Mäeküla piimamees (0)

Ingrid Lembavere
Mäeküla piimamees
Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö.
19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake
Peategelased, nende iseloom, muutumine.
Tõnu Prillup -ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.
Mari- Mari õde suri ja ta läks, tema mehele, kes jäi üksi, naiseks . See oli tema meelest rohkem laste pärast, et lapsed ei jääks üksi ja kuna ta teised õed, seda teha ei tahtnud.
Olulisemad kõrvaltegelased, nende iseloom ja mõju peategelastele.
Mõisnik Ulrich von Kremer – ta arvas ja saigi rahaga osta asju, mida enamus ei saanud. Tõnu oli mees, kelle ta suutis ümber sõrme keerata. Lubas talle Mari eest piimamehe ametit. Tõnu silmad särasid ja kuigi Mari ei soovinud alguses, siis hiljem oli ta juba ise nõus minema sinna. Kuigi see näis talle, nii vale.
Sepp Juhan -Oli tagasihoidlik noormees, kellele meeldis Mari. Marile meeldis tema samuti, kuid nad ei saanud kunagi kokku kui mees ja naine. Midagi jäi justkui puudu.

Miks abiellus Mari Tõnuga? Kuidas Tõnu Marisse suhtub?
Mari õde suri ja Mari abiellus tema mehe Tõnuga, et lapsed ei jääks üksi oli üks põhjus. Tõnu ei hoolinud alguses Marist nagu oma naisest ja oli nõus ta andma mõisnikule, et ise saada Mäeküla piimameheks.
2. Milles avaldub Mari lapselikkus?
Mari mängis Tõnu lastega nagu oleks neile vanem õde, mitte nagu tädi. Ta oli natuke kombetu ja kasvatamatu. Kuid ta oli süütu neiu . Lapselikkus väljendus veel sellest,et ta tegi seda, mida talle öeldi ja sai, sellest veast liiga hilja aru.
3. Miks tahab Tõnu nii väga piimameheks saada?
Ta häbeneb justkui olla vaene ja soovib saada jõukamaks, et teised teda kades-
taks. Ta ei mõista alguses kui suur on selle kõige hind.
4. Millise lepinguga on Kremer nõus Tõnule piimamehe koha andma?
Soovis, et Mari käiks tema pool õhtuti teda lõbustamas. Tõnu oli nõus kõigeks,
et piimameheks saada.
5. Miks ja millal Mari lepinguga nõustub?
Kui ta kuuleb unes Tõnu sonimas mõisnikust ja siis peale seda, heina teo ajal
Tõnu kukub kokku, siis ta lõpuks nõustub.
6. Kuidas Tõnu piimamehena toime tuleb?
Keegi ei taha eriti piima osta ja kaupa, kuna enamikele meeldis vana piima-
mees ja teda ei võeta omaks. Ta avastab, et polegi nii kerge olla piimamees.
Viimaks mõistab ta ka, et tegi Mari suhtes vea.
7. Nimeta erinevaid põhjusi, miks Tõnu jooma hakkas.
Kui ta mõistis, et Marile ta tegi siiski liiga ja tal Mari vastu tunded tekkisid.
8. Millal hakkab Tõnu suhtuma Marisse kui naisesse, mitte kolmandasse lapsesse?
Kui Mari läheb linna nii-öelda lepingut täitma, siis Tõnu saab aru, et tal on siiski Mari vastu tunded ja ta ei taha, et ta läheks. Ta ei tahtnud, et Mari läheks ka mõisniku juurde.
9. Mis seob Marit ja seppa ?
Neil on omavahel mingi tõmme ja säde. Justkui oleksid armunud, aga kindlasti
oli takistuseks see, et Mari oli Tõnuga abielus.
10. Külarahva suhtumine Marisse?
Tehti tema kulul nalja ja see ei jäänud märkamata ka teistele, et ta sepa juures
aeg-ajalt käis juttu rääkimas. Kombed olid sel ajal teised.
11. Kuidas Tõnu sureb ?
Tõnu sõidab, hobuserakmega, purjus peaga, baarist koju. Ta tee peal mõtleb Marist ja kujutab, teda vaimusilmas ette talle ütlevat, et sule silmad ja jää magama ning ta jääbki ja külmub surnuks. Hobune viib ta, aga koju.
12. Kui palju käib Maril kosilasi ja mis tingimustel?
Tal käib mitu kosilast. Kõik Mari kosilased, olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda , kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine.
13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas?
Võib-olla oli asi selles, et ta tuli hilja, Mari oli teda kaua oodanud ning ta tahtis
ka mujale kolida koos Mariga.
14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra?
Ta pakub talle linnas korterit, et tal oleks võimalus Mari ohjes hoida ja oma lõa
otsas pidada nagu heaks arvab . Mari polnud nõus ja vastas, et tahab olla vaba.
15. Miks ja millise põhjendusega Mari keeldub?
“Ma tahan linnas varblane , mitte kanaarilind olla!” Ta näeb läbi mõisniku, et see tahab enamat ja tema seda ei soovinud.
Too näiteid inimkaubanduse kohta „Mäeküla piimamehes“.
Kindlasti oli ka eelmise piimamehe pere seotud, kuidagi mingi kahtlase asjaga
mõisnikuga. Mõisnik käitus halvasti neisse , kes talle meele järgi polnud ja
kasutas oma võimu. Lisaks veel Tõnu, kes oli enda meelest Marile justkui
valitseja, kelle sõna pidi maksma. Naine peab mehe soove täitma, oli tema
arvamus.
Too lühidalt välja olulisemad probleemid. Millised neist on aktuaalsed ka tänapäeval?
Kui kaaslane abielus arvab, et naine on tema omand.
Võimuvõitlus ja auahnus , sündsuse piiridest välja minnes.
Raha, raha, raha. Inimväärtuste, mitte hindamine.
Armastus inimese vastu, keda ei tohiks armastada .
Abiellumine ilma armastuseta.
Uhke olemine, selle üle, mida sul tegelikult endal pole.
Kindlasti leiaksin veel tähelepanekuid, kuid usun, et need laused võivad ka
tänapäeva ühiskonnas rolli mängida. Kõik oleneb siiski inimesest ja tema
tõekspidamistest.
Kommenteeri:
“Kui oma mees on nõus, siis see pole ju patt!”
Tõnu ütles, seda justkui enda lolluse vabanduseks, Marile ja kindlasti ka enda
südametunnistuse kergemaks tegemiseks. Mina ja paljud kindlasti nii ei arva , et mees saab oma naist, teisele lubada.
“Mõni naine saab oma mehega kaks last, teine ei saa kahega ühtegi!”
Külamehed narrisid nende sõnadega Marit kui ta sepa juures. teda teretamas läks. Mari pilgust võis ju lugeda, et tal sepa vast tunded on. Muidugi arvati kohe kõige hullemat, Marist.
“Ma tahan linnas varblane, mitte kanaarilind olla!”
Mari tahtis olla vaba ja sõltumatu, selle lause ütles ta mõisnikule.
Kas “Mäeküla piimamees meeldis sulle või ei ja miks?
Meeldis, kuigi see elu polnud kerge sel ajal ja ise ei sooviks selliste valikute
ees olla nagu Mari pidi olema. Kuid omamoodi tuli ta sellest siiski hästi välja
kuna tal oli mingi väärikus olemas.