tohutult palju erinevaid vorme. On inimesi, kes on huvitatud maalikunstist, muusikast või hoopist teatrikun...
arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame, kuid kindlad sõnavabaduse piirid peavad reaalses elus siiski eksisteerima, sest loomuomaselt ei ütle välja kõike seda, mida mõtleme ?. Tihti unustatakse ära, et inimestele antud õigustele kehtivad ka selgepiirilised kohustused, mille rikkumisele reageerib ühiskond alati halvakspanuga. Seadus keelab rikkuda ja halvustada teiste inimeste õigusi ja vabadust, tervist, au ning head nime, kuid kas see ongi ainuke, mis meile sõnavabaduse puhul piiranguks seatakse?
Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman EESTI asend, suurus, piirid 1. Eesti ja teised Euroopa riigid Euroopas on 45 riiki ( koos Venemaaga 46) 1 .1. PINDALA järgi *Eesti pindala – 45 227 km² *Euroopa suurim pindalalt on U KRAINA (604 000 km²) *Pindala järgi 9 suuremat riiki (pindala 244 100 km²–551 600 km²) on : ASKASAAM RONAR AITILAA NASAMRPUSTA RUBRISIATUNNA OPLOA OSEMO
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava
Kus on vabaduse piirid Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust. Vabadus on alati millegagi piiritletud. Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime.
Tolm isesüttimistemperatuur, süttimiskontsentratsiooni piirid RK 080 Igor Denissov Tallinn 2010 Tolmud Siia kuuluvad tahke dispersse faasiga dispersioonilised aerosoolid. Dispersseid süsteeme, milles tahke või vedel faas on pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk). Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu, tolmu jne. Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on
Sten-Gregor Kello 11A Euroopa piirid tänapäeval Üks Euroopa Liidu ehk lühendatult (ELi) üks põhieesmärke on luua sisepiirideta ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda, elada ja töötada, teades, et nende õigusi austatakse ning nende turvalisus on tagatud. Antud kontekstis mängib väga tähtsat rolli siseküsimustega seotud poliitika. Schengeni kokkuleppele allakirjutamine tähendas seda, et Schengeni ala raames koostööd tegevad riigid ei teosta ühistel piiridel enam piirikontrolli. Seega võivad inimesed ühest
docstxt/129690821280201.txt
sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei kujutanud nende kaasaeg endast mitte kesk-, vaid lõppaega, viimsepäevakohtule eelnevat viimset ajastut. Keskaja piirid Esmalt võib keskaja eristada varakeskaega. Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED
periodiseerimisele.periodiseerimine on tinglik ja seda tõestab ka see et enamasti loetaks keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid sellel ajal toimus vaid üks paljudest rooma linna rüüstamistest ja uue ajastu kujunemise seisukohast puudus sellel märkimisväärne tähendus. Keskaja alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist. Keskaja piirid Keskajas võib eristada: Varakeskaega, Vahekeskaega ehk Kõrgkeskaega ja Hiliskeskaega. Varakeskaeg jaguneb omakorda kaheks perioodiks: 1) 5. saj 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutusteajastu algus, seda saab nimetada ka hilisantiigiks. Tekib uus elukorraldus feodaalkord. Sellele tugineb lääne-rooma impeeriumi varemetel sündinud frangi riik mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2) 9. saj lõpp 11. saj algus
Piirid meis ja meie ümber Essee raamatu ,,Meister ja Margarita" põhjal Inimene on piiratud olend, piiratud kõikjal, ükskõik kas vaadelda piire käitumisnormide, viisakuse ja seadustena või suutmatuse, küündimatusena mõista või uskuda seda, mis esmapilgul tundub võimatu. Mis juhtub, kui eemaldada piirid, näidata inimestele seninägematut? Ma väidan, et piirid annavad inimestele turvatunde, isegi kui vahel tundub vastupidi. Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.
Piirid meis ja meie ümber Igaühel meil on meie enda piirid, millest me väga lihtsalt üle ei kipu astuma. Mulle meeldib seda ette kujutada kui minu isiklikku riigipiiri, millest ma ilma loata üle astuda ei tohi. Aga kõikidel meist tiirleb see joon omasoodu. Millistest lõikudest koosnevad need meie isiklikud piirid ja miks nad on meil kõigil erinevad ? Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Me täidame neid, sest muidu saame trahvi. Poleks politseinikke, kes tänavail kontrolliks, et kodanikud ikka seadusi täidaks, oleks asi tõesti katastroofiline. Väga tänuväärt amet, paraku aga mitte tulus. Siit hargneb individuaalsete erinevuste esimene põhjus ja ka piiripunkt ehk koht, kust on võimalik piire ületada. Nimelt tänu sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist
Piirid meis ja meie ümber Elame maailmas, kus valitseb 21. sajand ja kõik, mida me näeme on omavahel ühendatud. Näiteks 100 000 aastat tagasi, ei kujutatud ette, et inimene räägib kellegi teisega, olles ise tuhandete kilomeetrite kaugusel või, et keegi astuks samme suure helendava täpi peal maa kohal, mida nüüd kutsutakse kuuks. Seda kõike on võimaldanud meile maailma globaliseerumine, kuid suuremate võimalustega kaasneb ka rohkem piire nii meis kui ka meie ümber ja rohkemate piiridega kaasnevad omakorda suuremad rikkumised. Igale poole, kuhu me ka ei vaataks, võime füüsiliselt näha mingeid piire, olgu nendeks siis, kas silma-, metsa-, riigipiir või mingi muu selline, tuleb see piir siiski ületada, et saada teisele poole. Aga alati ei pruugi see nii kerge olla, näiteks jõudes silmapiirile, avanaeb ainult jällegi uus ja viimaseni jõuda polegi võimalik. Võib juhtuda ka nii, et ei pääseta üle riig...
Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust. Näiteks kui mingisugune isik ründab teist, mille peale rünnatav hakkab karjuma ja osutab vastupanu ning seejärel ründaja otsustab enda ründeobjektiks olnud isiku ründamisest loobuda, kuid rünnatav hakkab talle järele jooksma - saab ta kätte ja peksab näiteks vaeseomaks - siis on ilmselgelt piirid ületatud. Hädakaitse korral peab arvestama ka seda, millega kurjategija ründab: kui keegi varastab näiteks käekoti ning rünnatav seejärel jookseb talle järele ja annab nuga, siis on jällegi piirid ületatud, sest rünnatav kasutas enda vara tagasi saamiseks vahendit, millega võib inimesele väga rasked tervisekahjustused tekitada, kõige hullemal juhul ära tappa. Ründe algmomendiks peetakse hetke, mil rünne vahetult, reaalselt
Sõnavabadus, selle kaitsmine ja kõlbelised piirid Sõnavabadus ja selle kaitsmine on demokraatlikus ühiskonnas väga oluline riigi ülesanne. Selleta ei eksisteeriks tõeliselt vaba arutelu, mis on vajalik ideede vabaks väljendamiseks ja nende vahetamiseks, inimeste informeerimiseks neid puudutavatest asjadest ja riigivõimu kontrolliks. Sellise nurga alt vaadates on oluline, et kaitstud oleks ka ebameeldivad ja -viisakad ning häirivad sõnavõtud. Ühiskonna toimimiseks siiski aeg-ajalt piiratakse sõnavabadust
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber muutuvad iga meie elatud minutiga. Mõttemaailma muutudes ja arenedes muutuvad ka meie seatud piirid. Ning näiteks kes oleks võinud kunagi üldse seda arvata, et inimene saab sellelt maalt õhku tõusta või veel vähem mingile teisele planeedile jala maha panna? On piirid, mis määravad nii-öelda kaugust. Just täpselt viimane piir, kui kaugele saab minna maalt või näiteks riigipiirid. Maailmapiir, silmapiir, kuid suhtluspiir? Mõelda vaid, kes oleks eales uskunud, et oma kodust võid suhelda inimesega 10.000km kaugusel. Vihjan siinkohal muidugi interneti arengule. Ühed suurimad piirid meie elus on seadused. Vaatamata suurtele korruptsioonidele, on seadused siiski meie elus välja suured piirajad. Loob mulle ette pildi lõksust, kust rikkamad ja
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma? Piiride alla kuulub ka sõprus
Hilismodernistliku ühiskonna väljakutsed Indiviidikeskne ühiskonnamudel Integreerumine uutesse sotsiaalsetesse süsteemidesse teiste protsesside kaudu Elukestev õpe, tõrjutuse oht alakvalifitseeritutel Infotehnoloogia mõjutused Tähelepanu valikutel ja tahtekasvatusel Juhused, raske ennustada muutusi Üldine tõrjutus Hariduse olulisus!! Tööturult välja jäänud inimeste kaasamine!! Tugevustele suunatud lähenemine Aegunud kasvatumudelid Sotsiaalpedagoogika võimalused ja piirid Sotsiaalsete probleemide pidurdamine ja leevendamine pedagoogiliste vahenditega Inimeste toimetulekut toetav pedagoogiline tegevus Täiendamine Hägune piir eesmärkide ja vahendite vahel argielus kujunevad protsessid Raamistik ja tõlgendus Strateegiad! Täiendavad teiste teaduste ja mõttetraditsioonide tõlgendusi Sotsiaalpedagoogika tõlgendused inim-, ühiskonna-, teadus- ja ajalookäsitluse põhjal Näha võimalusi ja teadvustada piire!
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti
MK13-TE2 Arutlus Hädakaitsepiirid ei ole selged Eesti karistusseadustikus on väga hea termin nagu ,,hädakaitse". Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ja ,,kaitse". Inimene peab olema hädas, mis nõuab tal leida moodust enda või teise isiku kaitseks. On selge, et hädakaitsel peavad olema ka teatud piirid, mida ei tohi ületada. Hädakaitsepiiride ületamisel on tegu juba seaduse rikumisega, mis võib lõppeda vanglakaristusega. Minu arvates hädakaitsepiirid Eesti karistusseadustikus pole selgelt välja kirjutatud, kuid ilmselt on enamikule inimestele selge kus need piirid algavad ja lõpevad. Kui keegi murrab öösel minu majja teatud kavatsustega ja mina satun neile peale minul ei jää muud üle kui hakkata ennast kaitsma. Mina võin enda ja oma lähedaste kaitsmise tagajärjel inimese
Eesti piirid Eesti piirid pole täna sellised kui Esivanemad primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud
Keskajamõiste ja ajalised piirid ) Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal eristamaks "vahepealseid" keskaja inimesi "uuematest" keskaja inimestest. Keskaja piiriks on 4 - 16 saj. Perioodid ja alaperioodid ) 1) Varakeskaeg - 5 - 11 saj : a) Varakeskaja ( ka Hilisantiik) 1. periood - 5 saj - 9 saj b) Varakeskaja 2. periood - 9 saj - 11 saj 2) Vahekeskaeg ( ka Õitsenguperiood) - 11 - 14 saj : a) Kõrgkeskaeg - 13 saj 3)Hiliskeskaeg - 15 - 16 saj Feodaaltsivilisatsioon ) Keskaegne aeg, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Suur rahvasterändamine ) Sai alguse 4 saj, mil hunnid põgenesid oma maalt, mis sai omakorda rahvasterändamise ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstati...
Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud Eestis on täielik teovõime inimesel, kes on vähemalt 18-aastane. Alla selle vanuse kannab inimene lapse staatus ja sealjuures on lapse teovõimel seadusega määratud piirid. Sellest piiratusest on aga eri vanuses inimestel erinevad arvamused. Enamus lastest tahavad saada kiiresti suureks, soovivad, et neid koheldaks, kui suuri inimesi ja tunnevad, et on ebaõiglane, kui neile keelatakse teatud tegevusi, mis täiskasvanutele on lubatud. Vajadus olla iseseisev tekib juba üsna varajases nooruses, kohati isegi lastel, kes on alles teovõimetud. Kõige tavalisemaks näiteks võib tuua raha omamise. Seaduse järgi ei tohiks teovõimetu ehk laps
teatud olukordades. Referaadi jaoks materjali sain ma peamiselt kirjandusest, mis teemat puudutab.. Referaadi koostamisel seadsin omale eesmärgi, saada võimalikult palju abistavat infot millest oleks kasu nii mulle kui ka lapsevanemale. 3 1. Piiride seadmise mõttest ja mõttetustest Ikka ja jälle on küsitud: ,,Kas tohin lastele piire määrata?" või ,, Kuidas teha lastele selgeks, kus on minu piirid?". Silma hakkab, et mõistet ,,piir" seostatakse ikka negatiivse sisuga- kehalise vm karistuse, hoiatuse, keelu, moraalijutluse, millestki ilmajätmise ja pideva ,,ei"-ga. Selle taga peitub ebakindlus kasvatustegevuses, puudulik eneseväärikus, vähene usk oma võimetesse- aga ka vajadus igikehtivate normide ja väärtuste ning alati toimivate retseptide järele. Kahtlemata saab kõikjal ette tulevaid raskusi kasvatustöös põhjendada väärtuste ja normide
Kus on avaliku ja eraelu piirid? Igal indiviidil meie ühiskonnas on oma eraelu, kus kajastuvad vaid iseenda ning oma lähedaste mõtted, tunded ja tõekspidamised. Tihti aga populaarsust ja tunnustust taga ajavad inimesed tungivad oma isikliku eluga avalikku ellu. Aga et seda vältida, siis kus on avaliku ja eraelu piir? Eraelu on iga inimese isiklik väike maailm, kus mitte keegi teine ei saa otsustada mida peab tegema või mida on vaja muuta. Nii on ka minul, kõik mis toimub minu südames ja tunnetes on minu iseenda privaatsus, kuhu mitte keegi teine tungida ei tohi. Oma eraeluks saaksin nimetada oma perekonda, sugulasi ja lähedasi sõpru, sest kui nendega peaks midagi halba juhtuma, tunnen end halvasti, aga kui midagi läheb hästi, siis rõõmustan koos nendega. Ka inimese eraellu tungimine on väga tihe nähtus. Näiteks kui peres hoitakse saladust, mis koduseinte vahelt välja ei liigu, aga keegi salamisi siiski selle välj...
Kõikjalt Eestist saab pealinnas auto või rongiga ära käia ja koju tagasi jõuda ühe päevaga. See tähendab, et praegustes liiklusoludes on kogu Eesti muutunud ühe suure linna tagamaaks ja ta ümberkujunemine linnriigiks on võimalik, kui ka mitte soovitav. Globaalses, tervet Maad hõlmavas mõõtkavas võib meid vaadelda punktina ja pole tähtis, kus nimelt Eesti piires keegi asub või tegutseb. Eesti piirid ja naabrid Maismaapiir. Meie maismaanaabrid on Venemaa ja Läti. Eesti ja Venemaa piir kujunes saksa vallutajate ja novgorodlaste (slaavlaste ning soome-ugri hõimude) kokkupõrkes XIII sajandil. Meie õnnetuseks sattus osa eesti hõime Saksa, osa Novgorodi ja hiljem Pihkva võimu alla ja võttis vastu kas lääne- või idakristliku usu. Eestiks sai aja jooksul läänekristliku usuga sakslastele allunud suurem osa. Kaua aega püsis Eesti idapiir muutumatuna
Kõrg- ja hiliskeskaeg Ajalised piirid Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand
Trahvid alaealistele alkoholi tarbimise eest on väga väikesed. Lapsed ei kardagi purjus peaga vahele jääda. Nad peavad seda auasjaks, kui politseijaoskonnas käivad ja uhkustavad oma trahvisumma suurusega. Trahvid ja vastutus oma teo eest peaksid olema suuremad. Alkohoolsed joogid peaksid olema kallimad, riik peaks tõstma alkoholi aktsiisi. Alkoholism on suur probleem ja sellele tuleb seada piir. Ennekõike peaksid midagi ette võtma inimesed ise. Ühiskond peab paika panema piirid, ja neid, kes nendest üle astuvad, hukka mõistma.
Lääneriigid võidavad Külma sõja Uus jõudude vahekord maailmas Saksamaa lagunemine Albaania iseseisvus Ungari ja Bulgaaria 1938.a piirid NSV võttis viiburi linna USA kui üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus väheneb NSVL raudne eesriie Uus strateegia Külma sõja võitmiseks Kommunismi piiramine ja hävitamine Reagan tahtis NSV Liidule konkurentsi pakkuda USA pidi takistama kommunismi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning mujal NSV Liidu majanduslik nurka surumine NSV Liidule võidurelvastumise pealesurumine Toetas M.Thatcher, vastuseis idablokis ja Euroopas
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte
5,5 5,5063 0,000242500 0,0063 6 6,0077 0,000260000 0,0077 6,5 6,5076 0,000277500 0,0076 7 7,0063 0,000295000 0,0063 7,5 7,5062 0,000312500 0,0062 8 8,0181 0,000330000 0,0181 8,5 8,5179 0,000347500 0,0179 9 9,0168 0,000365000 0,0168 9,5 9,5165 0,000382500 0,0165 10 9,9923 0,000400000 -0,0077 3. Mõõdetud pingete erinevus ja mõõtemääramatuse piirid graafikuna samas teljestikus. Joonis 1 - Pingete erinevuse ja mõõtemääramatuse piiride graafik. 4. Hinnang pingeallika täpsusele. Mõõtetulemustest näeme et erinevus pingeallikalt valitud pinge ja selle mõõdetud väärtuse vahel tuleb sisse alles ligikaudu 3 või 4 kohta peale koma. See tähendab et mõõdetud väärtus erineb valitud pingest alates tuhandikest voltidest ehk millivoltidest. See on üsna
Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 ...
Marion Kade 2009, Tartu Geograafiline asend ja piirid Saarnaki Hanikatsi Vareslaid Kõverlai d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademe...
Ajalugu 2. maailmasõja algus: põhjused (MRP sõlimine, taastada 1. ms eelsed piirid), osapooled, MRP realiseerimine 1939 1940. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina, Poola, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Tsehhoslovakkia. Nendega võitlesid teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ning Tai. MRP realiseerimine: 1. septembril rünnak Poola vastu. 3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17...
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni
jne. maanteed. Tee kasutusotsatarve võib saada tihti selle koha identiteediks. Näiteks: Pea igas suuremas pealinnas on üks ostutänav. Raja mõõtmed näitavad tihti tema tähtsust. Näiteks: Tähtsamad tänavad on üldiselt alati laiemad. Metsarajad, mida kasutatakse vähe, samas kitsad. Väga olulist rolli mängib teede ja tänavate juures samuti neid ümbritsev. Näiteks: Majade fassaadid, istutatud taimed, alleed. Teed ja rajad võivad samuti käituda vahel nagu piirid. Näiteks: Kultuurikilomeeter, mis on meeldiv jalutusrada, on samas ka Tallinna linna ja mere piiriks. Tihti aitavad teed ja rajad meil orienteeruda ja näitavad kätte õige suuna. Teede ja radadega saab suunata ka vaadet mõnele vaatamist väärt objektile (maamärgile). Piirid Piirid on joonobjektid, servad, servaalad, veered, mis ei ole liikumisteed. Need on sageli, kuid mitte alati, kahe piirkonna piirid. Piirid mõjuvad pigem nagu külgi
valitsuse), Slovakkia. 7. Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon? Lend-lease'i seadus, Atlandi harta, sõjalised ühisoperatsioonid Põhja-Aafrikas ja Sitsiilias, Teherani konverents. 14. august 1941 Atlandi harta USA ja Suurbritannia ühisdeklaratsioon eesmärkide kohta sõjas: ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume, pärast sõda taastatakse riikide endised piirid. 1941. a. märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise seisukohalt. Sõda Aafrikas, Egiptus Itaalia jäi järjekordselt hätta ning Hitler oli sunnitud saatma appi saksa väeüksuse nimega Aafrika korpus. Briti üksused sunniti taganema. 1943 Teheran/Iraan Stalin, Churchill , Roosevelt otsustasid avada II rinde Lääne-
LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid I MS 1914-1918 Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis
1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl)
vastuollu meie enda moraaliarusaamadega. Nii ei saa relativistid kritiseerida kedagi väljaspool oma kultuuri. KASUTATUD ALLIKAD Islam.pri.ee koduleht. Aumõrvades. [viimati 2006] http://www.islam.pri.ee/index.php?id=1073 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF Artikkel. Islami aumõrvad-kas inimõigustel on kultuurilised piirid? [2005, juuni 04] http://epl.delfi.ee/news/kultuur/islami-aumorvad-kas-inimoigustel-on-kultuurilised- piirid.d?id=51012230
Esimene maailmasõda 1914-1918 I MS oli suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914- 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis polnud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri. Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes 4 impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõjas või peale seda. I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel I MS ajal kasutati esimest korda keemiarelvi toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad I MS PÕHJUSED I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1
Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud ressursside vähenemisest. Eeldatakse, et 21 saj keskpaigaks on enamik ressursse ammendunud. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Optimistid lähtuvad järgmistest eeldustest. Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda. Keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist tehniline lahendus. Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia). Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega.
SÕJAJÄRGNE MAAILM 24. Külm sõda. Raudne eesriie. 1. Millised muutused toimusid Euroopa majanduses, poliitikas, rahvastiku koosseisus pärast Teist maailmasõda? Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid ning tekkisid uued riigid Miljonid inimesed pidid ümber asuma (uued piirid) Muutus jõudude vahekord maailmas Üliriik USA. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Nõukogude Liit eraldus Kesk-ja Ida-Euroopa raudse eesriidega (eraldamine muust maailmast) Majanduse jõud sõjatööstuse heaks 2. Mis põhjustas külma sõja puhkemise? Kumb pool oli sündmuste sellise arengu eest rohkem vastutav? Põhjendage. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses Rahvuslik toodang tõusis nelj...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Prantsusmaa kuningas Louis XV on ajalukku läinud oma sõnadega: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!''. Isekust täis öelduga on ta meelde jäänud kogu rahvale, kuid paraku käitutakse nendele kuulsatele sõnadele vastavalt. Probleem on muutunud globaalseks, inimesi ei heiduta tsivilisatsiooni või isegi maailma hukka määratus ega tulevate põlvkondade heaolu. Kus on sellise käitumise piirid ja kas saame probleemidele vastu, sõltub meie edasisest käekäigust. Tulevikku ähvardavad mitmed lahendamata küsimused, mis võivad saada inimestele saatuslikuks. Ühelt poolt varitseb meid loodus ,mille käike on raske ette aimata.Ülemaailmsed probleemid nagu kõrbestumine ja osoonikihi lagunemine on suurest meie endi põhjustatud ning loodus tasub meile kätte. Saame küll mõneti end looduskatasroofide eest kaitsta, kas siis
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel
Evolutsiooniteooria Maal elavad organismid on arenenud ühisest eellasest, kes elas 3,7miljardit aastat tagasi. Antiik-Kreeka filosoofid Anaximandros ja Empedokles- liikide aja jooksul muutumise teooria Platon „evolutsiooni suur antikangelane“ Kristlik maailmavaade seadus evolutsiooniteooriale piirid G. L. L. Buffon seadis kahtluse alla piibli loodud teooria, et maa on ainult 6000 aastat vana Jean Babtist Lemarck- lamarkism- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Georges Cuvier- fossiilsed leiud tõestasid väljasuremist Charles Darwin ja Alfred Wallace- evolutsiooniteooria ja loodusliku valiku põhimõtted Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
