Mäeküla piimamees - lühikokkuvõte (57)

Eduard Vilde "Mäeküla piimamees "
Alguses jutustatakse mõisniku vaatest. Ta on suht vaene, maja (mõis) on poolikuks jäänud ja keegi ei viitsi seda edasi ehitada. Sellel mõisnikul oli üks südame klapp vigane . Tal oli ka kolm õde (3 pingviini) ja 2 venda, keda kais Särgveres nädalati külastamas .
Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit . Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema.
Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb talle asjast . Tehing seisnes selles, et Tõnu saaks ihaldatud piimamehe ameti, kui laseb Mari mõisniku juurde. Tõnu peab alguses seda naljaks, aga teel koju mõtleb ümber. Siis hakkab luurama Kuru talut , käib neil pidevalt söömas ja pärimas igasuguseid asju. Samal ajal hakkab ta ka Marile vihjama, et ta peab tehinguga nõustuma, kuid Mari on selle vastu. Tõnu on tegelikult selline nõrk talumees, kes ei julge end naisele maksma panna. Eelmine naine oli ka teda rohkem käsutanud.
Siis aga ühel õhtul saab tõnu teada, et mari on mõisnikuga nõustund tehingut tegema (Ma sain aru et see Mari tegelikult nõustus seda lepingut tegema ainult sellepärast, et ta nägi, kui väga tõnu seda tahtis, mitte et ta ise seda oleks tahtnud). Siis mõisnik Ulrich ajab selle Jaani (eelmise piimamehe) kurult ära ja Tõnn asub perega tema asemel elama. Aga Tõnn ise on hakanud juba naist armastama. Tegelikult oli see piimamehe amet suht üles paisutatud, sest alguses oli Tõnu rõõmus ja kade , nähes seda piimameest töötamas, aga samal ajal oli näha, et see Kuru Jaan polnud väga õnnelik ning peksis naist ja lapsi. Aja möödudes muutus Prillupi vana sama suguseks, nagu Kuru Jaan oli, ning kulutas enamuse rahast kõrtsides juues ja raha peale mängides. Arvan, et see joomine oli õigustatud, sest teed olid pikad ja sooja oli vaja. Ühel ööl tuleb Tõnu linnast ning ei lähe kõtsidest läbi (otsustas sel päeval mitte minna), aga kui viinanälg peale ja läheb võtab ühest heinakoormast pudeli piiritust ning sõidab edasi, kuni sureb külma kätte ära. Hobune sõidab tema laibaga koju.
Lõpus pakub mõisnik Marile võimalust elada linnas tema korteris ja tema rahadega, aga Mari, kes otsustas ka linna minna, ütleb et ta ei taha olla kanaarilind vaid varblane (täiesti sõltumatu ja vaba).