Mäeküla piimamees (3)

Kuressaare Ametikool
Toitlustuse õppesuund
Kokk
Märt Aulik
MÄEKÜLA PIIMAMEES
(E.Vilde )
Referaat
Koostas:Märt Aulik
Juhendaja :Anne Rand
Kuressaare 2011
Millest raamat räägib
Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik Kremer kes iga päev oma talupoegade tegemisi jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kremer otsustas slmifda lepingu prillupiga andes enda valduses oleva jaani maa ja ameti prillupile tema naise “kasutamise” eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja . Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks . Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama.
Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab ta, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud. Samas pakub piimamehe töö alguse raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Mari pääseb linna käima ning saab endale üht-teist iluasju ja juturaamatuid lubada. Vana mõisniku samm muutub samuti erksamaks ning süda lahkemaks. Aja möödudes muutub aga Tõnu rahutuks ja teda vaevab armukadedus, ta tunnistab mõisnikule, et on olnud suur siga. Ka äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, sealhulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab , et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese.
Peamised probleemid
Prillupi uus naine mari läks mõisasse tööle ning seal hakkas ta meeldima mõisahärra Kremerile.
Kremer tegi prillupile ettepaneku et leo temaga oma naist jagaks ja mõisasse saadaks. Prillup pidi selle eest muidugi head tasu saama
Mari keeldus mõisa minemast sest mehed kohtlesid teda nagu asja ja talle oli vastumeelt et mehed tema eest otsustasid kuigi talle kremer meeldis. Mida rohkem prillup teda sundis seda kindlam mari oli et ta sinna ei lähe
Kui Kremer teda sindumast loobus ja marile kremer meeldis siis ta ikkagi läks sinna.
Naiste(mari) kohtlemine ebavõrdselt naisi koheldi sellel ajal kui asju. Nad olid meeste lükata tõmmata. Prillup sundis marit minema teise mehe juurde mõisasse n.ö vahetuskaubaks. Mariküll võitles ja ei lasknud ennast käasutada kuid lõpuks tänu prillupi pidevale pealekäimisele ta terroriseerimisele alistus ka kõige tugevam naine ei oleks sellisel asjal suutnud vastu seista. Naised olid käsitlevas raamatus nagu mingid orjad kes pidid alati kõike tegema mida kästi.
Taluinimesed tahavad rikastuda
Prillup oli nõus rikastumise nimel isegi oma naise võõrale mehele andma. Üritati igatmoodi raha saada ja võimalikult kiiresti rikkaks saada.
Eetika : mõisnikel oli kombeks talupoegade naistega magada ’
Mina arvan et kirjanik on leidnud väga hea viisi tolleaegse ühiskonna kritisseerimiseks läbi nende tegelaskujude.
Tähtsamad tegelased
Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga . Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga.
Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda
Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik
Mida autor õelda tahtis
Minu arvades tahab autor selle teosega seda väljendada,et milline oli elu kunagi ja mis moodi ültse naistega ümber käidi võrreldes praeguse ajaga .
Kuidas ültse tegelt mõisates see elu käis ja kuidas erinevate viisidega üritada raha kokku saada jne...
Hinnang
Antud raamat mida ma lugesin ja läbi töötlesin oli vägagi huvitav ja hariv. Huvitav oli ta kohe selle pärast,et rääkis kunagisest meie vanavanemate ajast ja kuidas elu ,siis ültse käis.
Nagu näiteks see,et naisi koheldi nagu asju ja mõisnik võis kõigiga magada ja tegi vaid seda mida hing lusdis teha.
Kasutatud materjaal : http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4ek%C3%BCla_piimamees