Karl
XII
Karl
XII oli Rootsi
kuningas aastatel 1697–1718.
Ta elas 36-aastaseks. Karl
XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus
ellujäänud poeg Karl XII sai Rootsi kuningaks
15-aastaselt.
Kuningas
oli pidevalt sõjakäikudel, eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tripleh
Õppematerjali autor
Referaat Karl XII Anastassia Larina 8.klass Narva Eesti Gümnaasium 2011/2012 Sisukord 1.Karl XII 2.Põhjasõja algus ja Narva lahing 3.Kokkuvõte 4.Info Karl XII Karl XII (17.juuni 168230.november 1718) oli rootsi kuningas aastatel 16971718. Ta oli suurepärane väejuht, kes kuulutas suurema osa enda valitsusest kestvatele sõjadele Euroopas. Karl XII sattus troonile varasel ajal (15. aastasena) pärast Karl
Karl XII Karl XII sündis 1682 Stockholmis 11. detsember Karl oli Rootsi kuningas 1697 1718. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa - Karl XI surma.Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. 1704. aastal alnud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal, kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. aasta Venemaale.Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks
Puitu oli külluses, kuid kivi, Peetri lemmikmaterjali, polnud, samuti ka tööjõudu. Ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitööle mõistetud kurjategijad surid kümnete tuhandete kaupa haiguste ja nälja kätte. 1710 tõi Peeter uude linna üle ka tsaariperekonna ning 1712 kuulutas ta Peterburi Venemaa pealinnaks. Peetri surma ajaks oli seal juba 40 000 elanikku, arvestatav majandus ja ühiskond (www.rusistica.eu). 2. Karl XII, Rootsi kuningas (1682 - 1718) Rootsi kuningas aastatel 1697- 1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15- aastasena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Tema 7 valitsemisaega varjutab Põhjasõda (1700-1721). Pärast esialgseid võite taanlaste ja venelaste üle tungis Venemaale, kuid sissetung lõppes 1709 Poltaava all hävitava kaotusega
Karl XII Marlen Kokla 8.a Karl XII · Sündis 27. juuni 1682 Stockholmis · Suri 11. detsember 1718 Fredikshaldis · Karl XI ja Ulrika Eleonora vanema poeg · Tõusis troonile 15-aastaselt · Valitses Rootsit 1697-1718 Sõjaline tegevus · Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Karli vastu, alustasid 1700. Põhjasõda (ründasid Riiat) · Karl XII sundis 1700. Taani, 1706. Poola sõjast välja astuma · 1707. asus sõjakäigule Venemaa vastu · Poltava lahingus (1709.) sai ta hävitavalt lüüa, põgenes väe riismetega Türki, naases Rootsi alles 1715. · Kaotas Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. Venemaale · Peale Põhjasõda kaotas Rootsi meretagused valdused, Läänemereprovintsid ja suurriigiseisundi Karl XII surm · Ta suri Norras, Fredrikshaldis (nüüd nimi Halden) kindlust piirates kas musketikuulist või
.................................................................... 4 KARLI SURM........................................................................................................ 5 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 6 LISAD.................................................................................................................. 7 SISSEJUHATUS Karl XII sündis Stockholmis 27. juunil 1682 isa vanima pojana. Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. Ta sai hea hariduse, eriti sõjanduse alal. Karl XII jätkas isa absolutistlikku poliitikat. Selle sümboolse väljendusena pani ta kroonimisel 2 endale ise krooni pähe ja jättis kuninga vande andmata. Isaga võrreldes sekkus Karl XII
Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12
vaesuses. Varakapitalism nõudis kaupmeestelt investeerimis- ja riskeerimisvalmiduse, paindlikust ning raamatupidamisoskust. Kaubanduse tuludest rahastati ka teisi majandusharusid. Juba 16. sajandil tõusid esile kaupmeeste perekonnad, kes koondasid enda kätte nii kaubanduse, panganduse kui ka töönduse. Saksamaa kaupmehed Jakob Fugger (14591525) ja tema vennapoeg Anton Fugger (14931560) haarasid enda kätte kogu Saksamaa vürtsikaubanduse. Toetanud oma rahadega Karl V keisriks valimist, sai Jakob Fugger vastutasuks ainuõiguse kaubelda elavhõbedaga. Firenzest pärit Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Medicid laenasid raha Inglise ja Prantsuse kuningatele. Kaks Medicite perekonna liiget tõusid paavstitroonile. Vastutasuks said Medicid monopoolse õiguse kogu Euroopas maarjajääga kauplemisele. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja
püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid