„Mäeküla piimamees “ – Eduard Vilde
Mõisahärrale
Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi naine Mari,
kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära
võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku
leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab
hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see
keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks.
Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles
nüüd saabTõnu aru, et Mari on küps ja ilus naine, kes on teda
maha jätnud. Piimamehe töö algus pakub raskustest hoolimata Tõnule
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
linnu94
Õppematerjali autor
E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905
Mäeküla piimamees Eduard Vilde (04.03.186526.12.1933) Eduard Vilde 04.03.186526.12.1933 § Sündis Pudiveres, ning oli mõisateenijate Click to edit Master text styles perekonnast.Kasvas üles Muuga mõisas. Second level Third level § Õppis Tallinna kreiskooli.
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik
Mäeküla piimamees Teemad: Ebamoraalne ühiskond (naised olid veidi alamseisuses ehk neid kasutati ära). Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda). Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing: Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käik
Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna
too Mari Kremerile nö kasutada annab. Nii hakkabki Tõnu Marit veenma, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks Mari tüdineb ning annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu ja Kuru Jaan lastakse lahti. Tõnu hakkab elama igapäevast piimamehe elu - käib linnas oma kaupa müümas, kuigi alati küsitakse vana Mäeküla piimamehe kohta. Raskustest hoolimata pakub algselt töö Tõnule rahuldust. Aja möödudes muutub aga Tõnu rahutuks, ka äri läheb kehvasti. Prillup hakkab märkama, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud. Meest hakkab vaevama armukadedus ning ta tunnistab mõisnikule, et on Marit ära andes teinud valesti. Elu allakäik paneb mehe jooma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine tüli Mariga, keda
Mäeküla Piimamees Referaat Sisukord: · Sissejuhatus · Eduard Vilde · Mäeküla Piimamees · Kokkuvõte · Arvamus · Kasutatud kirjandus Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 1865 aastal 20. veebruaril. Ta oli pärit mõisateenija perekonnas. Peale sündi otsis perekond suuremat elamist ja paremat tööd. Ta kasvas Muuga mõisas. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Eduard Vilde oli kaks korda abielus 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal kui ta lõi "Musta mantliga mees", 1886 "Kuhu päike ei paista", 1888 "Kõtistamine kõrred". Eduard Vildest sai eesti Kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esinadaja ning realistliku meetodi propageerija
Mäeküla piimamees 1916. aastal Eduard Vilde poolt loodud ,,Mäeküla piimamees" kuulub eesti kirjanduse klassikute hulka. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teost peetakse Vilde tugevaimaks tööks. ,,Mäeküla piimamees" annab hea ülevaate 19. sajandi maainimeste elust ja olust. Antud teosest on tehtud täispikk mängufilm resissöör Leida Laiuse poolt, mis esilinastus aastal 1965. Teose tegevus toimub 19. sajandil peamiselt Mäekülas ja vähesel määral ka Tallinnas. Kõik saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid