Vulkaanid ja maavärinad (1)

VULKAANID

JA

MAAVÄRINAD

referaat

Tartu Katoliku Kool

Liisa Kivmaa
7.klass
24.11.2007

SISUKORD

VULKAANID
Sissejuhatus
Vulkaani ümber olev maapind
Vulkaanide paiknemine
Kuumad täpid
Kilpvulkaanid
Kihtvulkaan
Šlakikoonus
Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid
Hiidvulkaan

MAAVÄRINAD

Sissejuhatus
Maavärinad üldiselt
Väiksed maavärinad
Maavärinate põhjused
Seismoloogid
Maavärinate mõõtmis skaalla
Suurimad maaväerinad
Vulkaanid
Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks . Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tšiili ja Argentina piiril , kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea.
Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on viljakas muld , kuid seal elamine on ka ohtlik, sest kui peaks tekkima vulkaani purse ei ole sellest kohast midagi alles. Paegu on vulkaanide uurimine inimestele väga tähtis, sest sellega on seotud paljud maavarad nagu näiteks näiteks sulfiidsed maagid ning väävel.
Vulkaanid enamasti ei paikne suvalistes kohtades, vulkaanid asuvad laamade piiride peal, kuid esineb ka vulkaane mis ei ole laamade piiride peal, neid nimetataks ‘’kuumadeks täppideks’’. Üks kõige kuulsamaid mitte laama piiril asuv vulkaan on
Yellowstone 'i vulkaan ja veel on on Hawaii saared. Mandrite alused kuumad täpid võivad panna aluse mandri rebenemisele, mis areneb hiljem edasi ookeaniliseks basseiniks koos lahknevate laamade tekitatud vulkanismiga (nii on tekkinud Atlandi ookean).
Vulkaane on mitu sorti üks neis on nt. Kilpvulkaan. Kilpvulkaanid on suhtselt lamedad. Nende lamedus tuleb sellest, et kilpvulkaanid purskavad alselis laavat, mis on vedel, siis saab laava lalguda kaugemale mille tõttu on vulkaan lamedam. Kilpvulkaanid on enamasti teisest vulkaanidest suuremad.
Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja suurelt osalt koonuse kujuline. Kihtvulkaan on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Enamasti kujutavad inimesed vulkaanina ette just kihtvulkaani. Kihtvulkaanid tegutsevad tihti. Enamus ajaloo suurimad pursked on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on keskmise suurusega. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid. Kihtvulkaane esineb väga tihti.
Šlakikoonus on pisike vulkaaniline mägi, mis koosneb peamiselt šlakist ja muust püroklastilisest materjalist. Koonused on enamasti järsu kaldega 10…40 kraadi. Šlakikoonused on tumetat värvi tänu seda sisaldavate mineraalidae tõttu. Tänu kiiresti jahtumisele jätavad koonused klaasja mulje. Koonused on enamasti madalad ja ulatuvad mõnekümnest mõnesaja meetrini. Šlakikoonused on tihti teiste vulkaanide jalamitel. Kui šlakikoonus ükskord tegevuse lõpetanud ei muutu ta enam aktiivseks.
Veel on olemas vulkaani purske tagajärjel tekkinud negatiivne pinanvorm, seda kutsutakse maariks. Maarid on suhtelised madalad, lamedapõhjalised ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve.
Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland -Pfalzi liidumaal.
"Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi.
Maavärinad
Inimesed tevad juba ammu , et loodu vahepeal liigub ja, et looduses tekib vahpeal nihkeid. Inimestele on alati olnud maavärinad kõige hirmsamad, sest maavärinaid ei osatud ennustada ja need võivad mägesid laiali lammutada ja uusi tekitada ja üldse pinnavormi tundmatuseni muuta.
Ühe aasta jooksul on Maal keskmiselt 20 suurt mavärinat, millest vähemalt 2 on neist lausa ülitugeavad, sisi veel nii 150 purustustega maavärinat ja 9000 selliseid mida inimena tajub ning 19 000 hästi nõrka ja veel miljoneid mida tunnaevad vaid ülitundlikud masinad . (Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis )
On olemas kohti kus ei möödu üksgi päev ilma mingi pisikese maavärina või tõukeda, aga enamikus kohtades on maavärinaid suhteliselt harva.
Üks põhjuseid miks tekivad maavärinad on nt vulkaani pursekad, sest vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid enamasti on maavärinad seotud maakoore liikumisega.
Peale maavärinate on veel merevärinad, mis asuvad kuskil kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.
Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal . (Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.)
Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku.
Maavärinate mõõtmise skaala
1 palli - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega
2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel )
3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma
4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad
5 palli - Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad
6 palli - Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb
7 palli - Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod
8 palli - Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad
9 palli - Kivihoonete seinad ja laed purunevad
10 palli - Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed
11 palli - Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked
Suurimad maavärinad
Kuupäev
Lühikirjeldus
Lissaboni maavärin
1.november 1755
Mitte ühtegi tervet maja. Tagajärjena tekkis hiidlaine.
Kanto maavärin
1. september 1923
Purunes palju. Suri 200 last.
Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi u miljon peavarjuta.
Mehhiko maavärin
19. septembril 1985
Hukkus 5000- 8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha. Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile.
Loma Prieta maavärin
17. oktoobril 1989
Maavärinas hukkus 128 inimest.
Lõppes isegi päris ilusalt.
Kannatada said põhiliselt kiirteed, sillad
Kobe maavärin
17. jaanuaril 1994
purustas linnast umbes ühe kolmandiku. Hukkus 6055 inimest, umbes 26 500 sai vigastada.19 000 ehitist purunes, 300 000 inimest jäi peavarjuta. Materiaalset kahju hinnati 100 miljardile dollarile
Kasutatud kirjandus-
maavärinad:
http://www.vana.miksike.ee/referaadid/maavarinad.ht m
http://www.learn-hazards.org/3.php?l=es
http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html
vulkaanid:
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vulkaanid_liinametskula.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan