"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke
pea eriti tööd tegema ning Maril veaks samamoodi, kui ta vaid jumala näppu tähele paneks. Mari vastas selle peale ,,Küll aga ea näpp, mis mulle veel t e i s t vanameest juhatab!" ja äkitselt ei osanud Prillup enam midagi öelda ja pidi diskussiooni lõppenuks kuulutama. Tõnu Prillup E. Vilde teoses ,,Mäeküla piimamees" on Tõnu Prillup umbes 40-aastane vaene talumees, kellele mõisahärra Kremer pakub rikkalikku elu Mäeküla piimamehena. Vastutasuna peab lubama Prillup oma naisel Maril Kremerit lõbustamas käima. Teose jooksul avalduvad Prillupit valitsevad tundeküllased siseheitlused iseenda tunnete ja kavatsuste vahel. Prillup on teoses peategelane, kelle mõtted ja siseheitlused annavad aimu inimese psüühilisest pingeseisundist olukordades, kus himustatakse midagi suurt, kuid selle eest tuleb vastu anda ka midagi olulist. Prillup on teose alguses aus mees
Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit
Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüdis igati Marit veenda, kuid naine siiski puikles vastu. Tõnu jäi lausa haigeks ja hakkas sonima sellest, kuidas nad kodust minema aetakse kui Mari ei nõustu. Lõpuks tüdinud Mari andis järgi ja hakkas mõisahärra armukeseks. Tõnu sai oma piimamehe
autor: Amanda Miks on "Mäeküla piimamees" meisterlik psühholoogiline romaan? Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees" on väga hästi kirjutatud teos eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, nende suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Kirjanik on raamatus väga meisterlikult kirjeldanud loodust. Näiteks alanud päeva kirjeldab ta nii: "...kui koit hämariku põsed ammugi lõkkele oli suudelnud..." (lk. 26) Raamatus on kasutatud väga kujundlikku ja rikast sõnavara, mis hästi konteksti sobib. Dialoogid on huvitavad ja kaasahaaravad. Näiteks vestlus Tõnu ja Mari vahel: "Mis sina seal kigaldad?" "Ah, niisama." "Kade jälle reakima?" "Noh, naeran vanameest." Vilde on kasutanud uudissõnu, näiteks kigaldama, mi ei olegi eesti keeles rohket kasutust leidnud. Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud. Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsiteerin raamatust: "
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud toda kaunist neidu, ent ei
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea
Mäeküla piimamees analüüs "Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, seda peetakse tema tugevaimaks teoseks.Romaanile on iseloomulik realistlik kujutuslaad ning süvenenud psühholoogiline vaatlus .Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Lugu algab sellega kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja anda oma valduses olev maa ja amet Prillupi naise "kasutamise" vastu talle.Mõisnik ei hooli varandusest, tema saamahimuks on hoopis noor naine. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma suure saamahimu tõttu ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktiliselt müüs ta mah
Kõik kommentaarid