Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eduard Vilde - Mäeküla piimamees kokkuvõte (0)

4 HEA
Punktid
Mäeküla  piimamees
Eduard   Vilde
 
1. Teo
T se sisu lühikokkuvõte
Ulrich  von  Kremer  oli vana mõisomanik, kes igal hommikuk/päeval ümber oma valduste jalutas. Ühel 
päeval, oma ringkäiku tehes nägi ta  maas  lamavat naist, kes tal e tuttav polnud. Natukese aja pärast 
jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid. Kremerile jäi Mari pähe kummitama ning ta tahtis 
igal juhul teada saada, kes see naine on. Paar päeva hiljem teatati Kremerile, et tavaline aknapesija on 
haigeks jäänud, ning tänasest on neil uus ­ Mari. Kremerile hakkab Mari rohkem huvi pakkuma (muutub 
justkui kinnisideeks), ning ta otsustab Tõnu Pril upiga lepingu teha, kuna naise ülelöömine käiks tal e au 
pihta. Tõnu saab pi mamehe lepingu ning talu. Alguses Mari ei taha Kremerist midagi kuulda, kuid Tõnu ei 
jäta   oma    jonni .   Lõpuks   Mari   nõustub   ja   hakkab   Kremeri   armukeseks.   Varsti   muutub   aga   Tõnu 
armukadedaks ning ta näeb Mari kui naist, mil e peale ta Mari tagasi tahab saada. Al es siis sai Tõnu aru, 
mil ega ta hakkama oli saanud. Samal ajal põrus Tõnu pi mamehena ning ta hakkas viina jooma. Kord jäi 
Tõnu hobuse vankril magama, ning ta külmus  surnuks . Pärast Tõnu surma hakkavad  Maril   kosilased  
käima, kuid Mari saab aru, et kõik tahavad hoopis tema raha ­ Mari saatis nad kõik minema ning võttis 
lapsed ja kolis linna elama. Enne seda aga  teatab  ta Kremerile, et ta pole enam Kremeri  armuke
3. Teo
T se peategelas(t)e iseloomustus
Välimuse poolest oli Tõnu Pril up väga karvane (käed, jalad, selg, nina ja kõrvad) Ta oli mehine mees aga 
pisut vanavõitu juba.
Ta oli maapõline  talumees . Teda huvitas eelkõige just nö. materiaalne rikkus ja Mari oli vahend, mil ega ta 
seda saavutas. Ta oli omakasupüüdlik, kuna ta soovis Mari vabameelselt (või isegi üritas teda veenda), 
Kremerile anda, et ise endale pi mamehe­lepngut saada (kaasaarvatud talu). Ta ei mõelnud sel ele, et kui 
Mari on Kremeri armuke, siis pole tal enam laste kasvatamiseks ni  palju aega. Ta ei osanud asju ette 
näha   (hiljem,   kui   Mari   juba   küps   oli,   muutus   ta   armukadedaks   ja   tahtis,   et   Mari   lõpetaks   Kremerile 
armukeseks olemast). Samuti  võib öelda, et Tõnu oli natukene jõhker,  vastasel  juhul poleks ta  Mari 
löönud. Tõnu muutus raamatu jooksul suhteliselt palju, näiteks raamatu alguses huvitus ta vaid kõrgest 
positsioonist, rikkusest, heast mainest ja võimust, kuid hiljem hakkas ta mõtlema sel ele, et elus märgivad 
suurt rol i ka perekond, armastus ja kodu. Lõpu poole hakkas Tõnu üha enam jooma ning see oligi põhjus, 
miks ta hauda läks. 
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Mari oli väga isepäine ning ei lasknud enale kergesti pähe istuda, samas lõppudelõpuks oli ta siiski 
järeleandlik (oli ' kasutamisega'  nõus).
Seda samuti pärast pikka veenmist ning sõdimist.  Vahepeal  tahtis Mari Pril upi soovidele vastupidiselt 
tegutseda. Mõnes mõttes võib öelda, et Mari oli ülbe, ta ei kavatsenudki Kremerile vastata, kui see teda 
esmakordselt,  murul , pärast ärkamist kõnetas. Ta ei pidanud võõrastega rääkimist vajalikuks. Samas Mari 
sai lõpuks aru, et ka  temal  on mingi väärtus (kui kosilased tulid, saatis Mari nad minema, kuna ta sai aru, 
et kosilased on ainult rahaahned ning omakasupüüdlikud) ning lõpuks otsustas ta koos lastega linna ära 
kolida , jättes maha Kremeri (armukese). Mari tahtis eelkõige sõltumatu ol a. 
5. Teo
T se miljöö
On aru saada, et tegevus toimub aastatel umbes 1890­1920 kuna inimesed elasid veel  taludes . Põhitööks 
oligi talupidamine ­ lüpsmine, viljategemine jne. Inimesed käisid ri des, nagu sel ele ajale kohane (Mari 
kandis  pastlaid), Ulrich von Kremer kandis sel ist kuube ning pintsakut nagu Saksale tol el ajal kohane. 
Loodust oli kirjeldatud ilusa ja viljakana. Inimeste omavaheline suhtlus sõltus väga palju nende 
positsioonist. Selgesti on aru saada, et tegevus toimus just nendel aastatel, kuna tänapäeval on igalühel 
oma vaba voli, kel ega ta abiel uda tahab (Mari pidi Tõnule  naiseks  minema, kuna Mari õde  Leenu  oli ära 
surnud ning lapsed jäid Tõnule, see tähendas, et keegi Leenu õdedest pidi Tõnule naiseks minema, et 
Leenu lapsi kasvatada). Tänapäeval enam sel ist nö. traditsiooni või kohustust pole. Samuti tänapäeval 
pole kosjaskäimine enam eriti päevakohane (Kui Tõnu suri, siis käisid mehed Maril kosjas). Sel el ajal olid 
kirjutamata reeglid väga tähtsad ­ näiteks pidi tütar mehele minema sel ele, kel e isa oli tema jaoks välja 
valinud. Isa oli mees, kel e tahtmise järgi üldjuhul elati. 
Eduard Vilde - Mäeküla piimamees kokkuvõte #1 Eduard Vilde - Mäeküla piimamees kokkuvõte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 279 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meritmesak Õppematerjali autor
Eduard Vilde teos Mäeküla piimamees. Sisaldab lühikokkuvõtet, peategelase ning kõrvaltegelaste detailset iseloomustust ja miljööd.Töö hinne: 5

Sarnased õppematerjalid

Mäeküla piimamees tegelased Mari ja Tõnu Prillup
3
docx

Mäeküla piimamees tegelased Mari ja Tõnu Prillup

Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last ­ Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari vabanduseks see, et ta näpud valutasid.

Kirjandus
Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa
4
doc

Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa

Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad. See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus. Kuues peatükk Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb

Kirjandus
Mäeküla piimamees-– Eduard Vilde
1
doc

„Mäeküla piimamees“ – Eduard Vilde

,,Mäeküla piimamees" ­ Eduard Vilde Mõisahärrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi naine Mari, kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks

Kirjandus
Mäeküla piimamees
1
doc

Mäeküla piimamees

"Mäeküla piimamees" Tegelased: Tõnu- Mäeküla Piimamees Mari- Tema naine Kremer- mõisnik Lapsed. Tõnu naine suri ja ta tõi oma naise õe Mari enda juurde elama ning laste ja kodu eest hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada"

Kirjandus
Eduard Vilde-Mäeküla piimamees-
3
docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit

10. - 12. klassi kirjandus
Eduard vilde mäeküla piimamees
1
doc

Eduard vilde"mäeküla piimamees"

Põhisõnumiks "Mäküla piimamehes" tundub mulle olevat see, et alatuste ja ahnusega saavutatu ei pruugi tegelikkuses pooltki nii hea olla kui unelmais. See, mida ihkad, ei ole kunagi see, mille sa lõpuks kätte saad. Tõnu sai hea äri asemel endale hoopis põhjakäiva, rahuliku südame asemele rahutu ning lisaks veel kohutavad süümepiinad. Häbitunne tekkis küll, kuid alles siis, kui tehing juba sõlmitud ning millegi muutmiseks juba liiga hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi armastusabielud ja nii oli ka naisest ja aust lihtne loobuda suurema sissetuleku nimel. Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäine ja taltsutamatu. Ta s

Kirjandus
Mäeküla piimamees
3
doc

Mäeküla piimamees

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik

Kirjandus
Kirjand --Mäeküla piimamees-ja tänapäeva probleemid
1
odt

Kirjand - "Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid.

,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun