"Rikas elu, vaene elu" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Rikkus ja vaesus

Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju

Ajalugu

1

odt

Rikkus ja heaolu

Rikkus ja heaolu Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Ainult rahast ei piisa, peab olema ka muud. Jah, piisaval hulgal rahaga on märksa lihtsam elada, kui ilma selleta. Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, palju kogemusi ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad ja tuttavad. Nad töötavad põhilise oma ajast, selle asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamiseks. Maailmas

Majandus

3

doc

Prillupi traagika

Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus

Kirjandus

1

doc

Kõik Müügiks

uusima moe järgi autod, tähelepanu mida ihkavad paljud ning kui mitte tõeline siis vähemalt näiline austus. Siiski lähemalt uurides näeme, et on miski, mille tõttu ei ole nende inimeste õnn terviklik. Puuduv osa ei ole materiaalne vaid hingeline. Vajaka jääb armastusest, aususest ning hoolivusest. Siinkohal võime tuua näite E. Vilde teosest ,,Mäeküla piimamehest", kus mõisnik Ulrich von Kremer ei olnud küll tohutult rikas kuid omas siiski nii palju vara, et teda kadestasid ümbruskonna mehed, kes ise virelesid veel suuremates raskustes. Sellest kõigest hoolimata oli mõisahärra oma kõrges vanuses poissmees, kes tundis puudust rõõmust ning lähedusest. Inimesed kel kõik peale hingelise rahulduse on olemas, kasutavad ära neid kellel on puudus materiaalsetest väärtustest. Ühtelugu kuritarvitavad jõukad ära vaeste kompleksi raha puuduse ees

Kirjandus

3

odt

Mäeküla piimamees

andma mõisnikule, et ise saada Mäeküla piimameheks. 2. Milles avaldub Mari lapselikkus? Mari mängis Tõnu lastega nagu oleks neile vanem õde, mitte nagu tädi. Ta oli natuke kombetu ja kasvatamatu. Kuid ta oli süütu neiu. Lapselikkus väljendus veel sellest,et ta tegi seda, mida talle öeldi ja sai, sellest veast liiga hilja aru. 3. Miks tahab Tõnu nii väga piimameheks saada? Ta häbeneb justkui olla vaene ja soovib saada jõukamaks, et teised teda kades- taks. Ta ei mõista alguses kui suur on selle kõige hind. 4. Millise lepinguga on Kremer nõus Tõnule piimamehe koha andma? Soovis, et Mari käiks tema pool õhtuti teda lõbustamas. Tõnu oli nõus kõigeks, et piimameheks saada. 5. Miks ja millal Mari lepinguga nõustub? Kui ta kuuleb unes Tõnu sonimas mõisnikust ja siis peale seda, heina teo ajal Tõnu kukub kokku, siis ta lõpuks nõustub. 6

Kirjandus

1

doc

Raha - kas õnn või õnnetus (E.Vilde "Mäeküla piimamees)

Inimesed tahavad ikka raha. Raha on ju väga tore paber, mille eest saab endale soetada nii mõndagi: pastaka, kuue, auto, maja või midagi uhkemat. Kuid kas ainult rahast piisab, et olla ka õnnelik ? Eduard Vilde loomingust võib leida nii mõnegi tõese vastuse sellele küsimusele. E.Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" sündmustik toimub ühes väikses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Peategelaseks on Tõnu Prillup, vaene talumees, kes elab nigelas majakeses koos Mari ja kahe lapsega. Kremer tegi Prillupile väga ahvatleva pakkumise. Kremer tahtis n-ö vahetuskaupa teha: ta pakkus Tõnule rikkust ning meiereid, vastu nõudis ta Mari. Prillup nägi viimaks võimalust rikastuda ning sõlmitigi leping. Kaup nagu kaup ikka, mõlemad pooled olid rahul ning nägid selles kasu. Ehkki võis tunduda, et Tõnu tegeles mingil määral inimkaubandusega.

Kirjandus

2

doc

On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad

Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Aga ometi ei ole nii, et kõik rikkad inimesed on õnnelikud. Mõni inimene elab ilusate asjade keskel, kuid pole õnnelik. Teine on kogunud suure hulga raha, kuid on hingelt vaene ega tunne oma elust rõõmu. Põhjuseks on see, et nad ajavad vaid raha taga ning neil pole aega suheteks perega, sõpradega, kolleegidega. Tihtipeale muutuvad sellised inimesed üksikuks ja teiste suhtes kalkideks. Rahaliselt vabaks saamiseks peaks tegema omale selgeks, mida kõige paremini oskame teha. Tuleks püüda saavutada parimat. Targad inimesed teavad, et oluline pole kogus, vaid oma võimete täielik ärakasutamine ehk siis teha sellega, mida omame, kõike, mida suudame

Kirjandus

4

doc

Mäeküla piimamees

"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke

Kirjandus

Kommentaarid (0)