Rikkus ja vaesus (7)

Rikkus ja vaesus
Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada.
Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott . Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid , mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad , et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. Inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel , sest elu üks oluline osa on armastada , olla armastatud ja luua oma perekond. Sageli muudetakse see imeline osa tühjaks, ebameeldivaks ja see ei ole üldse mitte selline nagu armastus on tegelikult loodud ,lähtudes sellest, et armastus on loodud olema positiivne tunne ja suhted väärt eluaegsed olema.
Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, selle asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamiseks. Kurb on selline olukord perekondade puhul. Vanemad töötavad hilisõhtuni ning jõudes koju, on nad väsinud ja kergesti ärrituvad. Lapsed aga vajavad pidevat hoolt ning tähelepanu. Nii tunnevad nad end üksikuna ning on oht sattuda halvale teele. Kodused probleemid väljenduvad ka koolis, kus võib tekkida pahandusi õpetajatega. Samuti tekivad tülid vanemate vahel, sest üksteise jaoks ei ole piisavalt aega.
On maailmas ka neid, kes mõistavad rikkuse all hoopis midagi muud, kui raha. Omades väga väikest sissetulekut, võib olla rikkam kui keegi teine maailmas. Nii arvavad vanemad, kellel on palju lapsi. Nende kõige kallim varandus on võsukesed ja ükski rahasumma ei teeks neid õnnelikumaks. Võib küll arvata, et raha teeks elu kergemaks, saaks lubada lastele rohkemat, kuid siiski on esimesel kohal kokkuhoidmine ning armastus. Sellised inimesed oskavad teisi hinnata.Koos olemine oma lähedastega, teeb õnnelikumaks ning paneb igast päevast rõõmu tundma.Sellisel inimesel on olemas hoopis midagi paremat ja südamelähedasemat – armastavad lähikondlased, kes on toeks , kui läheb halvasti või vastupidi. Selline persoon on jõukas oma kaaslaste tõttu, kes teda ümbritsevad ja on alati olemas. Nii on tulevikus hetki, mida on tore meenutada. Rikkus, mille all mõeldakse kalleid inimesi, jääb alati alles, vastupidiselt rahale, millest üks hetk võib järgi olla ainult unistus .
Alati ei too töörabamine oodatud edu ja nii on ka suurte ohvrite toomine asjatu ning hiljem kahetsetakse tehtut. Pühendutakse raha teenimisele, selleasemel, et olla koos lähedastega. Seda tõestab hästi Eduard Vilde romaan “Mäeküla piimamees”. Sealgi oli tegelase Tõnu Prillupi soov rikkaks saada. Härra Ulrich von Kremer pakub talle mõisa piimamehe kohta, vastutasuks tahab aga tema naist Mari. Pimestatuna rikkusest on Tõnu nõus ning hakkab oma naist veenma. Lõpuks jääbki Mari nõusse. Alles hiljem mõistab mees, kui kallis oli talle ta abikaasa ning kahetseb, et oli nõus oma naisest loobuma . Seega need inimesed, kelle arvates peitub rikkus rahas, võivad olla tegelikult palju vaesemad, kui esialgu tundub.
A.H. Tammsaare raamatus „Tõde ja Õigus“ on selgelt näha, mida tähendab vaimne rikkus. See, kes pole oma elu jooksul kunagi tundnud midagi sellist, mis rikastaks teda vaimselt, on jäänud ilma millestki enneolematust. Vargamäe Andresel oli armastav naine, kuigi ta ise eriti jõukas ei olnud, ta tegi päevast päeva rasket tööd, saamata nautida oma kätega tehtut. Naabrimees Oru Pearu oli aga üsna heal järjel, naine teda aga ei armastanud, kuna tal olid omad pahed, ta lasi kõik ära teha oma sulastel, vastupidiselt oma vihavaenlasele Andresele. Raamatus toimuvatest sündmustest on selgelt näha, mis teeb tegelikult õnnelikuks inimese, kellele ei ole just kõige rohkem antud. Oluline on ligimeste lähedus ja iseenese püüdlikkus kuskile jõuda.
Rikkuseks võib pidada ka tarkust või laia silmaringi.Raha eest on võimalik pea kõike saada, oma elu mugavaks muuta ning tänu raha olemasolule on ka võimalused enda harimiseks,kogemuste kogumiseks. Tänapäeval on õppimine väga tähtis. Noortel, kes on õpingud pooleli jätnud võib väga raskeks minna, sest elus peetakse oluliseks rikkust, mida on koolis kogutud. Siiski ei ole kõige tähtsam ainult koolitarkus , vaid ka see, mida oleme elult saanud. Inimestel, kes on reisinud ja maailma näinud on palju teadmisi. Nad oskavad mõista erinevaid kultuure, aru saada ka teiste seisukohtadest, mis on üks oluline omadus, neil on avaram maailmapilt ja oskavad hinnata olulisi väärtusi. Kuna nad näevad maailma laiemalt ei ole nad eneskesksed ning neil on elus kergem hakkama saada. Nad on kogenud elu ka teistes riikides ja seega oskavad vaadata endast kaugemale.
Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi elu tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse.Pole olemas selgelt nähtavat ja katsutavat piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Iga inimene on millegi poolest jõukas, olgu see siis raha täis pangakonto või lähikondlaste armastus.