PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID Kunda 2012 MIKS MA VALISIN SELLISE TEEMA? OLEN SPORDINI JÕUDNUD LÄBI ISA EESKUJU VÄÄRTUSTAN SPORDIGA TEGELEMIST ARVAN,ET SPORDIGA TEGELEMINE VÕI MITTE TEGELEMINE ON SEOTUD PEREKONDLIKE TRADITSIOONIDEGA EESMÄRK UURIDA TRADITSIOONI SAADA TEADA KUI SPORTLIKUD ON KAASÕPILASED JA NENDE PEREKONNAD MILLISED ON NENDE PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID TÖÖ ÜLESEHITUS SISSEJUHATUS 1 PERETRADITSIOOONID 2 TRADITSIOONID 3 SPORT KUI SOTSIAALNE IDENTITEET 4 AUTOR ENDAST JA SPORDI JUURDE JÕUDMISEST 5 UURIMUS LÕPPSÕNA KASUTATUD KIRJANDUS LISAD
SEBRA OMADUSED Valge-mustatriibuline hobune. Vöödid kaitseks. Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta. Sünnib üks varss. Paaritumine toimub ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. Varsad perega koos 2 aastaseni. Sigima hakatakse 3-4 aastaselt.
Saksa kangelaslaul Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust
talle vähemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. · Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. · Varsad hakkavad sigima alles 34 aasta pärast. Põhiandmed · Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. · Keskmine sebra kaalub 260 kg. · Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. · Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. · Sebrade harjumispäraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. · Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. · Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid.
ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsionaalselt kiinduda, sest suremus oli kõrge, siis hiljem, 20. sajandi alguses, kui suremus langes, tõusis ka laste emotsionaalne väärtus. 2
viljasaagi üle ja on maa alla maetud surnute valitsejad. Taevased jumalad on taevakehade liikumise valitsejad. Preestitel oli võime jumalaid sundida, jumal monopoliseerib omakorda kontrolli palve tõhususe üle ja kogu religioosse tegevuse keskme üle, sellega saab ta ülimaks jumalaks. Iga kollektiivse tegevuse jaoks on oma jumal, kes annab tagatise. Kus iganes tekib inimkogum või toimub sotsialiseerumine vajatakse omaette jumalat. Eelkõige kehtib see perekondlike ja sugukondlikke ühenduste kohta. Tähtsus mida perekonna- või sugukonnapea otsustas on erinev ja sõltub perekonna struktuurist ja praktilisest tähendusest. Poliitiliste või usuliste ühenduste jumalad võivad preestrite võimu toel kodukultuse ja perekonnapea kõrvale tõrjuda või hävitada. Seal kus nende võim ja tähtsus püsib, kujutab kodukultus erakordselt ranget personaalset sidet, mis liidab perekonna ja sugukonna tihedalt, mõjutab perekondlike ühenduste sisemisi
kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Paljude alkoholiprobleemidega perekondade jaoks on pereelus kesksel kohal alkohol. Pereliikmete elu sõltub suuresti tarvitaja tujudest, tegudest ja joodud alkoholikogusest. Nii elukaaslane kui ka lapsed võivad häbeneda ka oma sõpru külla kutsuda. Perekond võib tunda ,et sugulased, tuttavad ja sõbrad on nad hüljanud. Tihti tehakse kõik, et alkoholiga seotud perekondlike probleeme teiste eest varjata. Paljud sellised pered on omavalitsuse, politsei, haridustöötajate ja sotsiaalasutuste huviorbiidis. Alkoholism on sõltuvus, mida ei saa ravida ja mis jätab elus jälje. Alkoholism jääb ühiskonna probleemiks.
poole. 25. Töötajate õigus oma nõuete kaitsele tööandja maksejõuetuse korral Et rakendada tulemuslikult töötajate õigust oma nõuete kaitsele tööandja maksejõuetuse korral, kohustuvad lepingupooled tagama, et töötajate töölepingust või töösuhtest tulenevate nõuete täitmise kindlustab tagatisinstitutsioon või kaitse mis tahes muus vormis. 26. Õigus väärikale kohtlemisele töökohal Eestis ratifitseerimata artikkel 27. Perekondlike kohustustega töötajate õigus teistega võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele(1) Võtta asjakohaseid meetmeid, et: a) võimaldada perekondlike kohustustega töötajatel astuda ja jääda töösuhtesse, samuti taastada töösuhe pärast neist kohustustest tingitud äraolekut (kaasa arvatud kutsenõustamis- ja kutseõppemeetmed); b) arvestada nende vajadusi töötingimuste ja sotsiaalkindlustuse tingimuste määramisel;
Nimelt ei olnud tal järeltulijaid ja ka naistega oli probleeme. Henry võttis endale naiseks Hispaania kuninganna tütre, millega ta kindlustas nende kahe riigi omavahelisi suhteid. See aga ei olnud kuigi hea lapsetooja ja kogu rahvas ning Henry õukond muutus kärsituks. Nii läks Henry Rooma, et saada lahutust. Seda aga ei antud talle ja kogu see asi lõppes sellega, et Inglismaa astus Katoliiklusest välja. Seda nii majanduslikel, kui ka perekondlike põhjustel. Ma arvan, et see samm katoliiklusest välja oli hea Inglismaa arengule. Nad said oma enda liini arendada ja Henry sai väga rikkaks meheks, kes oli oma poliitiliste suundadega meeletmööda rahva jaoks. Anglikaani kirik sai uueks suunaks Inglismaal peale katoliiklusest välja astumist. Sellega ei kaasnendu suured muutused. Samaks jäi jumalateeninduse kord ja see ei toonud kaasa suuri usupuhastusi, mis toimusid Euroopas reformatsiooni ajal.
HUNT Leviala · Elutseb põhjapoolkeral · Alates 17. sajandist hävitati nad peaaegu kõikjal Lääne-Euroopast · Jäid elama vaid mägedesse ja Ida-Euroopasse Elupaik Eelistab avamaastikku Koobas rajatakse veekogude äärde ja varjulisse paika Eestis enamasti võsastikes ja rabades Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades
Keskes oli jumala astmikpüramiid tsikuraat. Preestrite maid harisid templi sulased. Linnriigi kodanike hulka kuulusid nii jõukad kui sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nende hulka ei kuulunud orjad ja rentnikud. Otsuste tegemisel olid tähtsad rahvakoosolekud, kus rahvas tavaliselt kiitis heaks kuninga ja vanemate nõukogu otsused. Hammurapi seadus (1795) Need seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse tapmise, varguse, vigastuste, petmise, nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse; vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid
- töövahendid (firma auto, telefon, arvuti jne) - sünnipäeva ja jõulukingid - ettevõtte lastehoid Näited töötajate mittemateriaalse motiveerimise komponentidest: - huvitav/väljakutseid pakkuv töö - karjääri- ja arenguvõimalused (edutamine, koolitused) - stabiilne ja turvaline töökeskkond - sõbralik kollektiiv - toetav ülemus - paindlik tööaeg/-koht - tunnustus (individuaalne heakskiit või kuu/aasta parima töötaja valimine) - sünnipäevade ja perekondlike sündmuste meelespidamine - firmaüritused (peod, suve- ja talvepäevad). Teatud juhtudel võivad olla tajutavad ka materiaalse motivaatorina (juhul kui firma kompenseerib näiteks kalleid reise või ettevõtmisi). Motivatsioon on alati individuaalne, kuid üldjuhul mittemateriaalsed motivaatorid ajendavad pigem haritud ja kõrgepalgalisematele töötajaid, madalapalgalised lihttöölised hoolivad pigem materiaalsetest motivaatoritest (Maslow vajadustepüramiid)
MÕISTED: Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof, kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD:
Tänapäeval võib märgata üha süvenevat tendentsi, mis seisneb enda isikliku heaolu seadmises teiste omast kõrgemale. Me elame edu ja karjääri tähtsustavas maailmas, kus südametunnistuse hääl näib pigem takistavat kui nõu andvat. Seega ei pööra me sellele tähelepanu või surume selle lihtsalt alla kui ühe segava faktori. Nn Ameerika unelma poole püüdlemine on viinud meid olukorda, kus oleme ülekoormatud õppimise, töö ja perekondlike kohustustega. Meil pole aega, et astuda korraks kõrvale ning pöörata tähelepanu elu pisiasjadele, mis peegeldavad tegelikult sügavamaid väärtusi. Nii kiirustavad paljud inimesed läbi elu väsinute ja tusastena ainult elu varjukülgi nähes. H. Jackson Brown juuniori, ühe eduka ameerika kirjaniku arvates ei tohiks keegi kunagi kurta ajapuuduse üle, sest kõigile on antud sama arv tunde päevas, mis olid antud ka Leonardo da Vincile, ema Teresale ja Albert Einsteinile
tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning paarituva mne teise noore tkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Phiandmed: Sebra krgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus vib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Sugukpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi snnitavad mrad tavaliselt he. Sebrade harjumispraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad hlitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: krbesebrasid, savannisebrasid ja mgisebrasid.
põhiliselt vanemad ja õpetajad või teised lähedalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest teistest allikatest. Tulemuseks on noorte põlvkond, kes ei sarnane ühegi eelnenuga ja elab täiesti omaette väärtuste järgi", lausus Daniel Vaarik oma artiklis ,,Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand" (Postimees 2007). Pöördudes tagasi juba pikemat aega hõrenenud perekondlike sidemete juurde, siis saab väita, et tänapäeval on internetis suhtlemine viinud suure osa inimestest sellise piirini, et peres hakkavad suhted halvenema. Tekivad sellised probleemid, millel ei ole tegelikult erilist tähtsust ega põhjust. Internet on inimeste mõtted väga segamini ajanud ja ,,ajud krussi keeranud", inimesed on väga närvilised, sest suur osa neist on internetist täielikult sõltuvad.
· Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5) - karjaselaulud, lõikuslaulu, künni-ja külvilaulud, heinateo, õitsilaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) - vaeslapselaulud, orjalaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5) - pulmalaulud, matuseitkud, mardi- ja kadrilaulud. d) muud laululiigid (3) kiigelaulud, lastelaulud, mängu-ja tantsulaulud. 3. Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Regilaule lauldi ühetaolise rütmiga, aga kiigelaule kiikumise rütmiga. 4. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud
Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena. Nende kahe kooliga Konrad Mäe esialgsed õpingud piirdusidki, kuna pee majanduslik alus ei olnud stabiilne. Kolmeteistkümne aastaselt hakkas ta mõtlema iseseisvale elule. Sidemed perekonnaga nõrgenesid. Kunstniku isa suri aastal 1916 ning ema aastal 1906. Kindlasti jättis perekondlike kontaktide puudulikkus noorukieas ja hilisemas elus tema psüühikasse oma jälje. Eraldatus ja üksildustunne saatsid teda eluteel pikemat aega. ISESEISVA ELUTEE ALGUS Hakkas õppima puutööd. Tegeles innukusega kõige erinevamate harrastustega. Tema huvialade hulka mahtusid üksteist segamata sport, näitekunst, muusika, kirjandus ning kujutatav kunst. Alati tahtis ta saavutada midagi enamat ning otsis pidevalt väljapääsu
lõpust (ettehaarav sisseastumine) Niiviisi tekib omalaadne katkematu lauluahel. •Regilauludes pille ei kasutatud. •Regilaul on valdavalt ühehäälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-Eestis. •Regilauludel pole teada kindlaid autoreid. •Rahvalaulud on edasi kandunud suuliselt põlvest põlve. 2.Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5): karjaselaulud, lõikuslaulud, künni- ja külvilaulud, heinateolaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3): sünnipäeva-, pulma- ja matustelaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5): Mardipäeva, kadripäeva, jõulu, d) muud laululiigid (3): Nalja-, hälli- ja orjalaulud. 3.Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Lauldakse külakiigel kiikudes, erinevad muudest lauludest rütmi poolest, millega antakse edasi suure külakiige õõtsumist 4.Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Peamiselt
Arvestage sellega, et surmavaenlane omab vahendeid ja keskaegsete piinamiste kogemusi, et ka kõige ustavamaid inimesi rääkima panna. (Enn Luhtmaa naise ja Karl Tähe ema juhtum). Metsavend peab lõpetama omaste külastamise, sest tema kodu on vaenlase pideva valve all. Juhul, kui ta seda tingimata peab tegema, siis sündigu see, ette teatamata ei tohi usaldada vahendajaid. (Major Kure hukkumine oma kodus). Mingil juhul ei tohi metsavend oma kodu külastada perekondlike tähtpäevade puhul... nagu sünni- ja pulmapäevad, ristimised, matused, juubelid. Sest need tähtpäevad on vaenlasele teada ja tugevdatud valve pannakse välja metsavenna kodu ümber. (Minu ema matusel ja haua juures öösel valvas hävituspataljoni salk! Isegi järgmisel kevadel peale lume sulamist Hargla kalmistul kuuvalgel ööl). Metsavend ei tohi anda mingit teavet oma relvavendade, asukoha, tegevuse ega kavatsuste kohta mitte kellelegi! Isegi oma emale, naisele ega isale mitte
kindel koht. Laua otsas istus peremees, tema läheduses oli leivapäts, kust ta igaühele viilu lõikas. Vanemad inimesed istusid, lapsed pidid sööma püstijalu. Vallatust söömise juures ei lubatud. Pärast sööki tänati toidu eest. Sööjatele sooviti "Jätku leiba", millele vastati "Jätku tarvis". 6. Toidukordade jaotus Möödunud sajandil oli suuremas osas Eestis 1-2 lihasupipäeva kõrval nädalas kaks pudrupäeva kesknädal ja laupäev. Tangupuder oli peotoiduks perekondlike sündmuste pühitsemisel üle Eesti, seda söödi vanemal ajal tavatoiduna jõuluõhtutel ja paljudel teistel tähtpäevadel eriti Lõuna- Eestis. Tangupudruga käidi vastsündinut vaatamas ja tangupudru söödi matusemajas enne surnu ärasaatmist. Seetõttu öeldigi: "Inimese elu on kahe pudru vahel" või "Pudruga tuleb, pudruga läheb". 7. Meeste ja naiste töö. Võrreldes eesti mehe ja naise tööd toidu muretsemisel ja valmistamisel võib öelda, et toidu
· Leia õige liikumisvorm, mis viib sind eesmärgini ehk milles suudad saavutada individuaalselt hea enesetunde ja taseme. · Väldi tegevusi, mis nõuavad liigset lisaorganiseerimist. · Vali meelepärane tegevus, sest liikumisviis peab pakkuma rahuldust ja peab olema lõbus. · Vaheldusrikas liikumine aitab hoiduda vigastustest, mis võivad kaasneda ühekülgse valesti planeeritud treeninguga. · Tee kindlaks, kas seatud eesmärke on võimalik ühildada perekondlike ja muude kohustustega. · Oma valikuid tehes pea nõu ka mõne selle ala spetsialistiga, kes aitab valida tegevust ja sulle sobiva koormuse eriti juhul kui põed juba mõnda kroonilist haigust. · Arvesta, et kehal on võime teatud koormustega kohaneda. Tegevuse enda või intensiivsuse varieerimisega väldid keha harjumist sama tegevusega ja seega kindlustad arengu jätkumisega. · Kehalise treeninguga käib käsikäes õige toitumine, vitamiinide ja mineraalide kasutamine.
rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju .. ... .. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele
või hommikulaual oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale võeti silku, jõukamas peres pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekondlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti.19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale ning 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet
. teostada Samas ei maksa alahinnata naiste majandusliku sõltumatuse tähtsust, mis on aluseks naiste ja laste vaesusmäära riski kahanemisele, samuti naiste kogetud vägivalla vähenemisele paari- . ja lähisuhtes Soolist palgalõhet mõjutavate tegurite seas võib tööturul olla peale naiste ja meeste . erinevate tegevusalade ja ametikohtade ka erinev staaž Et naised on keskmiselt rohkem hõivatud perekondlike kohustustega ning on sellest tingitult tööturul teatud aja eemal, jääb naiste keskmine . staaž meeste omast lühemaks Mitme uuringu põhjal on järeldatud, et Eestis on sooline palgalõhe suurim just neis vanuserühmades,kus kõige tõenäolisemalt jäävad naised koju,et tegeleda pere loomisegaÜldiselt peetakse soolise palgalõhe all silmas naiste ja meeste keskmise palga erinevust .
arvata. Hoopis vastupidi. Ola ei ole võimeline sünnitusega kaasnenud kurnatuse tõttu ise lapse eest kuigi palju hoolitsema, nii langeb Silveri õlule raske vastutuse koorem.Ta peab käima tööl ning peale tööd aitama Olal pesta lapse marlesid ja majapidamistöid tegema. Nende suhte lõpp saab alguse maiballil, kuhu Ola on Silveri kaasa kutsunud, et nende argiellu vaheldust tuua. Soov sinna minna näitas väga ehedalt seda, et Ola tahtis nautida veel elu, mitte olla seotud perekondlike kohustustega. Ballil kohtab Ola Apot, kellega koos olles tunneb ta ennast palju paremini kui Silveriga. Järgnevad mitmed kohvikutes ja restoranides kohtumised. Apo on korduvalt esitanud Olale küsimuse, kas ta ei tahaks tema juurde elama tulla, kuid Ola on sellele alati eitavalt vastanud, tuues põhjuseks vastutuse lapse ees ja lisades ka veel seotuse Silveriga. Miskipärast Ola ei taha veel Silverist lõplikult loobuda ja Apo kasuks otsustada. Võib ainult
põhjusta tööandjale suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Selle seadusejärgi on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvataba alla kolmeaastast last. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: - töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; - töötaja täidab olulisi perekondlike kohustusi; - töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses; - täistööajaa töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; - töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; - töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega tervisliku seisundi tõttu. 1
Seejärel pane need rätiku alla jahutuma. Siis kui leivad jahtunud on soovida ainult head isu! 3. Leiva kui peatoiduga on läbi aegade väga austavalt ümber käidud. Lugupidavat suhtumist näitavad ka leivaga seotud rikkalikud tavad ja kombed. Leiba peeti pühaks, leib oli igapäevase elu alus. Tähelepanelikult jälgiti, et leiba jätkuks järgmise saagini. Leival suur tähtsus rahvakalendri tähtpäevade ja perekondlike sündmuste kombestikus. Kui leivatükk juhtus käest kogemata maha kukkuma, tuli see üles võtta ja suud anda. Leivapätsi ei pandud kunagi lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole olnud – leib võis majast välja minna. Kunagi ei lõigatud õhtul uut leiba lahti, sest „õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab”. Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast „kärsakese” ära, et mitte oma leivaõnne ära anda.
Meie pere traditsioonidest Traditsioon ehk pärimus on põlvest põlve edasiantu, pärandatud komme, tava, ajaline pidevus. Traditsioone on väga erinevaid ja neil on eri inimeste gruppides erinev roll. Eelmise sajandi alguses olid tavad perekondades, kui kõige levinumas kasvukeskkonnas, väga olulisel kohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus. Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha, jutustas pere vanim naine, kuidas luuakse peret, suheldakse inimeste vahel ning üldse elust-olust. Praegusel ajal on südamlikud perekesksed kõnelused välja tõrjutud. Parimal juhul saab pere kokku teleri ees ühiselt istudes, kuid see ei ole õnneks seaduspärasus. Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest
reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks. Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga. Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning veinijumal Bacchus jätkavad omavahelist võistlust ka tänapäeval. Eesti talupoegade peamiseks joogiks kuni 15. sajandini oli mõdu ja alles 16. sajandist hakkas valitsema õlu. Õlut pruuliti taluperedes kõigi olulisimate pühade ja perekondlike tähtpäevade puhul. Arvatavalt oli jõuluaegne ja jaanituleäärne õllejoomine omaette püha rituaal, mis pidi aitama säilitada ka päikese elujõudu. Õlle pruulimisele on meie esivanemad pühendanud palju laule, vanasõnu, naljandeid. Paljud neist olid maagilise tähendusega ja otseselt seotud õlleteoga. Käibel olid mitmesugused kavalad võtted ja lausumised. Mõned näited. Kui õlu ei tahtnud käärima hakata, toodud laudast vana emis
nagu tuju tõstmine, eluisu suurenemine, enesekindluse ja enesehinnangu tõus ning teistelt saadav tunnustus. Motivatsioonivestluse seansid, julgustada käima, nõustamine. Vanemaealisi hõlmab füüsiline aktiivsus vaba aja veetmist füüsiliselt aktiivsena, liikumist (nt kõndimine või rattasõit), tööl liikumist (kui inimene endiselt töötab), kodutöid, mänge, sporti või planeeritud harjutusi seoses igapäevaste, perekondlike ja kogukondlike tegevustega. 22.ADL tegevused, kuidas jagunevad 2 grupiks; 1. BADL (Basic Activities of Daily Living) ehk igapäeva põhitegevused,- söömine, riietumine,WC-toimingud, pesemine (keha pesemine kaelast varvasteni),liikumine/siirdumine (vahemaade läbimine/asendivahetus) 2. IADL (Instrumental Activities of Daily Living) ehk teatud vahendi või instrumendi kasutamist nõudvad
Taolise rahvuskangelase kirjeldusega sobiks Karl Suure vasall paremini kui ükski teine. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku
* tekivad somaatilised ja psüühilised haigused - paranoia, süütunne, enesetapukatsed. * aine tarvitamine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele. * uimastisõltuvuse eitamine. * valmisolek teha uimastite kättesaamiseks ükskõik mida. * kontrolli kadumine isikliku elu üle. * korduvad tulutud katsed lõpetada aine tarvitamine. * mälulüngad, agressiivsus, enesevihkamine, kehakaalu muutused, tõsised tervisehäired, võlad, seaduserikkumised. * perekondlike sidemete katkemine. SUHTLEMINE, kui vajadus. Maslowi vajaduste püramiid: 1. eneseteostusvajadus - vajadus saavutada see, milleks inimesel on võimeid, oskusi ja teadmisi, vajadus rakendada oma oskusi, teadmisi, andeid jne. 2. tunnustusvajadus - vajadus teiste tunnustuse järele, eneseaustusvajadus, lugupidamisvajadus, vajadus olla edukas, vajadus hoida enesehinnang suhteliselt stabiilne jne. 3. armastus- ja kuuluvusvajadus - vajadus kuulud mingisse enda jaoks olulisse rühma ja
Emal ja isal on mõlemal oluline, kuid erinev roll perekonnas ja laste arengu toetamisel. Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll – majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest tema eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel on olulise tähtsusega, kui pöörata tähelepanu laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemise aluseks olevate rolli eeskujude järele. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Pere, kus on olemas mõlemad vanemad – ema ja
Üldiselt suhtusid alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega Võtsid alistatutelt palju üle, surumata seejuures kellelegi otseselt peale oma tavasid Kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele. 13. Kirjelda Mesopotaamia riikide õiguskorda · Nähes iga süüteo puhul ette kindla karistuse, püüdsid seadused kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu ümberkäimise, pettuse, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja paljude muude kuritegude eest. · Süüdlased võrdsed, siis ,,silm silma, hammas hamba vastu" · Nt vigastuste tekitajat karistati samasuguse vigastusega · Kolm seisust: vabad kodanikud, sõltlased, orjad · Vaba kod sõltlane = piirduti trahviga · Vaba kod ori = tuli kompenseerida kahju orja omanikule · Perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim. · Seadustes oli ka kirjas, et võib lahutada. 14
Tsiviliseeritud maailmas seltskonnatantsuks arenenult on tants oma esialgsed funktsioonid kaotanud ning kujunenud üheks levinumaks kultuurse puhkuse vormiks: ta on saanud rõõmsate ühiskondlike ja perekondlike sündmuste tähistamise endastmõistetavaks koostisosaks, noorte kokkutulekutel aga otse kohustulikuks.Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlaneei ole eriti tantsulembene. Kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on eestlastele möödunud sajanditest külge jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju
Isiksuse väljaarenemisele aitas kindlasti kaasa ka perekonnas valitsev õhkkond. Arvatavasti see kodune õhkkond koguni soodustas tulevaste kunstihuvide teket. Näiteks oli Mäe isa noores eas küllaltki musikaalne: ta harrastas viiuli- ja orelimängu. Ka Konrad Mägi tundis muusika vastu huvi kogu elu kestel. Hiljem see terviklik perekond küll lagunes. Vanematest ja perekonnast leidis kunstnik tõsist tuge ainult varases lapsepõlves. Hiljem tuli loota ainult iseendale. Kahtlemata jättis perekondlike kontaktide puudulikkus noorukieas ja hilisemas elus tema psüühikasse oma jälje. Eraldatuse ja üksildustunne saatsid teda eluteel pikemat aega. Enamasti ta ei lootnudki, et ümbritsevad inimesed teda mõistaksid. Hiljem sündis sellest paiguti sügavad pessimismipuhangud. Nagu enamik selle põlvkonna kunstnikke, jäi Konrad Mägi süsteemikindla koolita. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja õpimatkad.Haridustee algas Udernas asuvas ministeeriumikoolis
11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul. Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Riigilipp heisatakse Tallinnas Pika Hermanni torni - iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds
Psühholoogilised teooria- psühhopaat ise tunneb et on omandanud sotsiaalsed normid kuigi tegelikult ei mõista ta neid kyllaldaselt ja teatud isikute vastu on ta nõus nendest üle astuma. Psühhopaatidel puudub teatud perioodil täiesti südametunnistus. Patoloogilise isiksuse tyyp moodustab elanikkonnast kuskil 0.05-15 %. Psühhopaatidel on enamasti järgevad omadused: madal intelekti tase, harumatus, kvalifitseerimata töö, võimetus luua ja säilitada kontakte ja perekondlike suhteid, sagedased konfliktid seadustega ja halbade harjumuste säilitamine. Sotsiaalsed teooriad: õpitud käitumine( yhiskond ooab mehelt mehelikku) , ühiskonnas läbilöömine (edu saavutab tugevam äris aga miks ka mitte siis peres), sugupoolte hierarhia ( mees usub et nause üleasandeks on mehe teenindamine), lapsepõlves kogetu( säilib kaua ja akndub edasi), kokkupuude reaalse vägivallaga( kogemus et vägivalla abil on võimalik saavutada mida
üksteise vihkamisest vanadusmasenduseni. Vahel tõmmatakse oma peretülidesse ka teisi: vanavanemaid, onusid ja tädisid, kasse ja koeri, naabreid, advokaate ja arste ning isegi meedia. ,,Pereraamat" käsitleb pereelu sünnist surmani, kirjaldab paljusid tuttavaid olukordi ning annab praktilist nõu, kuidas hulludest olukordadest välja rabeleda. On võimatu pakkuda välja kõigile sobivaid lahendusi, kuna me pärineme erinevatest kultuuridest, ühes oma erinevate kogemuste ja ainulaadsete perekondlike taustadega. Keegi ei tohiks tunda, et harjutusd on kohustuslikud, eriti kui keegi teie perest arvab, et muutus on viimane asi, mida te vajate. Kui sa arvad, et mõningad harjutused liiale lähvad, ära tee neid. Kui aga otsustad proovid, vaata ette. See raamat ei asenda teraapiat ennast ning vahel on profesionaali abi hädavajalik. 1. Mis on perekond ?
Hoiduda võiks toiduga premeerimisest või meelitamisest eriti magusaga. Hommikusööki ei tohiks lasta vahele jätta, sellearvelt lapsed söövad hiljem rohkem. Sööma peaks söögilaua taga, vältida tuleks segavaid faktoreid- arvuti, telekas, nutiseadmed. Rohkem füüsilist tegevust- jalgratta sõit, hüppenööriga hüppamine, pallimängud. Piirata tuleks teleri vaatamise ja arvutis oleku aega. Rohkem peaks olema perekondlike tegevusi väljaspool kodu- jalutamine, ujumine, matkamine. 7 Lastele peaks andma ka füüsilist tööd kodus. Vanemad peavad andma igati tervislikku eeskuju nii toitumises kui ka füüsilises tegevuses. KOKKUVÕTE Kuna selgub, et laste ülekaal on tänapäeval väga suur probleem ja, et saada laste ülekaal kontrollialla peavad esmalt vanemad pöörama suurt tähelepanu mida nende lapsed söövad.
10) 24. juuni - jaanipäev; 11) 20. august - taasiseseisvumispäev; 12) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 13) 16. november - taassünnipäev; 14) 18. november - Läti Vabariigi väljakuulutamise päev. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul. Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Riigilipp heisatakse Tallinnas Pika Hermanni torni - iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00; lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui
töötades. Alkoholi liigtarvitamine Kui inimene tarvitab alkohoolseid jooke korduvalt sellisel hulgal, et see põhjustab tunduva mürgistusseisundi keskmise või raske joobe kujul, on alust kõnelda alkoholi liigtarvitamisest. Alkoholi liigtarvitamist vaadeldakse haiguslikuna siis kui alkoholi tarvitatakse teatud perioodi vältel sellises hulgas, et see kahjustab isiku tervist või tema sotsiaalset funktsioneerimist (st. tema tööüles ann ete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmist). Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist ehk joomatõbi Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsioonimenetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga
seadusloomes põhjendatud. Peale põhiseaduse reguleerivad õigustamatu erineva kohtlemise keeldu Eesti Vabariigis veel mitmed seadused. Nii on näiteks EV töölepingu seaduses2 sätestatud töötajate ebavõrdse kohtlemise keeld, milles keelatakse tööandjal töölesoovijaid ebavõrdselt kohelda soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu. Niisamuti on palgaseaduse3 kohaselt seadusevastane palga vähendamine või suurendamine olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist ja muudest asjaoludest. 1 PS II pt § 12 2 RT 1992, 15/16, 241...2007, 44, 316. 3 RT I 1994, 11, 154...2007, 2, 6.
mõistlikult. Hasartmängudega seotud negatiivsete tagajärgede ning probleemideni inimese elu erinevates valdkondades viib aga suutmatus mänguhasarti kontrollida. Hasartmängusõltuvusega on tegemist siis, kui hasartmängimine on kujunenud patoloogiliseks. Patoloogiline hasartmängimine on impulsi kontrolli häire mille põhiliseks tunnuseks on võimetus vastu seista ajele, impulsile või kiusatusele hasartmänge mängida. Inimese sotsiaalseid, tööalaseid, materiaalseid ja perekondlike väärtusi ning kohustuste täitmist kahjustavad sagedased ja korduvad hasartmänguepisoodid. Patoloogilisele hasartmängimisele viitab, kui inimesel esineb viis või enam järgnevat käitumisakti: · On rahutu või ärritunud, kui üritab mängimisest loobuda või seda vähendada · On teinud midagi ebaseaduslikku hasartmängimise rahastamiseks · Peab suurendama mängu pandavaid summasid, et saavutada vajalikku erutustaset
vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tallinnas olid peamised gildid Püha Oleviste gild ja sakslaste Kanuti gild. Gildi esialgne põhimõte seisnes üksteise vastastikuses abistamises, ühistes usutalitustes, perekondlike tähtpäevade pühitsemises, haigete, orbude ja leskede eest hoolitsemises. Oleviste gild koostas uue põhikirja, mille järgi ,,meie ametisse ei saa ükski saksa mees". Magistraat seda ei kinnitanud ja Kanuti gild vaatas Oleviste gildile ninakalt ülevalt alla, pidades oma ameteid paremaks ja õilsamaks kui Oleviste gildi omi. Ka magistraat ei lubanud Oleviste gildi vendadel ja õdedel kanda nii toredaid rõivaid ja ehteid kui Kanuti omadel.
koolitusvõimalused, töö- ja eraelu ühitamine ning töö tasustamine. Kuidas toimub töötajate värbamine? Mille alusel edutatakse, kas siin on naiste ja meeste väljavaated karjääri teha võrdsed? Kuidas on organisatsioonis lahendatud koolitustel osalemine, kas kellelgi on põhjendamata eeliseid? Samuti on tähtis vaadata töö- ja eraelu ühitamise temaatikat, mis kätkeb näiteks kaugtööd, paindlikku töögraafikut, vanemapuhkuse ja perekondlike kohustuste täitmise võimaldamist nii emadele kui isadele. Olgu see siis tööajast lapsega arstilkäik või muud pakilised toimetused, mille puhul tööandja paindlik suhtumine ja usaldus annavad töötajale olulisel määral kindlustunnet ning suurendavad tema motivatsiooni ja töövõimekust. Euroopa Liidus oleme ka selles osa “esirinnas”, et Eesti naised ja mehed töötavad väga erinevatel ametikohtadel või teisisõnu, meil on väga selgelt eristunud naiste- ja meestetööd.
ATS § 61 lg 3: Ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral: 1) kui esineb üldine majanduslangus ning ametiasutuse eelarve vähendamine on vajalik majanduskeskkonna vastu usalduse säilitamiseks; 2) kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra ametiasutuse eelarve väheneb. 8. Kas ametnikele on tagatud töötajatega võrreldav palga säilitamise kohustus perekondlike takistuste korral (tööajast)? Miks oluline personalitöö korraldamise aspektist? Jah, ATS § 64: ametnikule säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui ametnikult ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral. Oluline selle jaoks, et sellise vajaduse tekkel oleks ametnikule säilitatud keskmine palk. 9. Kas avaliku teenistuse õiguses on veel seadusi, mis teatud ametnike palgaõiguseid reguleerib? Jah