Rasvhapped (0)

Rasvhapped
Stefani Kask
Keemia, 12A, PMG
Mis on  rasvhape ?
Rasvhapeteks nim. kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille 
süsivesinikradikaalis on 4–20 süsiniku aatomit. 
Teisisõnu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped.
Liigitus
Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (6­12); pikk (13­
21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas).
Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata 
rasvhapeteks.
Küllastunud: cis­ ja trans­rasvhapped
Küllastumata rasvhapped:  mono ­ ja polüküllastamata rasvhapeteks.
Osasid polüküllastumata  rasvhappeid  (nt oomega­3 ehk α­
linoleenhape  ja oomega­6 ehk linoolhape) nimetatakse 
asendamatuteks ehk essentsiaalseteks, sest neid ei suuda 
inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga.
leidumine
Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped,  taimsetes  
õlides mono­ ja polüküllastamata rasvhapped.
Lipiidid  koosnevad vähemalt kahest  komponendist : alkoholist ja 
rasvhappejäägist. Nt.  fosfolipiidid  esinevad rakumembraani koostises.
Transrasvhappeid esineb looduslikult vähe, kuid nad võivad tekkida 
vedelate  taimeõlide hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel(nt. Margariini 
tegemine õlist)
Näited
Nimetus
Valem
Leidumine
Kül  Butaanhape  (võihape)
C3H7COOH
Piimarasv; 
las
inimhigi
tun  Palmithape  (palmitiinhape) C15H31COOH
Loomsed  ja 
ud
taimsed  rasvad
Stearhape  (steariinhape)
C17H35COOH
Loomsed ja 
taimsed rasvad
Kül  Olehape  (oleiinhape)
C17H33COOH
Loomsed ja 
las
taimsed rasvad
tu
Linoolhape
C17H31COOH
Taimeõlid
ma
ta  Linoleenhape
C17H29COOH
Linaõli
Kasutamine
Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks 
vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid. 
Hügieenitarvete tööstuses: Detergentide põhikoostisosa. 
Näiteks:  seep .
Keemilised Omadused
Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad :
ester  + vesi   
→  hape  +  alkohol   rasv  + vesi   pro
→
paantriool + rasvhape
Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust  leeliseline  
hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool – seep. kui rasv + 
NaOH    prop
→
aantriool + Na­sool ­ tahke seep kui rasv + KOH   
→
propaantriool  + K­sool ­ vedel seep
Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 
2CH3COOH + Zn = ( CH3COO )2Zn + H2
Reageerimine metalli oksiididega (näites on  saadusteks  raudetanaat 
ja vesi): 
2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O
Ohud tervisele
Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada 
kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres 
ja suurendavad südame­veresoonkonnahaiguste riski.  Kolesterool  
aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ahenemist, mis on ühtlasi ka 
kõige tüüpilisem südameataki põhjustaja.
Oluline on organismis  ­6 ja
  ­3 ra
svhapete omavaheline tasakaal, 
mis peaks olema 1:1, kuid meie tarbitavas toidus on see suhe umbes 
20:1.  ­6 rasvh
apete  rohkus  toidus  viitab  mitmete haiguste riski 
kasvule, näiteks aterosklerootilisele südamehaigusele, 
osteoporoosisle, astmale, äkksurmale, ekseemidele.
Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad
http://en.wikipedia.org/wiki/Fatty_acid 
http://www.toitumine.ee/rasvad/
http://www.e­ope.ee/_download/euni_repository/file/264/Toitainete%20tasakaalustamine%20repositooriumisse.zip/rasvhapped.html
“Orgaaniline keemia” II osa (Ants Tuulmets), lk 22, 44 ja 48.
http://et.wikipedia.org/wiki/Karboksüülhape
Tänud Kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Mis on rasvhape?
• Liigitus
• leidumine
• Näited
• Kasutamine
• Keemilised Omadused
• Ohud tervisele
• Allikad:
• Tänud Kuulamast!