Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad. See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus. Kuues peatükk Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb
Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari vabanduseks see, et ta näpud valutasid.
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik
Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit
Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga.
,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme
nõustunudki. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinnud oleks Mari nõus olnud. Sellele järeldusele tulin ma tänu põrandapesemise stseenile, kus Kremeri "hepitusele" Mari "lustaka aiatusega ühendatud naerupilgul" vastas. Raamatus palju viiteid kuidas mehed tollel ajal naisi kui asju kohtlesid. Näiteks nimetas piimavedaja Marist rääkides teda "selleks" jne. Seetõttu oli Vildest sellise raamatu kirjutamine uuendus. Mida rohkem Vilde ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda minema sundida, siis oleks mõisa minek tundunud mehe soovidele järele andmisena. Peale seda, kui
Näide: lapsed tundsid puudust Marist, kuna Mari oli kogu aeg mõisas ning hiljem suri ka Tõnu (külmus surnuks), kuna ta ei tulnud toime piimaäriga ning oli ilma oma naisest. d) Kas Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik? Hinda asjaosaliste teguviisi moraali seisukohalt? Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik, kuna nad tahtsid vastu Mari tahtmist seda tehingut teha ning tehingu tulemusena vallandati eelmine piimamees Jaan, kes sai oma tööga hästi hakkama. Prillup ja Kremer mõtlesid tol hetkel ainult endi heaolule unustades teiste huve arvestamata. e) Arutle, milles avaldub romaanis psühholoogilisus, milles iroonia. Lisa näited! Psühholoogilisus avaldub romaanis selle kaudu, et autor on põhjalikult kirjeldanud tegelaste mõttekäike, emotsioone ja tundeid. Näiteks (katkend raamatust): Tõnu ei ihkavat ju muud, kui et tal hea oleks elada, sest paha on tal küllalt olnud. On aga
ps! lugesin ka ise raamatu läbi:)
Kõik kommentaarid