Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas erineb põllumajandusmaa inimese kohta Mida sellest järeldad?
  • Miks neid kultuure kasvatatakse?
SAKSAMAA
KLIIMA
  • Saksamaa asub parasvöötmes , ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala.
  • Suved on soojad ja talved külmad, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased.
  • Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C.
  • Talved ja suved on niisked ja vihmased.
  • Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a.
  • Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured.
  • Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas
PINNAMOOD
  • Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid.
  • Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit , suhkrupeeti.
  • Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele.
  • Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus.
MULLAD
  • Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad.

INDIA
KLIIMA
  • India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
  • Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest.
  • Perioodil juulist kuni septembrini toob mussoon kaasa sooja ja iiske ilma, kogu piirkond on sademeterikas.
  • Sademeid on kesmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.
  • Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C.
  • Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi.
  • Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.
  • Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, niisutamise abil saab aastas 2 saaki.
PINNAMOOD
  • Pinnamood on lõunaosas mägine ja põhjaosas tasane .
  • Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud.
MULLAD
Mullastikus on peamiselt punamullad ,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad.
• Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet -ja kamarmullad.
Mullad on viljakad.
Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud põllumajanduse arendamiseks . Põhjendage.
Paremad loodusolud on põllumajanduse arendamiseks Saksamaal, kuna Indias esinevad väga suured üleujutused, mis rikub põllumaid ja saaki.
B. Põllumajandusliku maa kasutamine
SAKSAMAA
Leidke World Factbook’ist andmed riigi maakasutuse kohta.
Riigi pindala 357 376 km² Riigi rahvaarv 80,722,792
põllumajanduslik maa kokku (agricultural land ) 48%
põllumaa (arable land) 34.1%
püsikultuuride all ( permanent crops) 0.6%
heina- ja karjamaad (permanent meadows, pastures) 13.3%
Niisutatav maa (agricultural area irrigated ) 6,500 sq km
ARVUTAGE: Põllumajanduslikku maad inimese kohta 0,2125 ha
1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km²
INDIA
Riigi pindala 3,287,263 sq km Riigi rahvaarv 1,266,883,598
põllumajanduslik maa kokku (agricultural land) 60.5%
põllumaa (arable land) 52.8%
püsikultuuride all (permanent crops) 4.2%
heina- ja karjamaad (permanent meadows, pastures) 3.5%
Niisutatav maa (agricultural area irrigated ) 667,000 sq km
ARVUTAGE: Põllumajanduslikku maad inimese kohta ha 0.157
1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km²
Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage.
Paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks on Indias, seal on rohkem põllumaad ja rohkem maad on püsikultuuride all.
Kuidas erineb põllumajandusmaa inimese kohta. Mida sellest järeldad ?
Saksamaal on põllumajandusmaad inimese kohta rohkem. Järeldan sellest, et Indias on väga palju inimesi.
C. Peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad - põllumajanduse spetsialiseerumine
Loodusolud ja põllumajandusliku maa kasutamine määravad suuresti selle, mis põllukultuure ja mis kariloom tasub kasvatada ehk siis põllumajanduse spetsialiseerumise.
Leia FAO andmebaasist http://www.fao.org/faostat/en/#data mõlema riigi peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad (8-10).
INDIA: riis , suhkruroog , banaanid, nisu, mais, kitsed , piimakari , pühvlid, sead
SAKSAMAA: nisu, oder , kartul , mais, suhkrupeet , sead, veised , piimakari
Põllumajandustoodete tähtsust näidatakse nii mahuliselt milj tonnides (Production MT), kui ka väärtuseliselt tuhandetes dollarites (Production Int $ 1000).
Arutlege !
  • Miks on need riigid spetsialiseerunud just neile põllukultuuridele ja/või loomakasvatusharudele? Kasvatatakse põllukultuure, mis on kohastunud riikide kliima ja pinnamoega.
  • Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jnec.
    Kuna riigi territooriumil on erinev kliima ja pinnamood, siis kasvatatakse eri osades mitmeid kultuure nt India niiskemates ida-ja lääneosades kasvatatakse riisi, nisu kasvatatakse põhja pool ja maisi Dekkani platool. Saksamaa põhjaosas tasastel ja viljakatel aladel kasvatatkse teravilju ja lõunaosas keskendutakse karjakasvatamisele, kuna mäed takistavad põlluharimist.
  • Miks neid kultuure kasvatatakse?
    Kuna need on kohastunud kliimatingimuste ja pinnamoega, neid on riigil kasulik kasvatada ja lisaks saab neid kultuure välja eksportida, olulised on ka toidutraditsioonid .
    D. Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses.
    Põllumajanduse osatähtsus on riigi majanduses väga suur. Sellega saadakse lauale toit ja selles on hõivatud suurem osa tööjõus, lisaks seda saab riigist välja vedada.
  • Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad #1 Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad #2 Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad #3 Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad #4 Saksamaa ja India põllumajandus ja toidukaubad #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helenab Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Colombia põllumajandus
    8
    docx

    Colombia põllumajandus

    c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Sest parasvöötme ala on paras just rapsile, kaerale, nisule jms ja Suurbritannias on selleks ka piisavalt viljakas mullad. Colombias kasvatakse kohvi jms, sest need taimed on soojalembelised ja vulkaaniline muld pakub nendele taimedele piisavalt toiteaineid D. Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses. Colombias on 17% rahvastikust hõivatud põllumajanduses ja see toodab 6,1 % SKP-st. Seega on põllumajandus riigis suhteliselt suur tööpakkuja ning samuti moodustab suure protsendi riigi SKP-st võrreldes Suurbritanniaga. Suurbritannias on tööhõive põllumajandus sektoris 1,5 % ja 0,62% SKP-st on põllumajanduse sissetulek, seega ei ole põllumajandus suurbritannias kõige tähtsam, aga on vajalik toiduallikas ja ka väike tööpakkuja maal elavatale inimestele.

    Globaliseeruv maailm
    Kanada ja India põllumajandus
    9
    pptx

    Kanada ja India põllumajandus

    Oma riigi põllumajandus Elizabeth Põllu 11M KLIIMAVÖÖDE Kanada India · Kanada asub peamiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad · India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis ­15°C, kuid

    Geograafia
    Põllumajandus Hollandis
    10
    pptx

    Põllumajandus Hollandis

    Põllumajandus Hollandis. Andra Toom Rakvere Gümnaasium 11B Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks. Võrdluse tõin Hollandi ja Valgevene vahel. HOLLAND UKRAINA  Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel.  Valitseb parassoe mereline kliima  51. ja 56. põhjalaiuse vahel.    Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab.  Valitseb kontinentaalne kliima. Kliima  Talv on sademete rohkem kui suvi, kuid  Aastas keskmiselt peaaegu 700 üldiselt jagunevad sademed kuude vahel mm. suhteliselt ühtlaseltab vihma.  Madalik.  2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal.  Üsna vaheduva pinnamoega. Pinnamood

    Geograafia
    Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega
    26
    pptx

    Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega

    Kenya põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega Janno Sepajõe 11.A Kliima Kenya Egiptus  Lähisekvatoriaalne  Troopiline kliimavööde kliimavööde  Vihma ei saja peaaegu  India ookeani ja Victoria järve üldse ning põllumajandus äärsetel aladel on Kenyas sõltub kunstlikust soe ja niiske kliima. Mägedes niisutusest.Vesi saadakse on kliima jahedam Niiluse jõest.  Kaks aastaaega  1 saak aastas  Looduslikult saadakse üks saak aastas, kuid kunstliku niisutamise abil on vahel isegi võimalik saada 2-3 saaki Pinnamood Kenya Egiptus  Kenya pindala on 580 370 km².  Egiptuse pindala on 1 001 450

    Geograafia
    FIDŽI-PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE
    8
    docx

    FIDŽI-PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE

    FIDŽI PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE Riik Fidži Eesti Riigi pindala 18 274 km² 45 339 km² Rahvaarv 915 303 1 317 800 Põllumajanduslik maa 23.3% 22.2% kokku Põllumaa 9% 14.9% Püsikultuuride all 4.7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks.

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    LOODUSLIKUD EELDUSED
    4
    docx

    LOODUSLIKUD EELDUSED

    LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood on pikk, mis võimaldab ligik

    Geograafia
    HOLLAND
    62
    pptx

    HOLLAND

    HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke Kliima  Valitseb parassoe mereline kliima  Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC  Kõrgeim õhutemperatuur on

    Geograafia
    Jaapan ja Mali
    18
    docx

    Jaapan ja Mali

    Küll aga põhja osa on valdavalt kõrb või poolkõrb, mille tõttu seal midagi kasvatada on praktiliselt võimatu. Samuti läbi voolavast Nigeri jõest on võimalik saada kalasid. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Mali on vaene riik, import on madal, seetõttu enamus toodangust läheb oma rahvale toiduks. Kala püütakse peamiselt Nigeri jõest ja selle lisajõgedest. Peamisteks majandusharudeks Malis on põllumajandus, karjakasvatus ja kalandus, kus on hõivatud 80% tööjõust. 10% riigi elanikest on ilma püsiva elukohata karjakasvatajad. See on nende elustiil, töö, et saada toitu piisavalt ja jääda ellu vaeses riigis.

    Põllumajandus




    Kommentaarid (1)

    shxtov profiilipilt
    shxtov: Vaga hea fail, suur aitah!
    18:07 08-05-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun