10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
102 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
numme
Õppematerjali autor
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik
ajakirjanik. § Revolutsioonilise tegevuse tõttu, pidi minema 12neks aastaks maapakku. § Pärast Veebruarirevolutsiooni, töötas Estonia teatri dramaturgina. § Oli diplomaatilises teenistuses. § Suri aastal 1933 Talinnas. § Oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. ,,Mäeküla piimamees" (1916) · Kokkuvõtte: Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist Click to edit Master text styles härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Second level Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava Third level tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste Fourth level kasuemaks
Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 1923 1935 avaldati "Kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "Rahva sulased". Aastatel 19511961 ilmusid Vilde "Teosed" (14 köidet). Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, mis esmakordselt ilmus trükist 1916. Realistliku kujutlaslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Mõisahärrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi naine Mari, kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles nüüd saabTõnu aru, et Mari on küps ja ilus naine, kes on teda maha jätnud. Piimamehe töö algus pakub raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Maril tekib võimalus linnas käia ja saab endale iluasju ja raamatuid osta. Kremer muutub lahkemaks Mariga koos olles. Mida aeg
Mari Prillup Mari on 21-aastane noor naine, kes on pärit laanerikkast suurvallast Särgvere lähedalt. Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine
Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta
Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit
ehk neid kasutati ära). Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda). Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing: Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid