Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mäeküla piimamees - lühikokkuvõte (57)

5 HEA
Punktid
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees "
Alguses jutustatakse mõisniku vaatest. Ta on suht vaene, maja (mõis) on poolikuks jäänud ja keegi ei viitsi seda edasi ehitada. Sellel mõisnikul oli üks südame klapp vigane . Tal oli ka kolm õde (3 pingviini) ja 2 venda, keda kais Särgveres nädalati külastamas .
Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit . Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema.
Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb talle asjast . Tehing seisnes selles, et Tõnu saaks ihaldatud piimamehe ameti, kui laseb Mari mõisniku juurde. Tõnu peab alguses seda naljaks, aga teel koju mõtleb ümber. Siis hakkab luurama Kuru talut , käib neil pidevalt söömas ja pärimas igasuguseid asju. Samal ajal hakkab ta ka Marile vihjama, et ta peab tehinguga nõustuma, kuid Mari on selle vastu. Tõnu on tegelikult selline nõrk talumees, kes ei julge end naisele maksma panna. Eelmine naine oli ka teda rohkem käsutanud.
Siis aga ühel õhtul saab tõnu teada, et mari on mõisnikuga nõustund tehingut tegema (Ma sain aru et see Mari tegelikult nõustus seda lepingut tegema ainult sellepärast, et ta nägi, kui väga tõnu seda tahtis, mitte et ta ise seda oleks tahtnud). Siis mõisnik Ulrich ajab selle Jaani (eelmise piimamehe) kurult ära ja Tõnn asub perega tema asemel elama. Aga Tõnn ise on hakanud juba naist armastama. Tegelikult oli see piimamehe amet suht üles paisutatud, sest alguses oli Tõnu rõõmus ja kade , nähes seda piimameest töötamas, aga samal ajal oli näha, et see Kuru Jaan polnud väga õnnelik ning peksis naist ja lapsi. Aja möödudes muutus Prillupi vana sama suguseks, nagu Kuru Jaan oli, ning kulutas enamuse rahast kõrtsides juues ja raha peale mängides. Arvan, et see joomine oli õigustatud, sest teed olid pikad ja sooja oli vaja. Ühel ööl tuleb Tõnu linnast ning ei lähe kõtsidest läbi (otsustas sel päeval mitte minna), aga kui viinanälg peale ja läheb võtab ühest heinakoormast pudeli piiritust ning sõidab edasi, kuni sureb külma kätte ära. Hobune sõidab tema laibaga koju.
Lõpus pakub mõisnik Marile võimalust elada linnas tema korteris ja tema rahadega, aga Mari, kes otsustas ka linna minna, ütleb et ta ei taha olla kanaarilind vaid varblane (täiesti sõltumatu ja vaba).
Mäeküla piimamees - lühikokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 836 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 57 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor capmoq Õppematerjali autor
Tegin lühikese, kuid põhjaliku sisu kokkuvõtte

Sarnased õppematerjalid

Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa
4
doc

Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa

Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad. See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus. Kuues peatükk Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb

Kirjandus
Eduard Vilde-Mäeküla piimamees-
3
docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit

10. - 12. klassi kirjandus
Mäeküla piimamees
3
odt

Mäeküla piimamees

Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.

Kirjandus
Mäeküla piimamees
3
doc

Mäeküla piimamees

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik

Kirjandus
Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris
2
doc

Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris

Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüdis igati Marit veenda, kuid naine siiski puikles vastu. Tõnu jäi lausa haigeks ja hakkas sonima sellest, kuidas nad kodust minema aetakse kui Mari ei nõustu. Lõpuks tüdinud Mari andis järgi ja hakkas mõisahärra armukeseks. Tõnu sai oma piimamehe

Kirjandus
Mäeküla Piimamees
2
doc

Mäeküla Piimamees

Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloomusta Marit. Mill

Kirjandus
Mäeküla piimamees
3
odt

Mäeküla piimamees

Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld. Mööblit oli toas vähe, ainult toolid/pingid, söögilaud, riidekirst ning voodid, m

Kirjandus
Mäeküla piimamees- Eduard Vilde
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme

Kirjandus




Kommentaarid (57)

punkrabel profiilipilt
punkrabel: oleks võinud olla rohkem tegelastest ja iseloomust kuid siit saab sisust normaalselt aru..veidi konarlik on aga natuke ikka aitab
19:56 10-12-2008
Bonasera profiilipilt
Bonasera: minu meelest ka hea kokkuvõte:)

ma ise ei viitsind raamatut lugeda, ja see mlle täitsa meeldis. :)
11:47 14-05-2009
capmoq profiilipilt
capmoq: Kellele ei meeldi, proovigu ise seda raamatut lugeda :).. Pole tänu väärt nendele, kes tööd hindavad
20:51 04-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun