"Rikas elu, vaene elu" (0)

Rikas elu, vaene elu
Me kõik mõistame rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See, mis tähendab ühe jaoks rikkust, ei pruugi teise jaoks seda tähendada. Milline inimene on siis rikas, milline vaene ning kuidas seda mõista?
Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott . Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid , mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad , et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, sellel asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamiseks. Kurb on selline olukord perekondade puhul. Vanemad töötavad hilisõhtuni ning jõudes koju, on nad väsinud ja kergesti ärrituvad. Lapsed aga vajavad pidevat hoolt ning tähelepanu. Nii tunnevad nad end üksikuna ning on oht sattuda halvale teele. Kodused probleemid väljenduvad ka koolis, kus võib tekkida pahandusi õpetajatega. Samuti tekivad tülid vanemate vahel, sest üksteise jaoks ei ole piisavalt aega.
Alati ei too töörabamine oodatud edu ja nii on ka suurte ohvrite toomine asjatu ning hiljem kahetsetakse tehtut. Pühendutakse raha teenimisele, selleasemel, et olla koos lähedastega. Seda tõestab hästi Eduard Vilde romaan “Mäeküla piimamees”. Sealgi oli tegelase Tõnu Prillupi soov rikkaks saada. Härra Ulrich von Kremer pakub talle mõisa piimamehe kohta, vastutasuks tahab, aga tema naist Mari. Pimestatuna rikkusest, on Tõnu nõus ning hakkab oma naist veenma. Lõpuks jääbki Mari nõusse. Alles hiljem mõistab mees, kui kallis oli talle ta abikaasa ning kahetseb, et oli nõus oma naisest loobuma . Seega need inimesed, kelle arvates peitub rikkus rahas, võivad olla tegelikult palju vaesemad, kui esialgu tundub.
On maailmas ka neid, kes mõistavad rikkuse all hoopis midagi muud, kui raha. Omades väga väikest sissetulekut, võib olla rikkam kui keegi teine maailmas. Nii arvavad vanemad, kellel on palju lapsi. Nende kõige kallim varandus on võsukesed ja ükski rahasumma ei teeks neid õnnelikumaks. Võib küll arvata, et raha teeks elu kergemaks, saaks lubada lastele rohkemat, kuid siiski on esimesel kohal kokkuhoidmine ning armastus. Sellised inimesed oskavad teisi hinnata. Tegemata tööd hommikust õhtuni, jääb aega ka muude asjade jaoks. Saab mängida lastega, võtta üheskoos ette midagi huvitavat, käia sõpradega väljas. Koos olemine oma lähedastega, teeb õnnelikumaks ning paneb igast päevast rõõmu tundma. Nii on tulevikus hetki , mida on tore meenutada. Rikkus, mille all mõeldakse kalleid inimesi, jääb alati alles, vastupidiselt rahale, millest üks hetk võib järgi olla ainult unistus .
Rikkuseks võib pidada ka tarkust või laia silmaringi. Tänapäeval on õppimine väga tähtis. Noortel, kes on õpingud pooleli jätnud võib väga raskeks minna, sest elus peetakse oluliseks rikkust, mida on koolis kogutud. Siiski ei ole kõige tähtsam ainult koolitarkus , vaid ka see, mida oleme elult saanud. Inimestel, kes on reisinud ja maailma näinud on palju teadmisi. Nad oskavad mõista erinevaid kultuure, aru saada ka teiste seisukohtadest, mis on üks oluline omadus, neil on avaram maailmapilt , oskavad hinnata olulisi väärtusi. Kuna nad näevad maailma laiemalt ei ole nad eneskesksed ning neil on elus kergem hakkama saada. Nad on kogenud elu ka teistes riikides ja seega oskavad vaadata endast kaugemale.
Kõikidel on rikkast ja vaesest elust erinev arusaam. Ühele on oluline raha, teisele aga vaimsed väärtused. Sellepärast ei saa ka öelda, kes on rikas, kes mitte.