Auahnus maksab valusalt kätte (0)

Auahnus maksab valusalt kätte
Me oleme peaaegu kõik valmis andma selleks, et saada paremat elu, kui loomuliikult seda võimalust meile pakutakse. On kerge teha vigu, kui meie ees on üks kindel siht, mida mööda minna. Selletõttu on meil raske näha ette sündmusi ja tagajärgi, mis võivad sellega kaasneda. Vahel peame silmas pidama ka teiste soove. Kui me ei arvesta, siis võime jääda üksinda ja see eesmärk, mida oleme tahtnud saavutada ei tundugi enam see kõige õigem.
TÕnu ei kiitnud Kremeri poolt pakutut tehingut alguses heaks ja isegi naeris selle üle, kuid hiljem mõistis, et see on hea võimalus olla teistest parem ja tuleks seda võimalust kasutada. Ta mõtles ainult sellele, kuidas temal endal parem on, Mari jättis aga kõrvale. Prillup ei mõistnud ka seda, kuidas ta Leena õde ära kasutab. Ta ei küsinud kordagi , kas Mari tahab hakkata käima Kremeri juures, vaid tegutses omapäi, püüdes teda igal erineval viisil mõjutada. Prillup hoolib ainult rahast ja suurest aust, mis tema peale võib lasuda juhul, kui temast saab Mäeküla piimamees .
Mari oli kohati väga terava ütlemisega ja alati oma otsustes kindel, ka selles, et ta pole Kremeri pakkumisega nõus. Ta andis alla, kuna lõpuks ei suutnud lihtsalt pidevale vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista. Ka Tõnu sai lõpuks ise suure üllatuse osaliseks , kui Mari talle teatas: „ võid rahuga mõisasse minna, Kremer lubas dokumendid korda ajada.“ Prillup oli segaduses. Tal oli raske uskuda, et ta oli oma eesmärgile juba nii lähedale jõudnud ja peaaegu, et saavutanudki selle.
Prillup võib küll olla õnnelik, et eesmärk sai täidetud, kuid tal läheb aega mõistmaks seda, millist hinda ta pidi selle eest maksma. Talle hakkas tasapisi kohale jõudma, et kui keegi peale tema pole saavutuse üle õnnelik, kas tasus siis üldse pingutada ja millisesse olukorda ta pani Mari. Tõnu saab lõpuks aru, et tema kolmest lapsest üks on sirgunud naiseks ja kui väga ta tegelikult vajab Marit enda kõrvale.
Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub ka Prillupile lõpuks ebameeldivaks. Ta kaotas kõik, mida ei osanud ennem väärtustada ja seda viga oli väga raske ja ühtlasi ka juba hilja heastada. Iga päevaga hakkab teda järjest rohkem vaevama südametunnistus. Tõnu proovib oma probleemid lahendada alkoholi abil, kuid ka see ei taha õnnestuda. Kõrtsist koju tulles on ta väga purjus, ning koju sammudes ja poolel teel olles ta sureb .
Tehtud vigu on väga raske parandada, mõningal juhul ka võimatu. Pole mõtet tegutseda eesmärgi ajendil, kuna see toob endaga kaasa väga palju tagajärgi. Teised inimesed saavad haiget ning lõpuks kaotab ikkagi see inimhing , kes tegutses mõtlematult.