Rheinland-Pfalz Nimi Kool Geografie im Südwesten Deutschlands. Der größte See ist der Laacher See. Der größte Berg ist Erbeskopf (816m). Die Landeshauptstadt ist Mainz. Geografie Der Geysir Andernach ist der weltweit höchste Kaltwassergeysir 24 Landkreise Mainz Der Dom Über 1000 Jahre alt 116 m hoch Der Mainzer Dom verfügt heute über eine der kompliziertesten Orgelanlagen. Mainz Christuskirche Die Christuskirche von Mainz ist eine evangelische Kirche Wurde von 1896 bis zum 2. Juli 1903, dem Tag ihrer Weihung, erbaut. Traditionell finden auch die Universitätsgottesdienste der Johannes Gutenberg- Universität Mainz zu Semesteranfang statt. Mainz Schillerplatz Der Schillerplatz ist einer der zentralen Plätze in der Mainzer Innenstadt. Der Name Schillerdenkmal wurde anlässlich des 100. Geburtstags v...
Rootsi 1719-1772 `´VABADUSTE AEG`` Suurriigi lõpp. Tagasi Skandinaavias. Karl XII surm ja Rootsi olukord 1718. a. 30 novembril saab Karl XII Frederikshaldi piiramisel surmava tabamuse. Suurriigi lõpp. Absolutismi lõpp. Riigi pankrotioht, inflatsioon ja kõrged maksud. Riigi osaline okupeerimine. 200 000 langenut, haavatut ja vangistatut. 1710-1712. a. katkuohvrid ja nälga surnud. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Pärast Karl XII surma oli Riiginõukogu valinud uueks kuningaks Karl XII õe Ulrika Eleonora Noorema. 1719. a. jaanuaris kogunenud Riigipäev ei olnud valmis tunnustama teda kui pärilikku kuningannat. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 34%, metsa 31%, karjamaad 15%, teede ja ehituste alla jääb 20% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
See piirkond on ainulaadne oma idüllilise maastiku, rikkumata mägede, ajalooliste linnade, maaliliste külade, kuulsate veinipiirkondade ja romantiliste lossidega. Linnad: Linn Inimeste arv 1 Mainz 197,623 2 Ludwigshafen 163,467 3 Koblenz 106,293 4 Trier 104,640 5 Kaiserslautern 97,436 6 Worms 82,040 7 Neuwied 64,885 8 Neustadt 53,658 9 Speyer 49,930 10 Frankenthal 46,948 LOODUS Rheinland-Pfalzi maastiku kujundavad neli madalat mäestikku: Eifel, Westerwald, Hunsruck ja Taunus ning Moseli ja Reini jõgi. Samuti on märgitud piirkondlikke erinevusi kliimas, näiteks madalates piirkondades (orgudes) on soojem kui kõrgustikel, kus on palju karmimad tingimused. Põllumaad kasutatakse rohkem või vähem intensiivselt sõltuvalt asukohast ja pinnase tüübist, sest mõned maalapid on vulkaanilise päritoluga. Vorderpfalz ja Rheinhessen on eriti sobivad eri põllusaaduste kasvatamiseks
George Brownie Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass PÄRITOLU George von Brownie-Camas 1689-1792 Sündis Iirimaal, kuid tegutses Liivimaal, suri Riias Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane Oli kindralkuberner Eestis ja Liivimaal Omas palju mõisasid ja oli üks rikkamaid maaomanike Liivimaal ELULUGU Sündis aadliperekonda Mahoni lossis 1725. aastal astus sõjaväkke, esmalt Pfalzi siis Venemaa keisririigi omasse, kus liikus algul Izmalivo ja siis Narva polgusesse majorina Ta tegi Venemaa keisririigi teenistuses edukat sõjalist karjääri ja osales alates 1762. Aastani kõigis Venemaa keisririigi poolt peetud sõdades Sai Liivimaa kindralkuberneriks ja jäi sellesse ametisse kuni surmani Tegevus Liivimaa kubernerina 23.aprill 1765. aastal - talurahva õigus vallasvarale, mõisakoormised määrati kindlaks 29.aprill 1765
Karl XII Karl XII oli Rootsi kuningas aastatel 16971718. Ta elas 36-aastaseks. Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus ellujäänud poeg Karl XII sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt. Kuningas oli pidevalt sõjakäikudel, eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest. Ülistati tema üliinimlikku talutaluvust ja pealtnäha täielikku emotsioonide puudumist. Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurepärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Siiski oli ta strateegina väga nõrk, jättes korduvalt kasutamata võimaluse soodsatel tingimustel rahu sõlmida. Teda ajendas soov oma vaenlased täielikult purustada, kuid selleks ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega. Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõ...
uturere Boppardi linn asub Reini jõe UNESCO maailma- pärandisse kantud viinamarja- istanduste piirkonnas 4 CClilcikckicioconn Sesslebahni totoadaddppicitc uturere lõpp-peatus Edasi võib minna jalgsiretkele mägedesse ja Rheinland Pfalzi metsadesse 5 2. Laevasõit mõnikümmend kilomeetrit ülesvoolu ja tagasi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus, sest seal esinevad orud, kus on viinamarjade kasvatamiseks sobivad tingimused. Majanduslike näitajate võrdlus Saksamaal on arenenud riik ja seetõttu on tal kapitali rohkem, ning selletõttu on seal põllumajandus tehnikat rohkem. 7.08 kombaini tuhande hektari kohta ja 92.54 traktorit tuhande hektari kohta. Iraan on arengumaa ja seetõttu on kapitali vähem, ning selletõttu on ka tehnikat vähem. 0
Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik need suured pidustused nõudsid riigilt välja suuri summasid. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Tema ajal pidas Prantsusmaa neli suurt sõda: Devolutsioonisõja, Prantsuse-Hollandi sõja, Pfalzi pärilussõja ning Hispaania pärilussõja. Louis tegeles üle kümne tunni päevas paberitööga ning vaba aega tal sisuliselt polnudki, sest dokumenditööst vaba aeg oli täidetud range päevaplaani järgi peetavate jalutuskäikude, ringkäikude, ballide, vastuvõttude ja muu sellisega. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist. Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks
metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid
Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon Nantes'i edikt: valitsev usk katoliiklus, piirkondades usuvabadus, hugenotid saavad kodanikuõiguse, lubati jätta kindlustatud punkte Madalmaade vabadusvõitlus: Põhjus: usuvabaduse ja sõltumatuse saamine Hispaaniast. Tulemused: kalvinism levib, Hollandi iseseisvumine, Belgia jäi Hispaania koosseisu Kolmekümneaastane sõda: Böömi-Pfalzi, Taani, Rootsi, Prantsuse-Rootsi periood. Põhjused: põhjused olid suurriikide vahelised pinged, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused, kuid ka rahvaste võitlus oma kultuuri ja iseseisvuse eest.
läbirääkimistele. Läbirääkimistel taheti kinnitada leping Aix-la-Chapelle. (5) 4.3 Augsburgi liiga Kaitsev liit on välja kujunenud 1686dal aastal, Püha Rooma keisri Leopold I poolt, koos paljude Saksa liidumaadega, sealhulgas Baieri ja Pfalz'iga, ning Rootsi ja Hispaania, kuivõrd nad olid Saksamaa huvide pärast mures. See oli tunnustus Saksamaale ja nende tundele Prantsuse laiendamisel. Sõda, mis puhkes pärast Prantsusmaa rünnakut Pfalzi, mis toimus oktoobris 1688, on mõnikord määratud Vabadussõja Liiga Augsburg. Aastal 1689 uus koalitsioon prantsuse vastu töötati välja, selle vormistasid Austria, Inglismaa ja Holland. Savoy ja Hispaania hiljem ühinesid koalitsiooniga, ning 1688-1697 sõda on rohkem tuntud nime all Grand Alliance vabadussõda. (5) 4.4 Grand Alliance'i vabadussõda 1688-1697 toimus sõda Prantsusmaa ja Euroopa suurriikide koalitsiooni vahel, tuntud kui
Louis XIV välispoliitika tugines suurelt sõjalisel jõul ning, et Prantsuse armee oli Euroopa tugevaim(umbes 400 000 meest 17. sajandi lõpus). Kuigi ei näita väe suurus seda, et kui võimekas see sõjavägi on, olid Louis XIV sõjaväes treenitud ning elukutselised sõjaväelased, näiteks musketärid, kaardiväelased jne. Prantsusmaa sekkus Louis XIV valitsusajal 4 suuremasse sõtta Devolutsioonisõtta, Prantsuse-Hollandi sõtta, Pfalzi pärilussõtta ning Hispaania pärilussõtta. Esimesed 2 neist olid Prantsusmaale edukad vallutati palju alasid ning näidati oma võimu vastastele. Pfalzi sõjas pidi Prantsusmaa loovutama väikese osa oma valdustest, Hispaania pärilussõjas ei õnnestunud Louis'l saada lõunapoolset riiki oma otsese juhtimise alla: ta pidi leppima Hispaania sõltumatusega, kuigi selle kuningaks sai Louis' lapselaps Felipe V. 1715.
Willy Brandt Stefani kask 12a, pmg 2013 Kes ta oli? Willy Brandt (sündinud Herbert Ernst Karl Frahm; 18. detsember 1913 Lübeck, Preisimaa kuningriik 8. oktoober 1992 Unkel, Rheinland-Pfalzi liidumaa, Saksamaa Liitvabariik) oli neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler. Ta oli ametis 19691974. Brandt sündis kaubamaja kassapidaja Martha Frahmi ja Hamburgi arveametniku John Mölleri pojana väljaspool abielu. Ta ei näinud oma isa kunagi. Tema ema töötas 6 päeva nädalas ning sellepärast kasvatasid poissi peamiselt ema kasuisa Ludwig Frahm ja tema teine naine Dora. Tema elukäik
vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv
radikaalsete meetmete vastu (teisusuliste liiga range kohtlemine) protesteeris isegi Rooma paavst. Louis' välispoliitika rajanes peamiselt sõjalisel jõul ja et see oli kahtlemata Euroopa tugevaim (17. sajandi lõpus teenis Prantsuse armees umbes 400 000 meest) ning ilmselt ka distsiplineerituim, siis oli see enamasti ka edukas. Tema ajal pidas Prantsusmaa neli suurt sõda: Devolutsioonisõja, Prantsuse-Hollandi sõja, Pfalzi pärilussõja (neid kolme kokku nimetatakse ka Reunioonisõdadeks) ning Hispaania pärilussõja. Kahes esimeses oli ta kahtlemata edukas, vallutades sisuliselt kogu Saksamaa kuni Reinini ning enam kui poole Hispaania Madalmaadest. Kuid Prantsusmaa mõõdutundetu 7 tugevnemise pärast muretsevad Inglismaa, Austria, Hispaania ja mitmed teised
Kohtumine väljavalituga kujunes kaootiliseks, sest neiu arvates ei vastanud Charlesi öeldud sõnad etiketile. Õige pea oli Charlesil selge, et hispaanlannaga mõistlikku abielu sõlmida on võimatu. Abielulepingus nõudsid Hispaanlased muutusi Inglismaa siseelus, eriti katoliiklaste positsioonide taastamist ning väitsid, et peavad ootama, kuni saavad paavstilt abieluks heakskiidu. Kuid inglaste poolt tõstatatud probleemidest, näiteks Pfalzi tagasiandmisest Charlesi õemehele Friedrich V-le, ei olnud sõlmitud abielulepingus mingit juttu. Inglased kirjutasid sellele alla ainult seetõttu, et Charlesil oleks võimalik Hispaaniast lahkuda. Kui ta Inglismaale jõudis, tühistati leping koheselt. Kodumaal tagasi olles asus Charles tegema ettevalmistusi Hispaania ründamiseks, et kaotatud alad õele jõuga tagasi võita. Teda toetasid nii isa kui ka Buckingham, kuid parlament ei tahtnud vajalikku raha anda
Kuid tema kuulsusvaimuline eesmärk jätkata sõda Venemaa vastu tegi Rootsi kaotajaks. Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või srapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Talle järgnes troonil tema õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Ei Karlil ega Ulrikal olnud lapsi ja nende surma järel lõppes Pfalzi dünastia. Põhjasõja algus ja Narva lahing 19. november 1700 Läänemerel võimutsev Rootsi suurriik oli pinnuks silmas pea kõigile teistele piirkonna riikidele. Rootsi vaenlaste Venemaa ja Poola tugevnemine ning Rootsi enda ja tema liitlaste nõrgenemine XVII sajandi lõpul lõi soodsa olukorra sõja puhkemiseks.Rootsi oli 1697. aastal kaotanud oma tugeva kuninga Karl XI ning troonile oli tõusnud kõigest viieteistkümneaastane Karl XII. Aeg oli
taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid,on suurim pruunsöe tootja 9 Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus.
Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja.Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. 5 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus.
Import dollarites 455,7 miljardit (1997) Import toiduained, põllumajandussaadused, kütused Pinnatud teid 627 303 km Televiisoreid 1000 inimese kohta 546 Telefone 100 inimese kohta 54 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport.
seda kutsutakse maariks. Maarid on suhtelised madalad, lamedapõhjalised ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest
Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport.
kusjuures rahukuntsdides väljendus tema kuningaks olemine losside ehitamises ja sisustamises. Tema sõjaarmastus tõi Prantsusmaale alandust ja ülejäänud Euroopa viha, arhitektuuri ja selle naaberkuntsdide armastus seevastu tegi Prantsusmaast kultuurikeskuse. Nagu ütles kirjanik Voltaire: "Tema jansenismi-vastasus, liigne üleolek välismaalaste suhtes sel ajal, kui ta edukas oli, nõrkus teatud naiste vastu." Kuningat süüdistati õigustatult "liiga kergekäeliselt alustatud sõdade, Pfalzi tulega laastamise ja protestantide tagakiusamise pärast. Kui aga tema suurepärased omadused ja saavutused kaalu teisele poolole panna, kaaluvad need puudused üles. Aeg, mis muudab inimese otsustused küpsemaks, on tema mainele pitseri vajutanud ja hoolimata kõigest, mis tema vastu on kirjutatud, lausutakse tem anime alati lugupidamisega ja meenutatakse igavest mäletamist väärt sajandit." 8 Pilt LOUIS XIV-st 9
Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Selle käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli, aga kraatrisse koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli
Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Minu arvates on Saksamaa eesmärk hea eeskuju ka teistele. 5|Page Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
vahel otsekui silla ja miks?-(lk 236) Vastus: nendeks inimesteks oli Händel ja Bach.Mõlemad tõstsid muusika uuele tasemele, arendades eriti Põhja-Euroopa koraali- ja orkestrimuusika traditsioone. 14) Jean-Baptiste Poquelin'i tuntakse ka nime all?-(lk 237) Vastus: Moliere'ina 15) Dateeri.-(lk 242) a)1552- Oli hakanud kehtima protestantlus,taastatakse katoliku usk. b) 1620- Surusid Ferdinand Brööm ülestõusu maha ja hispaanlased okupeerisid Pfalzi. c)1621- Algas uus Hispaania-Madalmaade sõda. d)1624- Sekkusid inglaste ja hollandlaste toetusel sõtta Taani kuningas Christian IV. e)1632- Rootslased võitsid Lützeni all lahingu. 16) Kirjuta Vestfaali rahust.-(lk243) Vastus: Kolmekümneaastane sõda jõudis kõige purustusterohkemasse etappi, kui väed liikusid Saksamaal risri-rästi ringi ja tekitasid tõelise kaose.Sõda levis ka Madalaadele, Itaaliasse ja Prantsuse-Hispaania piirile. 1643 aastal oli olukord küps rahukõnelusteks ja
·Aasta varem Taanile loovutatud Rootsi Pommeri loovutati Preisimaale. ·Garanteeriti Sveitsi neutraliteet. ·Hannover loobus Lauenburgi hertsogkonnast Taani kasuks, kuid suurenes endise Münsteri peapiiskopkonna ja endise Preisimaa ala Ida Friisimaa lisamisega ning sai kuningriigiks. ·Enamus Baieri, Württembergi, Badeni, HessenDarmstadti ja Nassau poolt aastatel 18011806 saadud territooriume jäid neile alles. Baieri sai veel Reinimaa Pfalzi ning osi Würzburgist ja Frankfurtist. Hessen Darmstadt säilitas vastutasuks Vestfaali hertsogkonnast Preisimaa kasuks loobumisest linna. ·Austria taastas kontrolli Tirooli ja Salzburgi üle; endiste Illüüria provintside üle; Ternopili piirkonna üle (saadud Venemaalt); sai LombardiaVeneetsia Itaalias ja Dubrovniku Dalmaatsias. Endine Austria territoorium EdelaSaksamaal jäi Württembergi ja Badeni kontrolli alla ja
energiamajanduses 50% peale. Põllumajandus Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi. Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tsehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tsehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19
kirjutanud neli raamatut." (1: 122) Üks kaupmees pärandas Spinozale 250 dollarit iga aasta kohta. Spinoza tahtis keelduda, üteldes:" Loodus on rahul vähesega. Ja kui tema on rahul, siis olen ka mina". Lõpuks nõustus ta vastu võtma 150 dollarit iga aasta. Luis XIV pakkus talle pensioni kaasamõeldud vaikival tingimusel, et Spinoza pühendaks talle oma järgmise teose. Spinoza keeldus viisakalt. Aastal 1673 pakuti talle Pfalzi kuurvürsti poolt 5 professorikohta vanas Saksa ülikoolilinnas Heidelbergis. Eelistades vabadust ja lihtsust, lükkas ta ka selle kutse tagasi. Spinoza peateos Ethica more geometrico demonstrata (Etika, tõestatud geomeetrilisel viisil) valmis juba aastal 1665, kuid avaldati alles postuumselt aastal 1677. Ainsad teosed, mis Spinoza oma eluajal avaldas, on Descartes'I filosoofia printsiibid ja
kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi. Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tšehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19
- Kuna keisrivõim on nõrk, Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (valitseja kohalik vürst või hertsog). Habsburg-Keisri võim kahaneb saksamaa aladel (va Austrias) - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees. - Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal (Baier 1563, Austria alad 1576-1600, Reinimaal 1583). - Usuvabadus Böömimaal ja Ungaris - Pfalzi kalvinistist kuurvürsti juhtimisel algab saksamaa, madalmaade ja tsehhi (böömi- ja määrimaa) protestantide omavaheline koostöö. - Tulevase sõja peamised osapooled: I Protestantlik ehk Evangeelne Unioon (1608) - Enesekaitseline organisatsioon - Kontakteerub Prantsusmaaga, kelle peavaenlane on Habsburgide dünastia (ehk Saksamaa keiser) II Katoliitlik Liiga (1609) - Asutatakse vastukaaluks (juhib Baieri Hertsog) - Toetub Habsburgide dünastia kahele harule (1556): 1
Pildirüüsteliikumise põhjused. Usuti, et Jumalat(ega Jumala poega ei tohi kujutada). Augustis 1566 levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste: enam kui viis tuhat kirikut ja kloostrit puhastati: võidmissalviga viksiti saapaid ning armulauakarikatest joodi gööside terviseks. Schmalkaldeni sõjad. Reformatsiooni Saksamaal polnud enam võimalik maha suruda. Pealegi vajas keiser prantslaste ja türklastega sõdimiseks kodurahu. Seitsmest kuurvürstist kolm – Saksi, Brandenburgi ja Pfalzi – olid protestantide poolel. Nendega liitus neljandana reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkadeni sõjad (1546–1548 ja 1552–1555). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Augsburgi usurahu. 1555
aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendeka kaasas olnud sekretäri aknast välja. Karistuseks selle teo eest otsustas keiser Ferdninand II bööme karmilt karistada ning tungis katoliku liiga sõjaväega Böömimaale ning sellest algas sõda mis kestis 30 aastat. (Tannberg, T 2003) 1.2 Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastast sõda saaks jaotada neljaks perioodiks : (Vaata joonist 1.1) 1.2.1 Böömi-Pfalzi periood See oli edukas katoliiklastele. Böömimaal hakkas valitsema jälle katoliku usk, kusjuures hukati hulk protestante ja katoliiklastele vastuhakkajaid. Hukatute varandus konfiskeeriti riigi heaks. Sama saatus tabas ka Böömi naabermaid Sileesiat ja Määrimaad. Sõja tagajärjed oli rasked. Enne sõda elas Böömimaal neli miljonit elanikku, pärast sõda vaid 800 000, kuna palju elanikke oli sunnitud põgenema katoliiklaste kättemaksu eest. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda)
saadikuid protesti, nõudes Wormsi edikti tühistamist. Siit tulenebki reformatsiooniga kaasaläinute nimetamine protestantideks. 1530. aasta Augsburgi riigipäeval sõnastas Lutheri lähimaid kaasvõitlejaid Philipp Melanchton protestantliku Augsburgi usutunnistuse (Confessio Augustana). Reformatsiooni mahasurumine Saksamaal ei olnud enam võimalik. Pealegi vajas keiser prantslaste ja türklaste vastu sõdimiseks kodurahu. Seitsmest kuurvürstist kolm (Saksi, Brandenburgi ja Pfalzi) olid protestantide poolel, kellele neljandana liitus reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkaldeni sõjad (154648 ja 155255). Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid, kartes keisrivõimu tugevnemisega oma võimupositsioone kaotada, pigem protestante. 1555
Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi. Karli õukonnas kasvas aga üles tema õepoeg Schleswig-Holsteini hertsog Karl Friedrich, kes pidi saama Karli järglaseks Rootsi troonil. Karl Friedrich aga osutus pärast Karli surma otsustusvõimetuks ning troonile tõusis Rootsi kõrgaadli toel Karli õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Kuna Karlil ega Ulrikal rohkem lapsi polnud, lõppes nende ainsa poja, Karl XII surmaga Pfalzi dünastia (et.wikipedia.org). 2.2 Elulugu ja saavutused Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanem, ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. Astunud troonile kisti ta juba kolme aasta pärast Põhjasõja keerisesse. Ta lõi küll edukalt tagasi Prantsuse- Taani- Vene liidu kallaletungiüritused, kuid koges ebaõnnestunud invasiooni Venemaale ja hävitavat kaotust Poltaava lahingus 1709
Katoliku Liiga. Sõda puhkes mais 1618, kui Tsehhis algas Habsburgide vastane mäss, sest Habsburgid ei täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. Sõda jagunes mitmeks perioodiks: 1 Tsehhi periood (1618-1623). Tsehhid valisid riigi uueks kuningaks Protestantliku Uniooni juhi Pfalzi kuurvürsti. Keisri ja Katoliku Liiga väed purustasid Valgemäe lahingus 1619 Tsehhi väed ja vallutasid Pfalzi. Katoliiklaste edu muutis murelikuks nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hollandi. 2 Taani periood (1625-1629). Protestantide poolel astus sõtta Taani kuningriik (kuningas Christian IV oli ühtlasi keisririiki kuuluva Holsteini hertsog). Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja
lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Riigis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega kuna igalpool pole sobivaid tingimusi, kuid jahe vihmane ilmastik on samas soodus põllumajandusele. Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus.
5.06.1945 Berliini deklaratsiooniga. Liitlasriike esindasid nende armeede ülemjuhatajad: USA kindral Eisenhower, Briti feldmarssal Montgomery, NSV Liidu marssal Georgi Zukov ja Prantsusmaa kindral Lattre de Tassigny. 1.07.1945 jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. USA sai Baieri, Hesseni, Baden-Württembergi põhjaosa ja Bremeni. Suurbritannia sai Schleswig-Holsteini, Hamburgi, Niedersachseni ja Nordrhein-Westfaleni. Prantsusmaa sai Rheinland-Pfalzi ja Baden-Württembergi lõunaosa. 5 Schäfer (sünd. 1921) kuulus Hitlerjugendisse, põgenes peale süüdistust pedofiilias Tsiilisse ja rajas seal põllumajandusliku radikaalparempoolse kommuuni, kus väidetavalt piinati ja tapeti Pinocheti ajal vasakpoolseid ja teisi reziimi vastaseid. Lisaks armastas ta väga lapsi, 1997 sai ta süüdistuse 26 lapse seksuaalses kuritarvitamises. 2005 saadi ta kätte ja pandi trellide taha. 6
Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Selle käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli, aga kraatrisse koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendavad osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Kaldeera põhja võib tekkida järv, näiteks Crater Lake USA-s, mis moodustus kunagise vulkaani Mazama kokkuvarisemisel. Kui vulkaan on endiselt aktiivne, tekib kaldeera põhja
Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud, lühikeste fraaside ja ooperlike "zestidega" meloodia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Sümfoonia , mis oli 1750-1760 lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontserteoseks. Nendesse aastatesse jääb ka Haydni ja Mozarti ,klassikalise stiili peamiste kujundajate varajane looming. Saksamaal Mannheimis tegutsesid 1742 aastast kunstihuvilise Pfalzi kuurvürsti Kar Theodori residentsis. 1788.a. kolis õukond Münchennisse. Böömi päritolu viiulivirtuoos ja helilooja Johann Stamitz (1717-1757)kutsuti õukonda kapellmeistriks. Arenes efektne orkestristiil, peen dünaamika. Teostes rahvalaulu lähedane meloodika, mis tugineb harmoonilisele põhifunktsioonidele, tundeline efektirohke kirjaviis. Klassikaline orkestratsioon (klarnetid, metsasarved). Aegamisi loobuti generaalbassist ,klavesiin muutus orkestris ülearuseks. Klassikalise
· Taust: Inglismaa-SB ja Prantsusmaa üldine välispoliitiline rivaliteet · 18.saj. alguseks Prantsusmaa kujunes PA juhtivaks jõuks oma valduste suuruse poolest: sõjaline ja maj.realiteet · Uus-Prantsusmaa piiras nagu kuusirp Briti idaranniku kolooniaid · 18.Saj. Briti-Prantsuse sõjad kandusid ka PA:sse: alaline sõjaline valmisolek · PA-s korduvad verised konfliktid · Mõlemad kasutavad indiaanlasi oma liitlastena 1. Pfalzi pärilussõda (EUR) / Kuningas Williami sõda (PA-S) 1689-1697 · Piirid ei muutu 2. Hispaania pärilussõda (EUR) / Kuninganna Anna sõda (PA-s) 1701-1713 · Tulemus: Prantusmaa loovutab SB-le Kanada alasid (Hudsoni lahe ümbruses) 3. Austria pärilussõda (EUR) / Kuningas George sõda (PA-s) 1744-1748 · Tulemus: piirid ei muutu, ja prantslased ehitavad mh Mississippi ja Ohio orgu ja Lääne- Pennsylvaniasse suuri kindluseid 1750.aastate alguses 4
täitnud tsehhidele ‘majesteedikirjaga’ antud õigusi. Sõja avalöögiks sai Habsburgide poole üle läinud 2 reeturliku tsehhi leitnandi väljaviskamine Praha raekoja akendest. Tsehhi (Böömimaa) lõi Habsburgidest lahku ja hõivas Moraavia. 28 Sõda jagunes mitmeks perioodiks: 1. Tsehhi periood (1618-1623). Tsehhid valisid riigi uueks kuningaks Protestantliku Uniooni juhi Pfalzi kuurvürsti. Keisri ja Katoliku Liiga väed purustasid Valgemäe lahingus 1619 Tsehhi väed ja vallutasid Pfalzi. Katoliiklaste edu muutis murelikuks nii Prantsusmaa, Inglismaa kui Hollandi. 2. Taani periood (1625-1629). Protestantide poolel astus sõtta Taani kuningriik (kuningas Christian IV oli ühtlasi keisririiki kuuluva Holsteini hertsog). Richelieu üritas samal ajal katoliiklaste leeris vastuolusid õhutada, teatava eduga. Rahaliselt toetasid Taanit Holland ja Inglismaa
Uut laadi ühiskondlikud organisatsioonid (seltsid, klubid, jne) ja nende asjaajamisdokumendid. 3) Ajakirjandus, eriti 19.sajandil. 4) Statistilised materjalid. statistikateenistus ca 19.saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 1710.aasta võimuvahetus. Toimus Põhjasõja tingimustes. Oli kolm suuremat tsooni, Euroopa lääneosa, kaguosa ja põhjaosa – kus igal pool suured sõjad toimusid. Lääneosas kaks olulisemat konflikti, Pfalzi pärilussõda 1688-1697 (Pra kuningal olid ambitsioonid selle territ omandamisele, toimus pra ekspansioon saksa aladele; pra – sks-ro keisririik; inglased ja hollandlased sakslaste selja taga, et prantsusmaa ei tugevneks liialt. Sõda lõppes sellega, et Pra loobus ambitsioonidest, aga vallutas Strasbourgi linna) ja selle järel Hispaania pärilussõda 1701-1714 (küsimus selles, et Hisp troon vaba ja prantslased
poliitilist killustatust. · Vastureformatsioon taaselustas pinged protestantide ja katoliiklaste vahel. · Ettekäändeks oli vahejuhtum 1618. aasta kevadel, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. · Tsehhide eestvõttel valis seisuste esindus 1619. aastal Prahas uueks kuningaks kalvinistist Pfalzi kuurvürsti Friedrich V. See tähendas ühtlasi lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Tulemused: · 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. · Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüdsest ka kalvinismi. · Saksamaa jaoks kinnistas Vestfaali rahu veel kahek sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks.
viilkatus on aga karolingide arhitektuuripärandisse kuuluv. Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid (kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi, seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks saaliks. Teise tuntud residentsi Ingelheimi lossi (9.saj.) peahoone ehitamisel oli eeskujuks olnud rooma-aegne basiilika, lossi ees oli ka väike aatriumõu . Pärast Karl Suure surma lagunes Frangi riik paljudeks väikesteks riigikesteks. Veelkord tehakse katse pöörduda tagasi antiigipärandi poole Ottode ajal 10.sajandil. Otto I oli juba 962.aastal saanud Rooma imperaatorikrooni ning rajas ka uue impeeriumi, mis oli küll
annaabi.ee 
