Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Mäeküla piimamees" probleemiskeem, probleemi aken ja väidete tõlkimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

E. Vilde
MÄEKÜLA PIIMAMEES
Probleemiskeem
Õnn:
  • Mari polnud mõisas õnnelik, kuigi sai uusi riideid ja kingitusi.
  • Alguses pidas Tõnu õnneks piimamehe ametit, sest ihardas raha.
  • Pärast lepingu sõlmimist muutus mõistahärra lahkemaks ja rõõmsamaks.
  • Lõpus muutus Tõnu arusaam õnnest. Ta tahtis naist endale tagasi, hakkas hindama abielu ja perekonda.
  • Mari polnud õnnelik, sest tahtis noort seppa nimega Juhan.
  • Mari lahkus mõisahärra juurest, sest ta polnud õnnelik.
  • Tõnu lapsed polnud Mari lahkumise üle õnnelikud.
  • Mari ja lapsed elasid üle Tõnu surma ja lahkusid perega maalt ära linna.

Probleemi aken
  • Probleemi olemus
  • Probleemi tekkepõhjused
    Tõnu arusaam õnnest muutus. Teose algul pidas ta õnneks raha, kuid teose lõpus abielu ja perekonda.
    Tõnu tundis kadedust vana piimamehe vastu ning soovis samuti palju teenida. Lõpus avastas ta, et Marist on sirgunud kena naine ja mees kahetses oma otsust.
  • Probleemi tagajärjed
  • Probleemi lahendusvõimalused
    Tõnu sõlmis lepingu ja „andis“ oma naise ära. Pärast ei soovinud Mari enam tema juurde tagasi tulla.
    Tõnu poleks pidanud seda lepingut sõlmima või Mari poleks pidanud sellega nõustuma, sest raha eest ei saa õnne osta.
    Tõlkimine
    Väide
    Minu tõlgendus ja arvamus
    Tõestusvahendid
    Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga „orangutaja“.
    See tähendab, et mees ei käitu arukalt ega mõtle asju enne läbi.
    Ta sõlmis lepingu ja „andis“ oma naise ära, kuid hiljem kahetses oma tegu.
    Kremer on degenereenunud amoraalne mõisnik.
    Ta käitub ebakorrektselt ning teda ei saa nimetada aumeheks.
    Sõlmis lepingu, sest soovis Mari endale saada. Vastutasuks andis ta Tõnule piimamehe ameti.
    Mari on komplitseeritud hingeeluga impulsiivne naine.
    Tal on kange iseloom, kuid lõpuks annab ta siiski järele. Teda ja tema käitumist on kohati väga raske mõista.
    Alguses puikles Mari lepingule vastu, kuid lõpuks siiski nõustus. Filmi lõpus läks ta koos lastega linna elama.
  • Mäeküla piimamees-probleemiskeem-probleemi aken ja väidete tõlkimine #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katrepohlak Õppematerjali autor
    Ülesanded koos lahendustega.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    odt

    Mäeküla piimamees

    Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld. Mööblit oli toas vähe, ainult toolid/pingid, söögilaud, riidekirst ning voodid, m

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    Mäeküla piimamees

    Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik

    Kirjandus
    thumbnail
    1
    doc

    „Mäeküla piimamees“ – Eduard Vilde

    ,,Mäeküla piimamees" ­ Eduard Vilde Mõisahärrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi naine Mari, kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles nüüd saabTõnu aru, et Mari on küps ja ilus naine, kes on teda maha jätnud. Piimamehe töö algus pakub raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Maril tekib võimalus linnas käia ja saab endale iluasju ja raamatuid osta. Kremer muutub lahkemaks Mariga koos olles. Mida aeg edasi seda rahutumaks muutub Tõnu, sest teada vaevab armukadedus. Tõnu tunnistab mõisnikule, et o

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    odt

    Mäeküla piimamees

    Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    odt

    Mäeküla Piimamees , E.Vilde

    Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Vastused: 1. Tõnul oli sisemine konflikt iseendaga. Abielud ei olnud pea kunagi armastusest ja nii oli ka naisest ja aust lihtsam loobuda suurema sissetuleku nimel. Ta soovis piimamehe ametit, loovutades seetõttu Mari mõisnikule, kuid hiljem piinas teda südametunnistus. Ta avastas, et tal siiski on tunded Mari vastu. Võib-olla see, et temal uue äriga hästi ei läinud, võis põhjustada selle, et ta mõistis Mari tähendust temale. Siis ta sai aru, millest ta loobus. Oma omandist. 2. Tõnu oli oma traagilises saatuses ise süüdi. Ta soovis kiiresti rikastuda, teda ei huvitanud mitte miski peale selle. Seoses selle ahnusega, tegi ta lepingu Kremeriga, lepingu sisuks oligi põhimõtteliselt inimkaubandus. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärik

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    doc

    Mäeküla piimamees

    "Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris

    Kodukirjand ,,Pigem olla varblane linnas kui kanaarilind härrasmehe puuris" Sellised olid peategelase Mari viimased sõnad Kremerile Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" . Mari oli Tõnu Prillupi noor naine, kes oli kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Mõisnik Kremer tundis Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada oleks käinud tema saksa-au pihta, niisiis otsustas ta Tõnuga kokku leppida ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle kuna teda piinas kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja tal oli suur lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüdis igati Marit veenda, kuid naine siiski puikles vastu. Tõnu jäi lausa haigeks ja hakkas sonima sellest, kuidas nad kodust minema aetakse kui Mari ei nõustu. Lõpuks tüdinud Mari andis järgi ja hakkas mõisahärra armukeseks. Tõnu sai oma piimamehe

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    docx

    Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

    Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit

    10. - 12. klassi kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun