Willy Brandt (0)

Willy   Brandt
Stefani kask
12a, pmg 2013
Kes ta oli?
Willy Brandt (sündinud  Herbert  Ernst Karl Frahm; 18. detsember 1913 Lübeck,  Preisimaa  
kuningriik  –  8.  oktoober  1992  Unkel,  Rheinland-Pfalzi  liidumaa,  Saksamaa  Liitvabariik) 
oli neljas Lääne-Saksamaa  liidukantsler . Ta oli ametis 1969–1974.
Brandt  sündis  kaubamaja   kassapidaja   Martha  Frahmi  ja   Hamburgi   arveametniku  John 
Mölleri  pojana  väljaspool abielu. Ta ei näinud oma isa kunagi. Tema ema töötas 6 päeva 
nädalas  ning  sellepärast  kasvatasid  poissi  peamiselt  ema   kasuisa    Ludwig   Frahm  ja  tema 
teine naine  Dora .
Tema elukäik
Herbert astus 1929 organisatsiooni Sotsialistlik Noorsugu ja astus 1930 Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 1932 
asus  ta  tööle  õpipoisina  laevakindlustusettevõttes.  Umbes  selle  aja  paiku  lahkus  ta  sotsiaaldemokraatide  seast  ja  astus 
kommunistlikku Sotsialistlikku Tööliste Parteisse. 
1933, kui Saksamaal tulid võimule natsid, emigreerus ta Norrasse, kasutades oma suhteid laevnike ja sadamatega. Sel ajal 
võttis  ta  endale  varjunime  Willy  Brandt,  et  vältida  avastamist  natside  agentide  poolt.  1934  osales  ta  Revolutsiooniliste 
Noorteorganisatsioonide Rahvusvahelise Büroo asutamises ja valiti selle sekretariaati.
Septembrist  detsembrini  1936  külastas  ta  Saksamaad,  kasutades  Gunnar  Gaaslandi  varjunime.  Gaasland  sõlmis  oma 
kaastöötaja  Gertrud  Meyeriga Lübeckist fiktiivse abielu, et kaitsta teda deporteerimise eest. 1937  Hispaania  kodusõja ajal 
töötas Brandt Hispaanias ajakirjanikuna. 1938 võttis Saksamaa valitsus talt kodakondsuse ära;  niisiis  taotles Brandt Norra 
kodakondsust.
1940  sakslased   okupeerisid  Norra ja vahistasid Brandti, kuid ei  tundnud  teda ära ja lasksid ta jälle vabaks. Sama aasta augustis 
sai Brandt Norra kodanikuks; vastava dokumendi andis talle  Stockholmis  asuv Norra  saatkond . Stockholmis elas Brandt kuni 
sõja lõpuni. Eksiili ajal õppis Brandt selgeks norra ja rootsi keele ning säilitas elu lõpuni Norraga  tihedad  suhted. 
1946 naasis Brandt Berliini, töötades esialgu Norra valitsuse heaks. 1948 võttis ta taas endale Saksamaa kodakondsuse, võttes 
oma kodanikunimeks senise varjunime, ja astus taas Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 
1956  astus  Brandt  teravalt  välja  NSV  Liidu  sissetungi  vastu  Ungarisse  ja  1958  Nikita  Hruštšovi  plaani  vastu  muuta   Berliin  
vabalinnaks. Nende sõnavõttude tõttu peeti teda oma erakonna parempoolsesse tiiba kuuluvaks; hiljem see seisukoht muutus.
3.  oktoobril  1957  valiti  Brandt  Lääne-Berliini  linnapeaks.  Valimiskampaanias  toetas  teda  mõjukas  kirjastaja  Axel  Springer. 
Brandt jäi Lääne-Berliini linnapeaks 1966. aastani. See oli Berliinis üsna  pingeline aeg, sest just sel ajal ehitati Berliini müür. 
1964 sai  Brant  Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimeheks ja säilitas selle koha 1987. aastani, kauem kui ükski teine 
SDP juht, kui välja arvata erakonna  asutaja  August Bebel. 
1961. aasta valimistel oli Brandt sotsiaaldemokraatide kandidaat Saksa kantsleri kohale, kuid kaotas  Konrad  Adenauerile 
Saksamaa Kristlik-Demokraatlikust Liidust. 1965 kandideeris ta uuesti ja kaotas  seekord  Ludwig Erhardile, kes oli samuti 
kristlik  demokraat . Kuid Erhardi valitsus ei püsinud kaua ning  sotsiaaldemokraadid  ja kristlikud demokraadid moodustasid 
niinimetatud suure koalitsiooni, milles Brandt sai välisministriks ja asekantsleriks.
1969  kandideeris  Brandt  kolmandat  korda  kantsleriks  ja  seekord  võitis  valimised.  Pärast  kolmenädalasi  läbirääkimisi 
väiksema Saksamaa Vaba Demokraatliku Parteiga moodustati valitsus, mida juhtis Brandt.
Brandt  püüdis  parandada  Saksamaa   Liitvabariigi   suhteid  Ida-Euroopa  riikide,  eriti  Ida-Saksamaa,  Poola  ja  Nõukogude 
Liiduga. See nõndanimetatud uus  idapoliitika  ehk lihtsalt idapoliitika tõi talle 1971 Nobeli rahupreemia. 
Perekond
1941–1946  oli  Brandt  abielus  Anna  Carlotta  Thorkildseniga,  kes  oli 
Norra  isa  ja  Saksa-Ameerika  päritolu  ema  tütar.  Neil  oli  tütar  Nina 
(sündinud 1940). 
Pärast   lahutust   abiellus  Brandt  1948  Rut  Hanseniga.  Nad  said  kolm 
poega :  Peter  (sündis  1948,   ajaloolane ),  Lars  (sündis  1951,  kunstnik)  ja 
Matthias (sündis 1961, näitleja). Brandt lahutas oma teise abielu 1980 ja 
sellest ajast kuni surmani ei kohtunud ta Rutiga kordagi . 
Kolmandat  korda  abiellus  Brandt  9.  detsembril  1983  Brigitte 
Seebacheriga (sündis 1946). 
Tänud kuulamast!
2009. aastal otsustati anda tema 
nimi rajatavale Berliini 
Brandenburgi  rahvusvahelisele 
lennujaamale. 

Document Outline

• Slide 1
• Kes ta oli?
• Tema elukäik