Eesti keele kirjanduse kursuse lõputööks valmistumine. (0)

1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525 .a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel .17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu „OH! Ma waene Tardo linn.“
2.K.J. Petersoni , Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos .
-Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana.
- Faehlmann :Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel.Ta oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid.Lõi eesti rahvusmütoloogia.Algatas eepose „Kalevipoeg“ koostamise mõtte.
- Kreutzwald :Ta oli eesti rahvuseepose looja,lauluisa,vana targa mehe võrdkuju.20saj. kinnitas ta kui rahvuskirjanduse klassiku tähendust. Ta kirjutas jutte tema kaasaegsetele eesti lugejatele. “Eesti rahva ennemuistsed jutud“
3.“Kalevipoja“ süzee, keeleline omapära, ülesehituse põhimõtted, tähtsus eesti kultuuriloos. Rahvuseepos on kirjutatud eesti regilaulu stiilis, seetähendab Värsimõõt TROHHEUS .Parallelism mis tähendab sama mõtete kordust erinevate sõnadega.Ja on olemas algriim. Tekst on eesti rahvuskirjanduse esindustekste.
4.19.sajandi eesti ärkamisaeg.Juhid, nende soovid ja põhimõtted. Üritused ja ettevõtmised, mis toimusid või mida planeeriti.Ärkamisaja hääbumise põhjused.Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks prügimiseks sai hariduse edendamine.Rahvusliku liikumine väärustas rahva minevikku ning vanarahva pärimust.Tähtsamad liikumise ideoloogid olid:Johann Voldemar Jannsen , kes toimetas Pärnus nädalalehte „Perno Postimees “ ja Tartus hiljem „Eesti Postimees“.Ta kinnitas ajalehtedes eestlaste kui rahvuse mõistet ja ta koostas sõnad hümnis.Jakob Hurti eriline teene oli rahvaluule algatus .Ta pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele sellega et hakkas kogutud rahvaluulesid trükis avaldama.Carl Robert Jakobson , kirjutas õpikuid koolidele mis oli väga murrangulin.
5.L.Koidula tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos.Ta on paljude eesti kirjanduse isamaaluulete autor nt. „Mu isamaa on minu arm.“Eesti rahvusteatri looja, mille algust arvestatakse 1870.a „Vanemuise“ seltsis toimunud „Saaremaa onupoja“ etendust.
6.Venestamine eesti kultuuriloos.Milles see seisnes, mis oli selles head, mis halba?Eesti Kirjameeste Selts pani suurt tähelepanu kirjandusele ja hakkas korraldama Tartus nn. Kirjanduse võidupidusid.*Eesti Üliõpilaste Selts, mis loodi aastal 1870..Lõi kaasa agaralt Jakob Hurda rahvaluulekogumisel.Seltsi raamatukogu sai rahvaraamatukogu aluseks.*1880. aastal Jakobi üleskutse vanu laule ja jutte, uskumuste kirjandusi koguma.Kujunes sellest üldrahvalik üritus.1880.aastal tekkis romantiline proosa laine.19saj. teisel poolel hakkas levima realism .
7.Juhan Liivi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos.Parimaid realistlikke luuletajaid .Põdes skisofreeniat.Kirjutas väga paljusid luuletusi ja ühe teose „Vari“.
8.E. Vilde loomingu žanriline ülevaade. Autori tähtsus eesti kirjandusloos.Loomingus räägib ta igapäevaelulistel probleemidel.Ta oli proosa,näite ja ajakirjanik.1927 aastal töötas riigi pressiesindajana.Eesti keelt õppis omal käel.
9.“Mäeküla piimamehe“ peategelased, nendevaheline seos, käitumise motiivid.Teose idee ja probleemistik.Esimene psühholoogiline romaan.Sõnum lugejale on probleemistiks mis näitab igapäevaeluliselt. Alkoholism , joobes kaariku sõit, rahamured ja omavahelised suhte probleemid.Peategelased:Mari,Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer .
10.Rühmitus Noor-Eesti.Liikmetest, tegevusest, motot, tähtsus eesti kultuuriloos.Ring kujunes välja õpilastest ja eesmärk oli edendada eesti kirjandust,arvustust ja tõlkekultuuri. Juhtkujud olid Gustav Suits,Friedebert Tuglas .Nende kõrval olid veel mitmed teised. Moto:
Enam euroopalist kultuuri!Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks.
11.G.Suitsu ja Fr.Tuglase tegevusest ja tähtsustest eesti kultuuriloos.
12.Mõisted:
sümbolism-lähtub sellest et maailm on tunnetamatu.Kujutatakse elu sümbolite abil.Iseloomulik tumemeelsus,rasekemeelsus.
Impressionism-Psühholoogiline kujutamislaad:hele,rõõmus,optimistlik.
realism /kriitiline realism- kunstivool , mis kujutab inimesi nii nagu nad on.
Nimeta mõni autor nii Eestis kui välismaal, kes neid voole on esindanud.