50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
175 laadimist
Kokku alla laetud
10 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
trinka01
Õppematerjali autor
Tõnu soovib nüüd, et mõisnik peaks Marita läbi ajama, kuid on juba hilja. Tõnu mõistab, et on eksinud ja ilma armastuseta ei ole võimalik elada. Ta ei tunne rõõmu piimatalust, äri hakkab halvasti minema, ta hakkab iga päev kõrtsis käima ja viina jooma, mis saab mehele ühel külmal talveõhtul kõrtsist koju sõites saatuslikuks - ta külmub surnuks. Tõnu oli väga ahne mees ja tema ahnuse tagajärjel muutub ta veel vaesemaks. Peale seda kui kõik tema elus vaevaliseks muutub mõtleb ta, et kõik oleks ikkagi võinud jääda vanaviisi, kui Mari veel temaga oli ja mingit vahetust polnud Kremeriga tehtud. Tõnu avastas alles peale Mariga lahkuminekut, et tegelikult armastab ta naist aga siis oli juba liiga hilja. Prillup oli terve elu elanud vaesuses ja rasket tööd rabanud ja tema unistus oli saada rikkaks ja ma arvan, et oma raske elu tõttu ei suutnudki ta selgelt mõelda kui mõisahärraga kokkuleppe sõlmis
lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, kellel enda ja pere äratoitmisega tõsiseid raskusi on. Ühel päeval tuli von Kremeri üksluisesse ellu mõte. Talle hakkas meeldima leskmees Tõnu Prillupi uus naine. Südametunnistus küll ütles, et pole kena teise mehe naist himustada, aga saamahimu ajas oma jonni. Kremer mõtles, et kui ta midagi vastu annab, siis on kõik korras. Polnud ju kaugel needki asjad, kus mõisnikud täie õigusega võtsid ilma midagi vastu andmata. Peale pikki kõhklusi tegigi ta kuuendikumees Tõnu Prillupile ettepaneku, vastu pakkudes lepingut, mille alusel Tõnu saab rentida piimandustalu, kus teenimisvõimalused märksa suuremad. Ettepanek ajas Tõnu esiti naerma vananeva mõisniku kihu üle, kuid saamahimu seemned olid idanema pandud
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud toda kaunist neidu, ent ei
Peale Prillupi surma käis Maril mitu kosilast, kuid Marile ei sobinud ükski, ta soovis olla vaba naine ja kolida linna. Ühel kadripäeval kui Mari läks Kremeri juurde, soovis ka Kremer teda kosida, kuid Mari keeldus. Kremer pakkus Marile kõike mida ta vajaks, kuid Mari ei tahtnud seda. Siis ütlebki Mari, et ta soovib olla linnas varblane, mitte kanaarilind. Nii ilmneski Mari soov olla kellestki sõltumatu noor naine ja elada linnas oma elu, mitte lasta teistel omale kõik ette-taha ärateha. Ta oli eluaeg teinud seda, mida teised sundisid, nüüd oli sellel lõpp. Näiteks ta oli tava tõttu abiellunud Prillupiga, Mari oli saanud Kremeri armukeseks kuna nii soovisid mehed jne. Ühesõnaga 19.sajandil toimus naiste diskrimineerimine. Naine ei olnud ühiskonnas nii tähtis kui mees. Mari peamine soov oli mittekellestki sõltuda, tal ei olnud kindlaid edasisi plaane eluks, ta
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik Kremer kes iga päev oma talupoegade tegemisi jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kremer otsustas slmifda lepingu prillupiga andes enda valduses oleva jaani maa ja ameti prillupile tema naise "kasutamise" eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisnikku juu
Prillupi silmis oli ta muutunud ilusamaks ja täiskasvanulikumaks 9. Mis seob Marit ja seppa? Mari ja sepp on justkui üksteisesse armunud, kuid kuna Mari on abielus, siis sellest ei tule midagi. 10. Külarahva suhtumine Marisse? Külarahvas teeb Mari üle tihti nalja ja nad märkavad ka, kuidas Mari käib mõisniku juures. 11. Kuidas Tõnu sureb? Tõnu külmub purjuspeaga kõrtsist koju sõites surnuks. 12. Kui palju käib Maril kosilasi ja mis tingimustel? Maril käib 3 kosilast, kuid nad kõik – peale sepa – tahavad, et endine leping mõisnikuga jätkuks. Sepp aga tahab kuhugi ära kolida, lepingu lõpetada ja kõik unustada. 13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas? Mari lükkas sepa kosjad tagasi öeldes, et ta on argpüks, sest ta polnud Mari eest varem seisnud. 14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra? Mõisahärra pakub Marile uut lepingut, millega Mari saaks tema üüritud korteris linnas elada, kuid käiks ikka tema juures. 15
suutnud sõnu suust välja saada. Ja nii lükkub selle loo rääkimine mitu päeva edasi kuni Tõnu otsustab sellest lõunalauas kahekesi olles rääkida. Kuid nali polnud veel täielikult räägitudki kui Mari viskas pihutäie kartulikoori talle näkku. Ja sinna see jutt jäigi. Ühel õhtul läks Tõnu Kurule. Ta ei teadnud isegi, mida ta sealt õieti otsis, aga näe, jalad viisid. Talu õues käis vilgas töö. Kõik tassisid asju piimaankrutega koormatud vankrile. Vara hommikul on ta linnas ja koorem muutub rahaks. Piim, või, vasikad - paari tunniga saab kõik krabisevaks paberiks ja kõlisevaks hõbedaks. Ja see nõidus kordub kolm ja neli korda nädalas. Vanker sõitis ära ja Tõnu läks koju. Paar päeva hiljem läks Tõnu uuesti Kurule. Nüüdki käis hoogne töötegemine. Teda nähti ja ajati juttu. Tõnu sai teada et Jaani valmistatud Mäeküla piim on kuulus. Juttu jätkus ka pikemaks
Tehti tema kulul nalja ja see ei jäänud märkamata ka teistele, et ta sepa juures aeg-ajalt käis juttu rääkimas. Kombed olid sel ajal teised. 11. Kuidas Tõnu sureb? Tõnu sõidab, hobuserakmega, purjus peaga, baarist koju. Ta tee peal mõtleb Marist ja kujutab, teda vaimusilmas ette talle ütlevat, et sule silmad ja jää magama ning ta jääbki ja külmub surnuks. Hobune viib ta, aga koju. 12. Kui palju käib Maril kosilasi ja mis tingimustel? Tal käib mitu kosilast. Kõik Mari kosilased, olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. 13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas? Võib-olla oli asi selles, et ta tuli hilja, Mari oli teda kaua oodanud ning ta tahtis ka mujale kolida koos Mariga. 14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra? Ta pakub talle linnas korterit, et tal oleks võimalus Mari ohjes hoida ja oma lõa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid