Karl 12 (0)

Referaat
Karl XII
Anastassia Larina
8.klass
Narva Eesti Gümnaasium 2011/2012
Sisukord
1.Karl XII
2.Põhjasõja algus ja Narva lahing
3.Kokkuvõte
4.Info
Karl XII
Karl XII (17.juuni 1682-30.november 1718) oli rootsi kuningas aastatel 1697-1718. Ta oli suurepärane väejuht, kes kuulutas suurema osa enda valitsusest kestvatele sõjadele Euroopas. Karl XII sattus troonile varasel ajal (15. aastasena) pärast Karl XI surma. 18. aastasena, noor kuningas lahkus kauaks ajaks riigist ja asus tegelema kestvate sõjaretkedega eesmärkiga teha Rootsi valitsevaks jõuks Põhja-Euroopas. Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid.
Karl XII avantüristlik poliitika andis tõuge teistele riikidele alustada 1700. aastal sõjaväe toimingut Rootsi Balti mere ääres. Poola Saksamaaga, Taani Norraga ja Venemaa sõlmisid rootsi kuninga vastu liidu ja alustasid samal aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale . Kuid 18.aastane Karl XII oli palju läbitungivam kui seda oletasid temast teda ülekasvanud vaenlased- monarhid . Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper . Ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700.aastal Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma . Esimene Karl XII sõjaretk oli suunatud Taani vastu, mille kuningas oli tol ajal Karl XII nõbu Frederic IV. Arvatakse, et Karl XII oli küll suurepärane väejuht, kuid väga nõrk kuningas. Ta vapralt talus valu ja pidas oma emotsioone. Karl XII tõi Rootsile kuulsust ja suurt võimu. Kuid tema kuulsusvaimuline eesmärk jätkata sõda Venemaa vastu tegi Rootsi kaotajaks.
Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Talle järgnes troonil tema õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Ei Karlil ega Ulrikal olnud lapsi ja nende surma järel lõppes Pfalzi dünastia.
Põhjasõja algus ja Narva lahing
19. november 1700
Läänemerel võimutsev Rootsi suurriik oli pinnuks silmas pea kõigile teistele piirkonna riikidele. Rootsi vaenlaste Venemaa ja Poola tugevnemine ning Rootsi enda ja tema liitlaste nõrgenemine XVII sajandi lõpul lõi soodsa olukorra sõja puhkemiseks.Rootsi oli 1697. aastal kaotanud oma tugeva kuninga Karl XI ning troonile oli tõusnud kõigest viieteistkümneaastane Karl XII. Aeg oli küps ja Saksi kuurvürst, Poola kuningaks valitud August II Tugev ning Vene tsaar Peeter I sõlmisid koos Taani kuningaga Frederik IV liidu Rootsi vastu.
12. veebruaril ründasid saksilased Riiat, mida nad ei suutnud vallutada. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, hakates linna pommitama ning suur ratsaväesalk rüüstas Virumaad kuni Rakvereni. Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Vene väge ründas 10 500 meheline Rootsi vägi (lahingus osales kokku 24 000 meest).Enne päikesetõusu hakkasid rootsi väed liikuma ning jõudsid kella kümneks hommikul lahinguväljale. Karl XII leidis kohe nõrga koha vene vägede paigutuses.Ta otsustas vene vägede liiga pikad kaitseliinid koondatud rünnakuga ühte punkti läbi murda. Pärast seda pidi Rootsi vägi jaotuma põhja ja lõunasse, et vene vägede liine seestpoolt rünnata.Kella kahe paiku algas pärast kahe signaalraketi märguannet rootsi väeüksuste tormijooks vene vägede liinidele: 10 500 rootslast ründasid rohkem kui 40 000 kindlustunud
venelast (lahingus osales 24 000 venelast).Rünnaku alguses algas ka tihe lörtsine lumetorm . See puhus venelastele näkku, tehes nende nähtavuse praktiliselt olematuks (mitte üle 20 sammu), ning andis rootslastele taganttuule. Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu , sest vene väed olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda vene positsioonidele ning vallutada kindlustused koos suurtükkidega. Rootslaste kogupaugud tekitasid suuri kahjusi, kuid venelaste üksuste kogupaugud jäid vastutuule tõttu liiga lühikesteks.
Veerand tunni pärast valitses vene vägede leeris kohutav kaos . Enamik polke oli laiali jooksnud. Kogu Vene armee oli segaduses ja paanikas. Distsiplineeritud rootslased ajasid kogenematuid vene nekruteid kahte leeri, põhja ja lõunasse laiali. Osa vene sõdureid heitis relvad maha ja laskus rootslaste ette põlvili. Õhtupimedas või isegi järgmisel päeval kapituleerusid viimased vene vägede vastupanukolded. Vene allikas nimetab võitluse jätkajatena Preobraženski, Semjonovi ja Lefortovi polku.Hommikul pani rühm vene kindraleid Karlile ette kapitulatsioonitingimused: rootslased lubavad Vene väed Narva jõe teisele kaldale relvade ja lippudega, kuid ilma suurtükkideta. Karl nõustus, kuid pärast kaardiväepolkude ja Avtonom Golovini diviisi üleminekut rikkus ta kapitulatsioonitingimusi ja võttis ülejäänud väed vangi. Et rootslastel vabu vägesid vangide valvamiseks ei olnud, lasti nad pärast relvade loovutamist tulema.Et vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu.
Kokkuvõte
Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks.Kaasaegsed täheldasid tema üliinimlikku valutaluvust ja pealtnäha täielikku emotsioonide puudumist. Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid.Teda on peetud kaheksandsüsteemi leiutajaks: ta pidas seda sõjas sobivamaks, sest kõik kastid , mida kasutati materjalide, näiteks püssirohu hoidmiseks, olid kuubikujulised. Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurepärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Siiski oli ta strateegina väga nõrk, jättes korduvalt kasutamata võimaluse soodsatel tingimustel rahu sõlmida. Teda ajendas soov oma vaenlased täielikult purustada, kuid selleks ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega. Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Talle järgnes troonil tema õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks.
Info
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_XII
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2749&layer=173&lang=est#2749
pildid:
http://cdn.dipity.com/uploads/events/f4e6fd7821ca1c90ee66d9edd6e364fd_1M.png
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/61/Karl_XII_at_horse.jpg/300px-Karl_XII_at_horse.jpg
8