Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Parem vaba varblane kui kanaarilind puuris (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Parem vaba varblane kui kanaarilind puuris
Kui Mari varblasena Mäekülale saabus, polnud tal aimugi,mis tema elust edasi saab. Ta oli lõbus ja lapsemeelne, ent niivõrd arukas tegemast vahet, mis on õige ja mis on vale. Tööd mõisahärra juures ja kannatusi ta aga ette näha ei osanud.
Mäekülal oli Tõnu elu raske, äsja oli ta kaotanud naise ja jäi lastega üksi, kuniks tõi tallu Leenu , oma kadunud naise õe Mari. Alguses oli nende läbisaamine keeruline, Mari oli lapsik ja tegi, mida ise vaid tahtis. Tõnu ei suutnud pikka aega Marit naiseks pidada. Lisaks sellele olid neil rahamured. Tõnu aga unistas piimamehe kohast, mis tunduski jäävat vaid kaugeks unistuseks. Kuid peagi kutsuti Mari mõisahärra juurde aknaid pesema .
Mõisahärra juurdes pidi
Parem vaba varblane kui kanaarilind puuris #1 Parem vaba varblane kui kanaarilind puuris #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristel K. Õppematerjali autor
,,Mäeküla piimamehe\'\' põhjal essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

Mäeküla piimamees

tundis igatsust parema elu järele. Ta oskas kõiki talutöid aga tema unistused olid siiski seotud linnaga, kuid saamahimu temast võitu ei saanud. Lastele rääkis Mari sageli väljamõeldud lugusid linnast ja lapsed armastasid teda väga, nad nutsid alati kui Mari ära läks ja küsisid isalt, millal Mari juba tagasi tuleb. Filmi lõpus lähebki Mari linna, et olla sõltumatu, mida kinnitavad ka tema sõnad: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." Minu arvates mõtleb ta selle lausega seda, et tahab küll linnas elada ja head elu nautida aga ta ei taha olla kellegi omand ja olla lõksus nagu kanaarilind, keda hoitakse puuris. Ta tahab olla varblane ehk vaba ja teha oma enda valikuid ning elada nii nagu tema ise tahab. Tõnu Prillup on lihtne ja vaene talumees, kes on maaga ühte kasvanud. Iseloomu poolest on ta kinnine ega oska rääkida oma tunnetest. Tõnu elus on esikohal materiaalsed asjad.

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Mäeküla piimamees

naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. 13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas? Võib-olla oli asi selles, et ta tuli hilja, Mari oli teda kaua oodanud ning ta tahtis ka mujale kolida koos Mariga. 14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra? Ta pakub talle linnas korterit, et tal oleks võimalus Mari ohjes hoida ja oma lõa otsas pidada nagu heaks arvab. Mari polnud nõus ja vastas, et tahab olla vaba. 15. Miks ja millise põhjendusega Mari keeldub? "Ma tahan linnas varblane, mitte kanaarilind olla!" Ta näeb läbi mõisniku, et see tahab enamat ja tema seda ei soovinud. Too näiteid inimkaubanduse kohta ,,Mäeküla piimamehes". Kindlasti oli ka eelmise piimamehe pere seotud, kuidagi mingi kahtlase asjaga mõisnikuga. Mõisnik käitus halvasti neisse, kes talle meele järgi polnud ja kasutas oma võimu. Lisaks veel Tõnu, kes oli enda meelest Marile justkui

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Sepp aga tahab kuhugi ära kolida, lepingu lõpetada ja kõik unustada. 13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas? Mari lükkas sepa kosjad tagasi öeldes, et ta on argpüks, sest ta polnud Mari eest varem seisnud. 14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra? Mõisahärra pakub Marile uut lepingut, millega Mari saaks tema üüritud korteris linnas elada, kuid käiks ikka tema juures. 15. Miks ja millise põhjendusega Mari keeldub? Mari keeldub, kuna tahab olla vaba ning sõltumatu. Ta ütleb, et ta tahab olla linnas varblane, mitte kanaarilind. Too näiteid inimkaubanduse kohta „Mäeküla piimamehes“. Kogu leping Prillopi ja Kremeri vahel on inimkaubanduslik – Marit mõisas käima sundimine Prillopi majandusliku kasu nimel. Too lühidalt välja olulisemad probleemid. Millised neist on aktuaalsed ka tänapäeval? Rahaahnus pimestab. Abiellumine inimesega, keda sa ei armasta. Mees arvab, et naine on ta omand.

10. - 12. klassi kirjandus
thumbnail
4
doc

Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa

Mäeküla piimamees Esimene peatükk Ulrich von Kremer teeb ringkäiku oma kruntkonnas. Tal on seljas tavalised, kulunud, toiduplekkidega igapäevased riided, millega ta koguaeg käib. Ümbruskond kutsub teda mäeküla Bismarciks, kuna ta meenutab Saksa riigikantslerit. Mõisahoonel on alumine korrus valmis, teine korrus on pooleli, aed puudub, tallid on vanad ja lagunenud. Mõis annab piisavalt sissetulekut, et ära elada, kuid mitte edasi ehitada. Kremerid polnud priiskajad oma rahaga, kuid nad olid auahned. Kremer oli vanapoiss, ta polnud abielus. Ulrichi õed ja vennad elasid Särgveres. Kremeril on suhteliselt igav päev, ta alustab hommikut hommikusöögiga, tal peavad alati hommikuks olema vedelad munad. Peale sööki läheb ta jalutama ning seejärel tuleb lõunasöök, peale seda jälle jalutuskäik ning kojujõudes loeb ta piiblid ning läheb magama. Teine peatükk Ühel päeval sattus Ulrich Kruusimäe vainule ning siis ta otsustaski teha

Kirjandus
thumbnail
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suuremat muutust ei

Kirjandus
thumbnail
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

head ning lõpuks teenis ainult Andrest. Nt: Sauna-Madis tegi päevad läbi Pearu juures tööd, kuid Pearu sõimas, et Madis ei näe üldse vaeva ning seetõttu ei olnud ta nous talle tasu maksma. Sauna-Madis pidas oma isandaks ikkagi ainult Andrest, kuna ta ei pidanud lugu Pearust, kes oli üks suur suli. f) Pearu oli südamlik inimene- Selle väitega ma ei nõustu, sest Pearu oli omakasu ahne. Mõtles ainult iseenda peale, kuidas olla parem teistest. Nt: Pearu lasi kraavi oma maale kaevata, tehes head nö Andresele, kuid hiljem tegi Pearu kraavi tamme ja hakkas paisutama vett Andrese põllule. Vahel küll tundus, et Pearu tahab inimestele head teha, kuid tegelt oli alati selle taga mõni kaval plaan. g) Keegi ei armastanud Vargamäed- Selle väitega ma nõustun, sest keegi ei armastanud vargamäed peale Andrese. Nt: Kui Joosep ja Liisi meenutasid, mis häid mälestusi jääb

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Mäeküla piimamees

Näiteks nimetas piimavedaja Marist rääkides teda "selleks" jne. Seetõttu oli Vildest sellise raamatu kirjutamine uuendus. Mida rohkem Vilde ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda minema sundida, siis oleks mõisa minek tundunud mehe soovidele järele andmisena. Peale seda, kui mees oli teda sundimast loobunud oli mõisa minek ainult tema teha. Kuna Kremer inimesena talle meeldis ja tema vabadust see käik ei piiranud, siis ta seda ka tegi. Mari otsustes on selgelt näha "tahan- seda-vihmaussi-mille-isa-just-ära-sõi" sarnast käitumist. Tema otsused ei olnud mitte need, mida ta ise,

Kirjandus
thumbnail
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid Kasutas Soome ,,Kalevala't". Lõi 8 kunstmuistendit, esitas eheda rahvaluulena

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun