Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Auahnus maksab valusalt kätte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Auahnus maksab valusalt kätte
Me oleme peaaegu kõik valmis andma selleks, et saada paremat elu, kui loomuliikult seda võimalust meile pakutakse. On kerge teha vigu, kui meie ees on üks kindel siht, mida mööda minna. Selletõttu on meil raske näha ette sündmusi ja tagajärgi, mis võivad sellega kaasneda. Vahel peame silmas pidama ka teiste soove. Kui me ei arvesta, siis võime jääda üksinda ja see eesmärk, mida oleme tahtnud saavutada ei tundugi enam see kõige õigem.
TÕnu ei kiitnud Kremeri poolt pakutut tehingut alguses heaks ja isegi naeris selle üle, kuid hiljem mõistis, et see on hea võimalus olla teistest parem ja tuleks seda võimalust kasutada. Ta mõtles ainult sellele, kuidas temal endal parem on, Mari jättis aga kõrvale. Prillup ei mõistnud ka seda, kuidas ta Leena õde ära kasutab. Ta ei küsinud kordagi , kas Mari tahab hakkata käima Kremeri juures, vaid tegutses omapäi, püüdes teda igal erineval viisil mõjutada. Prillup hoolib ainult rahast ja suurest aust, mis tema peale võib lasuda juhul, kui temast saab Mäeküla piimamees .
Mari oli kohati väga terava ütlemisega ja alati oma otsustes kindel, ka selles, et ta pole Kremeri pakkumisega nõus. Ta andis alla, kuna lõpuks ei suutnud lihtsalt pidevale vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista. Ka Tõnu sai lõpuks ise suure üllatuse osaliseks , kui Mari talle teatas: „ võid rahuga mõisasse minna, Kremer lubas dokumendid korda ajada.“ Prillup oli segaduses. Tal oli raske uskuda, et ta oli oma eesmärgile juba nii lähedale jõudnud ja peaaegu, et saavutanudki selle.
Prillup võib küll olla õnnelik, et eesmärk sai täidetud, kuid tal läheb aega mõistmaks seda, millist hinda ta pidi selle eest maksma. Talle hakkas tasapisi kohale jõudma, et kui keegi peale tema pole saavutuse üle õnnelik, kas tasus siis üldse pingutada ja millisesse olukorda ta pani Mari. Tõnu saab lõpuks aru, et tema kolmest lapsest üks on sirgunud naiseks ja kui väga ta tegelikult vajab Marit enda kõrvale.
Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub ka Prillupile lõpuks ebameeldivaks. Ta kaotas kõik, mida ei osanud ennem väärtustada ja seda viga oli väga raske ja ühtlasi ka juba hilja heastada. Iga päevaga hakkab teda järjest rohkem vaevama südametunnistus. Tõnu proovib oma probleemid lahendada alkoholi abil, kuid ka see ei taha õnnestuda. Kõrtsist koju tulles on ta väga purjus, ning koju sammudes ja poolel teel olles ta sureb .
Tehtud vigu on väga raske parandada, mõningal juhul ka võimatu. Pole mõtet tegutseda eesmärgi ajendil, kuna see toob endaga kaasa väga palju tagajärgi. Teised inimesed saavad haiget ning lõpuks kaotab ikkagi see inimhing , kes tegutses mõtlematult.
Auahnus maksab valusalt kätte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pillerin Palo Õppematerjali autor
Kirjandis on 417 sõna. Kirjeldab seda kuidas auahnus ja ka rahaahnus maksavad elus ja raamatus kätte. (On toodud paralleele)Mäeküla piimamehe põhjal kirjutatud kirjand

Sarnased õppematerjalid

Mäeküla piimamees
4
doc

Mäeküla piimamees

ajama öeldes: "Kuidas ma söendan - tema nii pisike, mina nii suur." Kuid mehed olid suuremad kui tema, seetõttu ei tundunud neile vastu hakkamine Mari meelest ebeõiglasena. Raamatu lõpu osas võib Mari tegudes näha üha enam kiusu. Mulle tundus, et ta tüdines lõpuks ka Kremerist ära, kuid siiski ei lakanud teda kohtamast. Tema põhi-motiiviks kujunes meestele vastu hakkmine ja nendele mitmesaja-aasta pikkuse naiste orjastamise eest kätte maksmine. Selles mõtes läks Mari oma ideedega liiga kaugele. Minu arust kohtles ta lõpuks mehi liiga julmalt, kuigi tal selleks enamasti täielik õigus oli. Kui tõmmata paralleele tänapäevaga, siis on ka feministide võitlus mõnes kohas juba enam mitte võitluseks oma ideede eest, vaid võitluseks võitluse enda pärast kujunenud. Sama toimus ka Mariga. Ta ise ütleb raamatu lõpus: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." See lause

Kirjandus
Eduard Vilde-Mäeküla piimamees-
3
docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit Mari – oma ajas väga eriline naine – iseseisev, trotsi täis ja lubanud kellelgi ennast alandada ega käsutada. Mari säilitas kuni teose lõpuni oma põhijooned, kuid muutus nukramaks ja tõsisemaks. Mari ei käi raamatu jooksul lõplikult alla nagu Prillop – ta lõpetab lepingu kohe, kui see tema võimuses on ning ei lase saamahimul endast võitu saada. Olulisemad kõrvaltegelased, nende i

10. - 12. klassi kirjandus
Mäeküla piimamees- Eduard Vilde
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

Kremer sai teada, et Mari on Tõnu surnud naise õde ja ta tuli Tõnu laste ja kodu eest hoolt kandma. Nad rääkisid veel natuke ja siis läks Kremer teise ruumi. Hiljem ütles ta valitseja-emandale, et Mari saadetaks edaspidigi mõisa aknaid pesema. Kolmas peatükk: Varsti märkas Kremer et, ta vähe nägi. Tema ja asjade vahele oli mingi linik tõmmatud, mis kohe jälle uuenes, kui ta selle korraks katkestas. Mida ta silmitses, see ujus ainult ebamääraste äärjoontega selle kätte taga. Ta aimas ennast kas või tund aega kadakapõõsasse vahtivat, nägi ja võis arvata, et ta sellele pikka kõnet peab, ilma et Kremer teadlik oleks olnud oma teo põhjusest või tarbest, sest mõtlemine, tabatav mõtlemine see ei olnud. Ta käis Marit lüpsil jälgimas ja üritas endas selgusele jõuda. Neljas peatükk: Härra von Kremer veetis Tallinnas mõnusa pühapäeva, käis Kadri-orus jalutamas,

Kirjandus
Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa
4
doc

Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa

Mäeküla piimamees Esimene peatükk Ulrich von Kremer teeb ringkäiku oma kruntkonnas. Tal on seljas tavalised, kulunud, toiduplekkidega igapäevased riided, millega ta koguaeg käib. Ümbruskond kutsub teda mäeküla Bismarciks, kuna ta meenutab Saksa riigikantslerit. Mõisahoonel on alumine korrus valmis, teine korrus on pooleli, aed puudub, tallid on vanad ja lagunenud. Mõis annab piisavalt sissetulekut, et ära elada, kuid mitte edasi ehitada. Kremerid polnud priiskajad oma rahaga, kuid nad olid auahned. Kremer oli vanapoiss, ta polnud abielus. Ulrichi õed ja vennad elasid Särgveres. Kremeril on suhteliselt igav päev, ta alustab hommikut hommikusöögiga, tal peavad alati hommikuks olema vedelad munad. Peale sööki läheb ta jalutama ning seejärel tuleb lõunasöök, peale seda jälle jalutuskäik ning kojujõudes loeb ta piiblid ning läheb magama. Teine peatükk Ühel päeval sattus Ulrich Kruusimäe vainule ning siis ta otsustaski teha

Kirjandus
I Eduard Vilde- Mäeküla piimamees
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

kasvatada. Mari tihti mängis lastega või jutustas neile huvitavaid lugusi, mida ta ise väljamõtles. Näiteks kui Mari läks mõisa, siis lapsed küsisid kus Mari on ja kas ta tuleb tagasi ikka. e) Arutle, milles avaldus Mari vastuolulisus. Mari vastuolulisus väljendus selles, et ta ei tahtnud, et keegi teda käsutaks või tema eest otsuseid teeks. Tol ajal ei olnud naistel nii võrd palju sõnaõigust, kuid Mari tahtis näidata, et tema sõna maksab. Näiteks: Tõnu üritas igat moodi meelitada Mari mõisa minema, kuid ta ei saanud teda kunagi nõusse. Lõpuks kui Tõnu oli juba Mari meelitamisest loobunud ütles Mari, et ta otsustas mõisa minna ning see oli Tõnu jaoks suur üllatus. See ongi näide sellest, kuidas Mari näitas Tõnule, et tema otsustab ise millal ja mida tema teeb. 5. b) Sõnasta kronoloogilises järjestuses Tõnu Prillupi traagika põhjused, lisa näited.

Kirjandus
Kirjandus - Iseseisvad Tööd
4
docx

Kirjandus - Iseseisvad Tööd

Iseseisvad Tööd Kirjandus Andres Möll PA11-B 1. Boccaccio ,,Dekameron" 2 novelli 2. Probleemid novellis 3. Peategelane, eesmärgid, iseloom 4. Novelli kui zanri tunnused Kolmanda Päeva II Novell Kuna Kuninga tallipoiss oli kuningannasse (Tendeling) nii armunud, et oli valmis end tema kui ei saa osa tema armastusest, siis otsustas ta viimases hädas õnne proovida ja end kuningana esitledes kuningannaga magada. Ühel õhtul hiiliski ta kuninganna tuppa ja pimedas kuningat teeseldes õnnestus tal kuninganna ära petta ning temaga voodis pikalt hullata. Mõni aeg peale tallipoisi lõbuõhtut läks kuninganna juurde aga kuningas, ning kuninganna päris, et mis komme on kuningal teda ühe õhtu jooksul 2 korda külastada. Kuningas sai kohe aru, et

Kirjandus
Eduard Vilde teosed
5
doc

Eduard Vilde teosed

Kirjaniku(vilde) vaadete kandja. Leo Saalep. Pärit metsakülast jõudnud konservatooriumini auahne peale euroopast tulekut kokkuvarissemise äärel. PISUHÄND: Probleemid: kunsti ja kodanliku seltskonna vahekord. Keskpärane seltskkond ei olnud kultuuri vastu võtnud. Kinnisvarade spekulatsioon: käis peterburis kinnivara ostmas võileiva hinnaga). Kirjanduskriitika äraostetavus. Matilde:auahne väiklane ja õel. Täiesti moraalira mitte midagi pole püha. Sander:eetikalage. Maksku mis maksab moraal. Piibeleht:täiuslikkus ja rahaahnus ei huvita Laura: vaimsel peajagu teistest üle KÜLMALE MAALE: Keksne mõte: sellistesse oludesse ei tohi inimest panna see on kuritegevus. Mädasoo mihkel: kaotas raha ära raha varastati kirikus ära. Jaan vapper: vene töökas aus häbenes oma vaesust. Kaarel lind-vaene Juhan melberg vaene Ühiskonna kõrgemad klassid ei mõista vaesuse viletsust ja häda Andres vallavanem:võimukas jõukas. Ahni vodi jõukas. Vilde:

Kirjandus
Keskkooli kohustuslik kirjandus
6
doc

Keskkooli kohustuslik kirjandus

Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ­ müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun